3-18-1402/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2018, Tartu Haldusasja number 3-18-1402 Haldusasi Madis Pretke kaebus (karistuste liitmine; liht-, kokkuleppeja lühimenetluste mittevõimaldamine) Menetlusosalised Kaebaja – Madis Pretke Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON Tagastada Madis Pretke kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
2. Tartu Halduskohtusse saabus 13.07.2018 Madis Pretke kaebus, millest ilmneb, et kaebaja ei ole rahul tema suhtes kriminaalasjades tehtud kohtuotsustega määratud karistuste liitmisega, samuti asjaoluga, et talle pole võimaldatud liht-, kokkuleppe- ja lühimenetlusi. Kaebusest ja selle lisaks olevast karistusregistri väljavõttest (tl 6-6p) ning jõustunud kohtuotsusest kriminaalasjas nr 1-16-2592 ilmneb, et kaebajal on kolm kehtivat kriminaalkaristust (08.04.2005 otsus nr 1-39/05; 06.12.2005 otsus nr 1-595/04; 22.07.2016 otsus nr 1-16-2592/20). Jõustunud kohtuotsusega asjas nr 1-16-2592/20 on kaebajale mõistetud kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust, mida karistusseadustiku § 65 lg 2 alusel suurendati Tartu Maakohtu 06.12.2005 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (2 aasta, 6 kuu ja 11 päeva)võrra. Kohtuotsuste kogumis mõisteti M. Pretkele liitkaristuseks 3 aastat, 8 kuud ja 11 päeva vangistust, mida arvestati alates kohtuotsuse kuulutamisest 22.07.
3. Kaebaja märgib, et eeltoodud menetluste tõttu on aastatel 2004-2018 rikutud võrdse kohtlemise seaduse § 3 lg-tes 2 ja 3 sätestatut.
4. Kaebuse saanud halduskohus peab kaebuse lubatavuse üle otsustamisel kindlaks tegema, kas tegemist on halduskohtu pädevusse kuuluva kaebusega (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8; § 121 lg 1 p 1). HKMS § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Halduskohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kui selle lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda (HKMS § 121 lg 3).
5. Kaebusest ilmneb esmalt, et kaebaja ei ole rahul talle erinevate kriminaalmenetluste tulemusena vangistusena mõistetud karistuste liitmisega. Kriminaalasju lahendab esimese astme kohtuna maakohus, apellatsiooniastmes ringkonnakohtu kriminaalkolleegium ja kassatsiooniastmes Riigikohtu kriminaalkolleegium. Karistuste liitmine on küsimus, mille maakohus lahendab kohtuotsusega (kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) § 313 lg 1 p 3). Menetlusliigi valik kriminaalasja kohtulikuks arutamiseks, sh asja arutamine liht-, kokkuleppevõi lühimenetluses on kriminaalmenetlusõiguslik otsustus KrMS-s sätestatud regulatsiooni järgi. Halduskohtul puudub pädevus lahendada vaidlust kaebaja poolt välja toodud küsimustes. Kaebajal on olnud menetluslik võimalus vaidlustada kriminaalasjades tema suhtes tehtud kohtuotsuseid (sh karistuste liitmise osas) ning menetluslikke otsustusi KrMS-s sätestatud korras ja tähtaegadel (KrMS § 233 - § 2565). Kohtute infosüsteemist ilmneb, et kohtulahendid kaebuses välja toodud kriminaalasjades on jõustunud. Jõustunud kohtulahendite vaidlustamiseks on seadusandja erandlikult ette näinud teistmismenetluse (KrMS § 365-374).
6. Kuigi kriminaalmenetluses on menetlusaluse isiku ja riigi vahel avalik-õiguslik suhe, on seadusandja vastavate vaidluste lahendamiseks ette näinud teistsuguse menetluskorra kriminaalmenetluse seadustikus edasikaebekorda reguleerides. Seega on tegemist avalik-õiguslike vaidlustega, mille lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kui kaebaja peab silmas eelnevalt nimetatud tegevusega tekitatud kahju hüvitamist, siis süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra määrab kindlaks süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS; § 1 lg 1) ja vastavate vaidluste kohtulik lahendamine toimub maakohtus. Halduskohtu pädevuses oleks küll õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamise nõude lahendamine riigivastutuse seaduse § 15 lg-te 1 ja 4 järgi (kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo; kui Euroopa Inimõiguste Kohus on rahuldanud tema individuaalkaebuse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle protokolli rikkumise tõttu asjaomases menetluses, kui rikkumine viis asja ebaõige lahendamiseni ja isikul puuduvad muud võimalused oma õiguste taastamiseks). Praegusel juhul ei ole kaebaja taolistele asjaoludele tuginenud. Halduskohtule ei tulene kriminaalmenetluslike vaidluste lahendamise pädevust ka kaebaja poolt viidatud võrdse kohtlemise seaduse § 3 lg-test 2 ja
7. Kaebaja ei väida tema diskrimineerivat kohtlemist üheski sellises õigussuhtes, mille üle toimuv vaidlus oleks halduskohtu pädevuses.
8. Eelnevat arvestades ei ole tegemist avalik-õigusliku vaidlusega, mille lahendamine kuuluks halduskohtu pädevusse, ja kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada.
9. Kaebaja on taotlenud menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuna kohus tagastab kaebuse pädevuse puudumise tõttu, puudub halduskohtul ka vajadus menetlusabi taotluse sisulise lahendamise järele. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik