2-17-12614/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-12614 Tsiviilasi XXX hagi XXX vastu abielu lahutuse nõudes Menetlusosalised esindajad ja Kohtuistung nende Hageja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX) Kostja: XXX (isikukood XXX elukoht XXX, e-post: XXX) 4.10.2017 RESOLUTSIOON
2. Lahutada XXX ja XXX abielu, mis on registreeritud
3. juunil 2002 Tallinnas.
4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale: kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6). Hageja nõue ja põhjendused XXX esitas 03.08.2017 hagiavalduse XXX vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on abielulised suhted lõppenud alates jaanuar
5. Kostja väldib suhtlemist ja ei ole nõus kohtuma, et lahutada abielu perekonnaseisuametis. Abielu taastada ei ole võimalik. 2-17-12614 Kostja vastus Kostja vaidles 04.10.2017 abielu lahutamisele vastu ning leidis, et ei tea miks hageja lahutada soovib. Lahutamise soov on hageja poolne otsus. Pooled ei ela enam koos. Hageja kolis oma uue elukaaslase juurde. Hageja on soovinud varemgi lahutada, kuid siis kutsus ta kostja tagasi. Abielusuhete taastamisest ei ole kostja loobunud. Kostja palus anda täiendava tähtaja leppimiseks, selle aja jooksul võiks parandada põhimõtteliselt kõike. Kohus andis 4.10.2017 kohtuistungil pooltele leppimiseks tähtaja 2 kuud ning määras, et leppimisest või selle võimetusest teavitamise tähtaeg on 4.12.
6. Hageja kinnitas 5.12.2017 kohtule telefonivestluses, et jääb esitatud nõude juurde. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte abielu sõlmiti 1.06.2002 (tl 10). Hageja on esile toonud, et poolte vahel on abielulised suhted lõppenud. Kostja on hageja väiteid kinnitanud ega ole sisuliselt lahutamisele vastu vaielnud. Täiendava tähtaja jooksul pooled hageja kinnitusel leppinud ei ole. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Hageja jääb oma nõude juurde. Kostja abielu lahutamisega nõus ei olnud, kuid leidis, möönis, et hageja elab juba uue elukaaslase juures. Kohtu hinnangul nähtub mõlema poole ütlustest, et abielusuhted on lõppenud ning PKS § 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Kohus leiab, et vaatamata kostja seisukohale, mille järgi ta ei soovi abielu lahutada, tuleb siiski abielu lahutada. Kuna hageja ei soovi abielu jätkata ja seda soovi kinnitab ka abielusuhete lõppemine ning soovimatus neid taastada, siis on abielu jätkamine võimatu. Kohus ei saa oma otsusega kedagi kohustada abielu jätkama. Perekonnaseaduse mõte pole sundida kellegagi koos elama kui puudub üksteise suhtes austus ja ühtehoidmise liit. Abielu peaks olema õnne, austuse ja ühtehoidmise liit, kui seda pole, siis pole ka abielu ning selle jätkamine ainult formaalselt paberil kellegi huvides. Tuleb anda pooltele võimalus oma eluga edasi minna ja saada õnnelikuks, olla hoitud ja austatud uues elus. Hageja perekonnanime muuta ei soovi. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik 2