1-15-10817 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2017 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-10817 (14221000043) Kohtunik Külli I

§ 25lg 2 järgi ning Oil Tech OÜ süüdistuses Kar

S § 210 lg 3 - § 25 lg 2 järgi üldmenetluses Kohtuistungite aeg 03.05; 26.09; 30.09; 03.10; 21.10; 24.10; 28.10; 04.11; 07.11; 14.11.2016; 10.02.2017 Prokurör Piret Paukštys Süüdistatavad 1. L e m b i t EESPÄEV - isikukood 35509252712; Eesti kodanik; kõrgharidusega; xxxx; elukoht: xxxx; varem kriminaalkorras karistamata; tõkendit kohaldatud ei ole süüdistuses KarS §

§ 25lg 2 Kaitsja advokaat Jüri Leppik 2.

OIL TECH OÜ – registrikood 12319876; juriidiline aadress: xxxx; juhatuse liige Lembit Eespäev; varem kriminaalkorras karistamata; tõkendit kohaldatud ei ole – süüdistuses KarS § 210 lg 3 - § 25 lg 2 järgi Kaitsja advokaat Jüri Leppik 3. K r i s t i n a TAUTS - isikukood 47407070331; Eesti kodanik; kõrgharidusega; töökoht: xxxx; elukoht: xxxx; varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 1 17.08.2015 otsusega KarS § 209 lg 2 p 2 järgi 1-aastase vangistusega tingimisi 1-aastase katseajaga; tõkendit kohaldatud ei ole – süüdistuses Kar §

§ 25lg 2 järgi Kaitsja advokaat Margus Mugu 4.

V a m b o l a KOLBAKOV - isikukood 35106196521; Eesti kodanik; kõrgharidusega; töökoht puudub; elukoht: xxxx; varem kriminaalkorras karistamata; tõkendit kohaldatud ei ole – süüdistuses KarS §

§ 25lg 2 järgi Kaitsja advokaat Gennadi Kull 5.

Y u r i y GOLUBYEV - isikukood 37006190072; Ukraina kodanik; keskharidusega; xxxx; elukoht: xxxx; varem kriminaalkorras karistamata; tõkendit kohaldatud ei ole – süüdistuses KarS §

§ 25lg 2 järgi Kaitsja advokaat Maksim Greinoman RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada L e m b i t EESPÄEV Kar

S §

§ 25

lg 2 järgi (seoses taotlusega Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist 1,5 miljoni euro saamiseks) ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust. 1.

1. Õigeks mõista Lembit Eespäev süüdistuse osas, mis käsitleb taotlust 200 000 euro saamiseks siseriiklikust keskkonnaprogrammist. 1.
2. KarS § 73 alusel ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui L. Eespäev 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 lg 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtulahendi kuulutamisest.
3. Süüdi tunnistada OIL TECH OÜ KarS § 210 lg 3 - § 25 lg 2 järgi (seoses taotlusega Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist 1,5 miljoni euro saamiseks) ja karistuseks mõista rahaline karistus summas 20 000 (kakskümmend tuhat) eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele (SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Danske Bank AS Eesti filiaal EE873300333499990003 või Nordea Bank AB Eesti filiaal EE401700017002872300). Viitenumber
4. 2.
5. Õigeks mõista OIL TECH OÜ süüdistuse osas, mis käsitleb taotlust 2000 000 euro saamiseks siseriiklikust keskkonnaprogrammist).
6. Süüdi tunnistada K r i s t i n a TAUTS KarS §

§ 25

lg 2 järgi (seoses taotlusega Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist 1,5 miljoni euro saamiseks) ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust. 2 3.

1. Õigeks mõista Kristina Tauts süüdistuse osas, mis käsitleb taotlust 200 000 euro saamiseks siseriiklikust keskkonnaprogrammist. 3.
2. KarS § 73 alusel ei pöörata mõistetud vangistust (1 aasta) täielikult täitmisele, kui K. Tauts 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 3.
3. KarS § 65 lg 1 ja § 64 alusel suurendada mõistetavat karistust Harju Maakohtu 17.08.2015 otsusega mõistetud karistuse (1 aasta vangistust) võrra ja liitkaristuseks mõista 2 aastat vangistust. Kuna käesolevaks ajaks on möödunud 17.08.2015 otsusega määratud katseaeg (1 aasta), siis on võimalik täitmisele pöörata vaid vangistus 1 (üks) aasta, mis on mõistetud käesoleva otsusega. KarS § 78 lg 1 alusel hakkab katseaeg (2 aastat) kulgema kohtulahendi kuulutamisest.
4. Süüdi tunnistada V a m b o l a KOLBAKOV KarS §

§ 25

lg 2 järgi (seoses taotlusega Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist 1,5 miljoni euro saamiseks) ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. 4.

