) § 33 lg 3 teise lause kohaselt võib võlausaldaja nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 esimese lause kohaselt sissenõudja võib nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Kuna kostja I lahusvara arvelt ei ole õnnestunud hageja nõuet täitemenetluses täita, on hageja OÜ Capital Inkasso esitanud hagi Xxxja Xxxühisvara jagamiseks.
kohaselt varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused.
lg 1 kohaselt varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel; abikaasa võib esitada ühisvara jagamise taotluse kohtule juba koos abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise hagiga või koos varaühisuse lõpetamise hagiga.
lg 3 kohaselt ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
esimese lause 3 kohaselt ühisvaral lasuvad kohustused täidetakse vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Ajaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 4 kohaselt on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. AÕS § 70 lg 6 kohaselt ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 77 lg 1 kohaselt kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. AÕS § 70 lg 6 kohaselt kohaldatakse ühisomandile kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 77 lg 2 kohaselt, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja/vastukostja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Poolte ühisvaraks on korteriomand Xxx valda. Korteriomandit kasutab elukohana kostja II, kellega koos elavad korteris tema abikaasa ja lapsed. Ühisomanikud Xxxja Xxxei ole omandit jaganud 12 aasta jooksul peale abielu lahutamist. Ühisomanikel puudub huvi ühisomandi jagamiseks. Ühisomanikud palusid jätta korteriomand jagamata. Varemkehtinud
lg 1 kohaselt loetakse abikaasade osad ühisvara jagamisel võrdseks ning lõige 2 loetleb asjaolud, kui kohus võib vara jagamisel kõrvale kalduda abikaasade osade võrdusest. Käesoleval juhul ei esine asjaolusid ühisvara jagamisel poolte võrdusest kõrvalekaldumiseks ning ühisvara tuleb jagada võrdsetes osades. Hageja väitel on korteriomandi turuhind 41262,4 eurot. Oma väidet tõendab hageja väljavõtetega lehelt kv.ee (lk 18 – 19). Kostja II väitel on kinnistu turuväärtus 31600 eurot (lk 58 – 59). Kuna kostja poolt esitatud kinnistu väärtust tõendav tõend on eksperthinnang (lk 81 – 107), mis on koostatud Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ poolt ja konkreetselt vaidlusaluse korteriomandi kohta märtsis 2018.a, siis on usaldusväärsem kostja II poolt esitatud tõend. Kinnistu turuväärtus on seega 31600 eurot. Hageja on taotlenud kinnistu jagamist ja alternatiivnõuetena kas jätta korter kostja II ainuomandisse, mõistes kostjalt II välja summa kostja I osa omandist hüvitamiseks või müüa kinnistu avalikul enampakkumisel. Kostja II kinnitas, et ei ole võimeline kostja I osa korteriomandist tasuma. Kinnistu müük avalikul enampakkumisel on kostjatele üleliia koormav, kuna enampakkumisel müüakse vara alla turuhinna. Samuti on kinnistu võõrandamine avalikul enampakkumisel koormav kostjale II, kes kasutab koos oma perega kinnistut elukohana. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kaasomandi lõpetamise viisiks kinnistu jagamise kaasomanike vahel võrdsetes mõttelistes osades. Kinnitusraamatuseaduse § 34’ lg 1 kohaselt kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kostjate nõusolekud kinnistusraamatu kannete muutmiseks tuleb asendada käesoleva kohtuotsusega. 4 Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodust tulenevalt tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.