Obsah (9)

§187§ 407§ 173§ 163§ 174§ 133§ 175§ 177§ 178

2-17-129034 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 21.05.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-129034 Tsiviilasi

§187lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. OMEGA INVEST OÜ (hageja) esitas 04.12.2017 maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xxx xxxx (kostja) võlgnevuse väljamõistmiseks. Kostja esitas nõudele vastuväite ja Pärnu Maakohtu 28.02.2018 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti hageja nõue kostja vastu üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2. Hageja esitas 15.03.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse ning 26.03.2018 täpsustatud hagiavalduse kostjalt võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagi aluseks on hageja ja Coop Finants AS vahel 03.06.2013 sõlmitud Säästukaart Pluss kasutamise lepingust nr XXX XXXX ning hageja ja Coop Finants AS vahel 16.10.2015 sõlmitud laenulepingust nr L2700268674 tulenev võlgnevus.
3. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud 13.04.2018 (lk 36). Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
4. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lg 3).

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse 2 2-17-129034 hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud, loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Samas kohus leiab, et hagiavaldus ei ole osaliselt õiguslikult põhjendatud, mistõttu hagi tuleb rahuldada osaliselt. Alljärgnevalt käsitleb kohus millises osas on hagi õiguslikult põhjendatud ja millises osas ei ole hagi õiguslikult põhjendatud.

1. Kohus leiab, et hageja nõue on täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele põhinõude osas summas 4 134,92 eurot (Säästukaart Pluss kasutamise lepingust nr XXX XXXX tulenev võlgnevus summas 500 eurot (lk 16) + laenulepingust nr L2700268674 tulenev võlgnevus summas 3 634,92 (lk 17-18)). Samuti leiab kohus, et hageja nõue võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulude osas summas 47,53 eurot on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
2. Kohus leiab, et hageja nõue viivise väljamõistmiseks on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista perioodi 18.05.2016 kuni 15.03.2019 eest põhivõlgnevuselt (4 134,92 eurot) sissenõutavaks muutunud viivise summas 1 817,55 eurot. Hagiavalduse kohaselt arvestab hageja viivist kolmekordses seadusjärgses määras s.o 0,666% päevas alates lepingute ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni. Hageja toob välja, et lähtub viivise arvestamisel kolmekordsest seadusjärgsest viivisemäärast tuginedes Riigikohtu lahendile nr 3-21-25-
3. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
4. jaanuari ja
5. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kohtu hinnangul ei ole õiguslikult põhjendatud hageja nõue viivise väljamõistmiseks kolmekordses seadusjärgses viivisemääras tuginedes Riigikohtu lahendile. Kohus on seisukohal, et rahalise kohustusega viivitamise korral tuleb viivisemäära arvestamisel tugineda VÕS § 113 lgle
6. 6.1 Hageja ei ole hagiavalduses välja toonud, milline on Säästukaart Pluss kasutamise lepingust nr XXX XXXX tulenev viivitusintress. Viivitusintress ei nähtu ka Säästukaart Pluss kasutamise lepingust. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostjaga 03.06.2013 sõlmitud Säästukaart Pluss kasutamise lepingust XXX XXXX tuleneva rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis seadusjärgses määras. Hagiavalduse kohaselt palub hageja välja mõista viivise alates lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni, s.o perioodi 18.05.2016 kuni 15.03.2018 eest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt on põhjendatud välja mõista Säästukaart Pluss kasutamise lepingust XXX XXXX tulenevalt põhivõlgnevuse summalt 500 eurot sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 18.05.2016 – 15.03.2018 eest VÕS § 113 lg 1 seadusjärgse määra alusel summas 73,06 eurot. Viivise arvestus on esitatud alljärgnevas tabelis. Võlaperiood % aastas % päevas Summa päevas Perioodis päevi Perioodi summa 3 2-17-129034 18.05.201630.06.2016 01.07.201631.12.2016 01.01.201730.06.2017 01.07.201731.12.2017 01.01.201815.03.2018 8,05 0,021995 0,109973 44 4,838812 8 0,021858 0,10929 184 20,10936 8 0,021918 0,109589 181 19,835609 8 0,021918 0,109589 184 20,164376 8 0,021918 0,109589 74 8,109586 6.
7. Hageja ei ole hagiavalduses välja toonud, milline on laenulepingust nr L2700268674 tulenev viivitusintress. Samas on hageja kohtule nimetatud laenulepingu esitanud. Laenulepingu punkti 6.1 kohaselt on pooled lepingus kokku leppinud, et lepinguliste maksete mittetähtaegse tasumise korral on viivise määraks intressimäär. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostjaga 16.10.2015 sõlmitud laenulepingust nr L2700268674 tuleneva rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis lepingus ettenähtud intressimääras. Hagiavalduse kohaselt palub hageja välja mõista viivise alates lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni, s.o perioodi 18.05.2016 kuni 15.03.2018 eest. Kohus leiab, et kostjalt on põhjendatud välja mõista laenulepingust nr L2700268674 tulenevalt põhivõlgnevuse summalt 3 634,92 eurot sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 18.05.2016 – 15.03.2018 eest lepingujärgses määras summas 922,44 eurot. Viivise arvestus on esitatud alljärgnevas tabelis. Võlaperiood 18.05.201631.12.2016 01.01.201731.12.2017 01.01.201815.03.2018 % aastas 13,9 % päevas 0,037978 Summa päevas 1,380475 Perioodis päevi Perioodi summa 228 314,7483 13,9 0,038082 1,384257 365 505,253805 13,9 0,038082 1,384257 74 102,435018 6.3 Kokku on sissenõutavaks muutunud viivis Säästukaart Pluss kasutamise lepingust XXX XXXX ja laenulepingust nr L2700268674 tulenev sissenõutavaks muutunud viivis kokku 995,5 eurot (73,06 eurot + 922,44 eurot), millise summa peab kohus põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista. Sellest tulenevalt jätab kohus hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude rahuldamata summas 895,11 eurot (s.o hageja nõue 1 817,55 eurot – 922,44 eurot). 7.

