2-18-12090/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Vanemkohtujurist Anu Vismann Määruse tegemise aeg ja koht 23.08.2018, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-12090 Tsiviilasi XXX avaldus kohtult loa saamiseks abieluvõimetõendita abiellumiseks Menetlustoiming Hagita menetluse algatamine ja lahendamine Avaldaja: XXX (sünd. XXX/ isikukood XXX, elukoht XXX, Tallinn 13911, e-post: XXX); Puudutatud isik: XXX (isikukood XXX elukoht XXX, Tallinn 13911, e-post: XXX). Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON

1. Võtta XXX avaldus kohtult loa saamiseks abieluvõimetõendita abiellumiseks menetlusse.
2. Rahuldada avaldus ning anda XXXle (sünniaeg XXX, Ameerika Ühendriikide kodanik, välisriigi passi nr XXX) luba sõlmida abielu XXX´ga (isikukood XXX). Kohtu luba abiellumiseks kehtib kuus kuud käesoleva määruse tegemise päevast arvates.
3. Määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks avaldajale.
4. Saata käesolev kohtumäärus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisele järgnevast päevast. Avaldaja nõue ja põhjendused XXX (avaldaja) esitas 13.08.2018 abieluvõimetõendita abiellumiseks. Harju 1 Maakohtule avalduse loa saamiseks Kohtumääruse põhjendused ja järeldused Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leidis, et see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) nõuetele ja ei esine menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 7 kohaselt lahendatakse hagita menetluses muud seadusega kohtu pädevusse antud perekonnaasjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 39 lg 5 esimesest lausest tuleneb, et välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt ei pea abieluvõimetõendit esitama isik, kes on Eestis elanud vähemalt kuus kuud vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kelle perekonnaseisuandmed kajastuvad rahvastikuregistris. Avaldaja soovib kohtult luba abielu sõlmimiseks abieluvõimetõendita. Avalduse kohaselt on XXX (avaldaja) USA kodanik, kes soovib Eestis abielluda XXX´ga (puudatud isik). XXX abielu on lahutatud Stamford/Nordwalki justiitspiirkonna Kõrgema Kohtu 08.06.2000 otsusega. XXX ei ole käesoleval hetkel abielus ning tal puuduvad igasugused takistused abielu sõlmimiseks. USA Connecticut osariigi pädev asutus, ehk USA elukohajärgne pädev asutus, on 02.05.2018 väljastanud tõendi, et alates 09.06.2000 kuni 31.01.2018 puuduvad kanded XXX abielu kohta. Nimetatud tõend tõendab, et XXXl puuduvad takistused abielu sõlmimiseks. XXX ja XXX kavatsevad abielu sõlmida Tallinnas. Eeltoodust tulenevalt palub XXX anda luba sõlmida abielu ilma abieluvõimetõendita. Rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt on Venemaa Föderatsiooni kodanikule XXX´le väljastatud elamisluba XXX (seeria/number XXX), millest nähtuvalt on XXX Eestis elanud kauem kui kuus kuud. Lisaks nähtuvad XXX perekonnaseisuandmed rahvastikuregistris, mille kohaselt ei ole XXX käesoleval ajal abielus. Kohus asub seisukohale, et tsiviilasjas esitatud ja kogutud tõendid annavad aluse kohtul anda avaldajale PKTS § 39 lg 5 alusel luba abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita. Kohus selgitab, et käesoleva määrusega avaldajale antav luba kehtib PKTS § 39 lg 5 viimase lause kohaselt kuus kuud. TsMS § 478 lg 4 esimesest lausest tuleneb, et hagita menetluses tehtud määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 2