← Eesti

2-17-14364/13

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Kaija Kaijanen, Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 21.03.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-14364 Tsiviilasi Osaühing Vent

) § 18 lg-st 1 võimalik nõuet täitmisele esitada. Kostja ei nõustunud ka hageja ettepanekuga sõlmida loovutusleping notariaalselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 järgi võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hagejal on õiguslik huvi tuvastada, et 01.11.2010 kohtumäärusest tulenev nõue on 01.09.2013 lihtkirjaliku nõude loovutamise lepinguga hagejale üle läinud. Hageja hinnangul võib

§ 18

lg 3 keelelisest sõnastusest tulenevalt (kasutatud sõna võib) hagi esitada ka teiste isikute vastu peale võlgniku. Kuna nõude ülemineku õiguslik küsimus puudutab kostja õigusi, mitte aga võlgniku õigusi, siis esitab hageja hagi kostja vastu. 3. Kostja teatas 27.10.2017 seisukohas, et tal puuduvad sisulised vastuväited nõudeõiguse ülemineku tuvastamisele, kuid hagi on esitatud vale isiku vastu.

§ 18

lg-t 3 tuleb tõlgendada viisil, et selle normi alusel võib hagi esitada üksnes võlgniku vastu. Sõna „võib“ viitab sellele, et hagi on lubatud esitada võlgniku vastu, kuid sissenõudja ei ole sellise hagi esitamiseks kohustatud. Kostja arvates ei ole õigusjärglus kohtulahendiga korrektselt tuvastatud kohtumenetluses, milles võlgnik ei ole olnud kostjaks. Seetõttu tuleks hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata, kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

§ 18

lg 1 sätestatule vastav kohtulahend peaks olema saadud menetlusest, milles võlgnik on kostjaks ja esialgne nõude omanik on kaasatud kolmanda isikuna. 4. 13.11.2017 seisukohas leiab hageja, et hagi on esitatud õige isiku vastu, kuivõrd

§ 18

lg 3 alusel on õigus esitada hagi isiku vastu, kes hageja õigusi rikub või kelle õigusi hagiese mõjutab. Käesoleval juhul on selleks hageja hinnangul just kostja. Esimese astme kohtu määrus

  1. Harju Maakohtu 06.12.2017 määrusega jäeti hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 0 eurot. 2
  2. Kohtu hinnangul näeb

§ 18

lg 3 ette võimaluse esitada nõudeõiguse tuvastamise hagi üksnes võlgniku vastu ning seega on käesolev hagi esitatud vale isiku vastu. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

  1. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (TsMS § 168 lg 2). Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks oma menetluskulude nimekirja esitanud, seega kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele 0 eurot. Määruskaebus
  2. Hageja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 osas ning saata asi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks ning jätta menetluskulud kostja kanda.
  3. Hageja on seisukohal, et hagi tuleb esitada eelkõige selle isiku vastu, kellelt on omandatud nõue võlgniku vastu. Kui kostja väidab, et ta ei ole õigeks kostjaks, siis oleks kohus pidanud ka analüüsima, kas kohtulahendist tuleneva nõude ülemineku tuvastamine mõjutab kuidagi võlgniku õigusi. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-85-05 p-s 20 on väljendatud seisukohta, mille kohaselt ei ole kostjal TsMS § 4 lg-st 1 tulenevalt õigust edasi kaevata otsuse peale osas, mis tema õigusi ei puuduta. Jääb arusaamatuks, milliseid vastuväited saab võlgnik hagile esitada. Nõude üleminek ei saa mõjutada võlgniku õigusi. Vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-59-07 väljatoodule peaks võlgnik nõude ülemineku vaidlustamiseks tõendama õigusliku huvi olemasolu. Võlgnikul ei ole seda aga võimalik tõendada. Nõude ülemineku õiguslik küsimus puudutab kostja õigusi, mitte võlgniku õigusi.
  4. Kui hagi on esitatud ebaõige kostja vastu, siis TsMS §-st 208 tulenevalt oleks võimalik kostja asendamine. 11.

§ 18

lg-st 3 tuleneva sõna „võib“ mõtteks on olukorrad, kus puudub endise võlausaldaja õigusvõime ning hagi saab sellisel juhul esitada võlgniku vastu.

§ 18

lg 1 mõtteks on välistada olukord, kus dokumentide võltsimise teel on võimalik võlgnikul saavutada enda suhtes täitemenetluse lõpetamine. Maakohtu poolne tõlgendus

§ 18

lg-le 3 võib tuua kaasa olukorra, kus nõude suhtes õigustamata isikul (s.o uuel võlausaldajal) on võimalik esitada hagi võlgniku vastu, võlgnik võtab hagi õigeks ning uuel võlausaldajal tekib õigus nõuda täitemenetluse lõpetamist. Tulenevalt formaliseerituse põhimõttest peab kohtutäitur arvestama seejuures uue võlausaldaja sellist taotlust ning ei saa arvestada vana võlausaldaja vastuväiteid.

§ 18

lg 3 keelelisest sõnastusest tulenevalt saab esitada hagi ka teiste isikute vastu peale võlgniku. Menetluse edasine käik

  1. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
  2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
  3. Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks kaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
  4. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

§ 18lg 3 näeb ette võimaluse esitada hagi võlgniku vastu.

Kui seadusandja sooviks oleks

§ 18

lg-ga 3 olnud võimaldada hagi esitamise võimalus ka muude isikute vastu (sh nõude loovutaja), oleks see seaduses sõnaselgelt kirjas. Ka muud määruskaebuse väited ei anna alust jõuda seisukohale nagu 3 tuleks

§ 18lg-st 3 hagejale õigus esitada hagi OÜ U.M.

Investeeringud (likvideerimisel) vastu.

  1. Hageja toob küll määruskaebuses välja, et kui hagi on esitatud ebaõige kostja vastu, siis TsMS §-st 208 tulenevalt oleks võimalik kostja asendamine, kuid ei ole ise vastavat taotlust esitanud.
  2. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
  3. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad kaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lg 1). TsMS § 174 lg 3 kohaselt kui kohus määrab menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. Ringkonnakohus palus 02.02.2018 kirjaga esitada pooltel määruskaebemenetlusega seotud menetluskulude nimekirja. Kostja esindaja Peeter Ploom sai ringkonnakohtu kirja kätte 02.02.2018, kuid menetluskulude nimekirja ei esitanud. Seega ei määra ringkonnakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv Jõustunud Riigikohtu 20.09.2018 määruses toodud muudatustega RESOLUTSIOON
  4. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu
  5. märtsi
  6. a määruse (tsiviilasjas nr 2-17-14364) resolutsioon muutmata, kuid täiendada määruse põhjendusi.
  7. Jätta määruskaebus rahuldamata.
  8. Jätta Riigikohtu menetluse kulud Osaühingu Ventorg kanda. Kostjale OÜ U.M. Investeeringud ei ole hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.
  9. Arvata määruskaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse. 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.