1. Õigeks mõista Vambola Kolbakov süüdistuse osas, mis käsitleb taotlust 200 000 euro saamiseks siseriiklikust keskkonnaprogrammist. 4.
2. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks 1 päev eelvangistust (18.11.2014) ning kandmisele kuulub 1 aasta 5 kuud ja 29 päeva vangistust. 4.
3. KarS § 73 alusel ei pöörata mõistetud vangistust (1 aasta 5 kuud 29 päeva) täielikult täitmisele, kui V. Kolbakov 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 lg 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtulahendi kuulutamisest.
4. Süüdi tunnistada Y u r i y GOLUBYEV KarS §

§ 25

lg 2 järgi (seoses taotlusega Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist 1,5 miljoni euro saamiseks) ja karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust. 5.

1. Õigeks mõista Yuriy Golubyev süüdistuse osas, mis käsitleb taotlust 200 000 euro saamiseks siseriiklikust keskkonnaprogrammist. 5.
2. KarS § 73 alusel ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui Y. Golubyev 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 lg 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtulahendi kuulutamisest.
3. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskulud riigieelarve tuludesse: 6.
4. Lembit Eespäevalt - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 705 (seitsesada viis) eurot; 6.
5. Oil Tech OÜlt menetluskulud kokku summas 849 (kaheksasada nelikümmend üheksa) eurot, s.h: määratud kaitsjale makstud tasu 144 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 705 eurot; 6.
6. Vambola Kolbakovilt menetluskulud kokku summas 2 841 (kaks tuhat kaheksasada nelikümmend üks) eurot, s.h määratud kaitsjale makstud tasu 2 136 eurot ja sundraha 705 eurot; 3 6.
7. Yuriy Golubyevilt – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 705 (seitsesada viis) eurot. 6.
8. Kuna K. Tautsilt on sundraha II astme kuriteos süüdimõistmise eest välja mõistetud juba 17.08.2015 Harju Maakohtu otsusega ning arutatav kuritegu on toime pandud enne selle otsuse tegemist, siis sundraha teistkordset väljamõistmist ei pea kohus põhjendatuks. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele (SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Danske Bank AS Eesti filiaal EE873300333499990003 või Nordea Bank AB Eesti filiaal EE401700017002872300). Viitenumbrid on: Lembit Eespäeval 99917700024037, Oil Tech OÜ-l 99917700024008, Vambola Kolbakovil 99917700024011 ja Yuriy Golubyevil
9. 7.Yuriy Golubyevi taotlus õigusvastase jälitustegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks jätta rahuldamata.
10. Asitõendid 8.
11. Oil Tech OÜ kontoriruumist ära võetud erinevad lepingud (mis asuvad prokuratuuris) – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada seaduslikule valdajale pärast kohtuotsuse jõustumist; 8.
12. DVD- ja CD-plaadid salvestistega (asuvad kriminaalasja materjalide juures) – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, kui otsus on pooletele kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. SÜÜDISTUS Lembit Eespäeva, Kristiina Tautsi, Vabola Kolbakovi ja Yuriy Golubyevi süüdistatakse KarS §

