2-18-8792/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Vanemkohtujurist Anu Vismann Määruse tegemise aeg ja koht 13.06.2018, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-8792 Tsiviilasi Xxxavaldus kohtult loa saamiseks abieluvõimetõendita abiellumiseks Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad Hagita menetluse algatamine ja lahendamine Avaldaja: Xxx(sünd. xxx, Tallinn 10316); Puudutatud isik: Xxx(isikukood xxx e-post: xxx). Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Võtta Xxxavaldus kohtult loa saamiseks abieluvõimetõendita abiellumiseks menetlusse.
2. Rahuldada avaldus ning anda Xxx(sünniaeg xxx) luba sõlmida abielu Xxx(isikukood xxx). Kohtu luba abiellumiseks kehtib kuus kuud käesoleva määruse tegemise päevast arvates.
3. Määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks avaldajale.
4. Saata käesolev kohtumäärus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisele järgnevast päevast. Avaldaja nõue ja põhjendused Xxx(avaldaja) esitas 07.06.2018 Harju Maakohtule avalduse loa saamiseks abieluvõimetõendita abiellumiseks. Kohtumääruse põhjendused ja järeldused Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leidis, et see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) nõuetele ja ei esine menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 7 kohaselt lahendatakse hagita menetluses muud seadusega kohtu pädevusse antud perekonnaasjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. 1 Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 39 lg 5 esimesest lausest tuleneb, et välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. Avaldaja soovib kohtult luba abielu sõlmimiseks abieluvõimetõendita Xxx. Avalduse kohaselt soovivad avaldaja Xxxja Xxxsõlmida abielu Eestis Tallinna perekonnaseisuametis. Xxxon Xxxtulenevalt peab abiellumiseks Eestis esitama perekonnaseisuametile kehtiva abieluvõimetõendi, mis on perekonnaseisutoimingute seaduse § 39 lg 1 järgi abielluja elukohavõi kodakondsusriigi väljastatud dokument, millega tema elukoha- või kodakondsusriigi pädev asutus kinnitab, et isikul puuduvad takistused abielu sõlmimiseks tema elukoha- või kodakondsusriigi õiguse järgi. Kuna avaldaja on registreerinud ja elab Xxx), pöördus ta Xxxlinna perekonnaseisu osakonna poole tõendi saamiseks. Siseasjade valitsus väljastas 29.05.2018 avaldajale tõendi, milles kinnitas, et XxxLinnavalitsuse perekonnaseisuameti registris puudub kanne avaldaja suhtes abielu sõlmimise kohta. Eesti perekonnaseisuamet sellist tõendit abieluvõimetõendina ei aktsepteeri. Vene Föderatsiooni Suursaatkond samuti Eestis aktsepteeritavat abieluvõimetõendit ei anna. Arvestades eeltoodut ei ole avaldajal üldse võimalust Eesti perekonnaseisuameti poolt nõutud abieluvõimetõendit esitada. Avaldaja kinnitab, et nii Venemaal kui ka väljaspool seda ei ole ta praegu abielus. Avaldaja passis abielu registreerimist kajastavat kannet ei ole. Avaldaja kinnitab, et tal ei ole vastavalt Venemaa Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi seadustele takistusi abielu sõlmimiseks. Kohus asub seisukohale, et tsiviilasjas esitatud ja kogutud tõendid annavad aluse kohtul anda avaldajale PKTS § 39 lg 5 alusel luba abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita. Kohus selgitab, et käesoleva määrusega avaldajale antav luba kehtib PKTS § 39 lg 5 viimase lause kohaselt kuus kuud. TsMS § 478 lg 4 esimesest lausest tuleneb, et hagita menetluses tehtud määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 2