§ 173

lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulud tuleb

§ 163lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hageja nõudis kostjalt 6 000 euro (põhinõue summas 4134,92 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis summas 1 817,55 eurot + võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud summas 47,53 eurot) väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja nõude summas 5 104,89 eurot (põhinõue summas 4 134,92 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis summas eurot 922,44 eurot + võlgnevuse sissenõudmisega 4 2-17-129034 seotud kulud summas 47,53 eurot). Seega rahuldab kohus hageja nõude ca 85 % ulatuses. Kohus jätab

163 lg 1 alusel hageja menetluskuludest 85% kostja kanda ja 15% hageja enda kanda. 8. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv summas 425 eurot ja õigusabikulud summas 270 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on

§ 133kohaselt 6 000 eurot.

Riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 6 000 eurot tasuda riigilõivu summas 425 eurot. Kohus asub seisukohale, et põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista hageja poolt tasutud riigilõiv summas 425 eurot.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks ka õigusabikulud summas 270 eurot. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabi 3 töötunni ulatuses tunnitasuga 90 eurot. Kohus leiab, et hagejale õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär 90 eurot on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades lepingulise esindaja tasuna mõistlik. Kohus, analüüsides ja hinnates hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid ja nendele kulunud aega, on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja menetlustoimingutele kulunud aeg ei ole osaliselt põhjendatud. Kohus on seisukohal, et arvestades käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse koos lisadega (lk 14-27) sisu ja mahtu, tuleb põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja ajakuluks nõude asjaoludega ja materjalidega tutvumiseks, hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks ning kohtusse esitamiseks lugeda kokku 2 tundi. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja toiminguid ajalises mahus kokku 2 tundi, mis lepingulise esindaja tunnihinda arvestades teeb kokku 180 eurot. Kohus määrab seega hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 180 eurot. 8.1 Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu summas (85% x 180) 153 eurot. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. 9.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

5 2-17-129034 /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 6