§ 25lg 2 järgi ja Oil Tech OÜ-d Kar

S § 210 lg 3 - § 25 lg 2 järgi isikute grupis sooduskelmuse katse toimepanemises. I Täpsemalt Lembit Eespäev, olles OÜ Oil Tech juhatuse liige, Yuriy Golubyev olles OÜ Oil Tech osanik, Vambola Kolbakov ja Kristina Tauts, olles OÜ Oil Tech volitatud esindaja, tegutsedes äriühingu huvides, esitasid 18.02.2014 SA-le X (edaspidi X) meetmesse „Jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine“ taotluse toetuse saamiseks OÜ Oil Tech projektile „Jääkmasuutide ja raskete kütteõlide jääkide vaakumdestillatsioon“ kogumaksumusega 3 miljonit eurot, millega soovisid saada toetust X2lt 1,5 miljonit eurot ja ülejäänud summa lubasid katta omafinantseeringust. Nimetatud taotluse esitamisel 18.02.2014 ning taotluse menetlemise käigus XI poolt 18.02.1014 kuni 23.05.2014 esitasid L. Eespäev, Y. Golubyev, K. Tauts, V. Kolbakov ja OÜ Oil Tech X-ile järgmisi ebaõigeid andmeid, mille eesmärgiks oli saada pettuse teel toetust: 1) L. Eespäev, V. Kolbakov, K. Tauts, Y. Golubyev ja OÜ Oil Tech esitasid X-ile 18.02.2014 taotluses ning 21.03.2014 ja 08.05.2014 vastuskirjades valeandmeid selle kohta, et OÜ-s Oil Tech toimub tootmisprotsess, mille käigus tekivad jäätmed, mida saaks projekti tulemusel 4 suunata tagasi OÜ Oil Tech tootmisprotsessi. Tegelikkuses OÜ-s Oil Tech ei toimunud tootmisprotsessi, milles käigus tekivad jäätmed, mida oleks võimalik suunata tagasi OÜ Oil Tech tootmisprotsessi. Keskkonnaministri 03.08.2009 määrusega nr 47 kinnitatud meetme „Jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine” tingimused § 5 lg 2 p 5 kohaselt on toetatavaks tegevuseks ettevõtte tootmisprotsessis tekkinud jäätmete töötlemise toetamine, mis võimaldab jäätmed suunata tagasi sama ettevõtte tootmisprotsessi, kui varasemalt jäid jäätmed ringlusse võtmata. X-ile edastatud 21.03.2015 vastuskirjas kinnitasid L. Eespäev, V. Kolbakov, K. Tauts ja Y. Golubyev, et jäätmed tekivad OÜ Oil Tech tootmisprotsessi käigus ning seni on need üle antud OÜ-le B. Samuti edastasid L. Eespäev, V. Kolbakov, K. Tauts ja Y. Golubyev X-ile oma väidete tõendamiseks B OÜ ja Oil Tech OÜ vahel 12.12.2013 sõlmitud koostöölepingu, kuigi tegelikkuses nimetatud lepingu alusel äriühingute vahel koostööd ei toimunud ja tegemist oli näiliku lepinguga. Vastuse koos fiktiivse dokumendiga edastas X-ile L. Eespäeva poolt antud volituse alusel Kristina Tauts. 08.05.2014 vastuskirjas kinnitasid L. Eespäev, V. Kolbakov, K. Tauts ja Y. Golubyev jätkuvalt, et jäätmed tekivad OÜ Oil Tech tootmisprotsessi käigus ning esitasid X-ile oma väidete tõendamiseks D ja Oil Tech OÜ vahel 12.02.2014 sõlmitud lepingu naftasaaduste jääkainete ümbertöötlemiseks, mille kohaselt OÜ Oil Tech kohustub ümber töötlema D naftasaaduste müügist alles jäävad naftasaaduste ebakvaliteetsed jäägid mahus 1800 tonni kalendrikuus ning B OÜ ja Oil Tech OÜ vahel 12.12.2013 sõlmitud koostöölepingu LISA kuupäevaga 17.03.2014, mille kohaselt OÜ Oil Tech kohustub ümber töötlema B OÜ kõrvalsaadusi (naftasaaduste kõrvalproduktid) mahus 1300 tonni kalendrikuus. Tegelikkuses nendel kuupäevadel nimetatud lepinguid ei sõlmitud ning nende alusel äriühingute vahelist koostööd ei toimunud, vaid need vormistati tagantjärele peale X-ilt 28.04.2014 saadud päringut, kinnitamaks X-ile, et OÜ Oil Tech on täitnud Keskkonnaministri 03.08.2009 määrusega nr 47 kinnitatud nõuded. Vastuse koos fiktiivsete dokumentidega edastas X-ile Lembit Eespäeva poolt antud volituse alusel Kristina Tauts. 2) L. Eespäev, V. Kolbakov, K. Tauts, Y. Golubyev ja OÜ Oil Tech esitasid 23.05.2014 kirjas X-le valeandmeid selle kohta, et Yuriy Golubyev ei olnud 18.02.2014 Oil Tech OÜ osanik ning tema nimel allkirjastatud C hinnapakkumine tootmismooduli loomiseks ja monteerimiseks kogumaksumusega 2 956 300 eurot oli esitatud sõltumatu pakkujana. Nimelt oli OÜ Oil Tech 18.02.2014 taotlusele lisatud C 18.02.2014 hinnapakkumine mooduli loomiseks, seostamiseks ja monteerimiseks kogusummas 2 956 300 eurot ja hind sisaldas projekteerimistöid ja uuringuid, seadmete maksumust ja monteerimistöid, torustiku ja energeetikaseadmeid ning mooduli monteerimist infrastruktuuri. C pakkumise oli allkirjastanud Yuriy Golubyev, kes oli samal ajal ka taotleja ehk OÜ Oil Tech osanik. Keskkonnaministri 03.08.2009 määrusega nr 47 kinnitatud meetme „Jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine” tingimused § 11 lg 5 p 13 kohaselt peab toetuse taotleja taotlusvormile lisama vähemalt kolme sõltumatu pakkuja poolt esitatud sisu poolest võrreldavat hinnapakkumist. Juhul kui kolme sõltumatut võrreldavat hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või toetuse suuruse arvutus ei lähtu odavaimast pakkumusest, tuleb taotlusele lisada sellekohane eeldatava toetuse suuruse arvutamise põhjendus. Kuivõrd X esitas OÜ Oil Tech taotluse kohta 14.05.2014 päringu, milles muuhulgas teavitas, et X-i hinnangul on hinnapakkumine võetud taotlejaga seotud isikult ja seega on tegemist 5 huvide konfliktiga, mis ei taga hinnapäringu läbipaistvust ja kontrollitavust, koostasid L. Eespäev, V. Kolbakov, K. Tauts ja Y. Golubyev 23.05.2014 OÜ Oil Tech nimel vastuse X-i päringule, milles muuhulgas kinnitasid, et Y. Golubyev ei ole OÜ Oil Tech osanikuks. Vastusele lisati näilik osa müügi kokkulepe (Share sale agreement) kuupäevaga 14.01.2014, mille kohaselt Y. Golubyev müüs nimetatud kuupäeval talle kuuluvad Oil Tech OÜ osad L. Eespäevale. Tegelikkuses Y. Golubyev´i poolt Oil Tech OÜ osade müüki L. Eespäevale sellel kuupäeval ei toimunud ning nimetatud kokkulepe vormistati tagantjärele peale X-ilt 14.05.2014 päringu saamist, eesmärgiga saada projektile toetust. Vastuse koos fiktiivse osa võõrandamise lepinguga edastas X-ile L. Eespäev`a poolt antud volituse alusel K. Tauts. 3) L. Eespäev, V. Kolbakov, K. Tauts, Y. Golubyev ja OÜ Oil Tech esitasid 23.05.2014 X-ile koostatud vastuskirjas valeandmeid selles, et OÜ Oil Tech on reaalselt võtnud erinevad võrdlevad hinnapakkumised projektis kasutatavatele standardsetele seadmetele. Nimelt esitas X Oil Tech OÜ taotluse kohta 17.03.2014 päringu, milles palus Keskkonnaministri 03.08.2009 määruse nr 47 §-le 11 lg 2 p 13 tuginedes lisada taotluse juurde vähemalt kolme sõltumatu pakkuja poolt esitatud sisu poolest võrreldavat hinnapakkumist. 28.04.2014 X-i poolt koostatud vastuskirjas OÜ-le Oil Tech OÜ juhtis X veelkord tähelepanu OÜ Oil Tech poolt esitamata hinnapakkumistele, lisades, et kuna seade koosneb suuremas osas standardsetest seadmetest nagu mahutid, reservuaarid, jahutusseadmed jne, tuleks OÜ-l Oil Tech vähemalt standardsete seadmete kohta esitada kaks võrdlevat hinnapakkumist. 14.05.2014 päringus OÜ-le Oil Tech nõudis X veelkordselt OÜ-lt Oil Tech projektis kasutatavate standardsete seadmete kohta võrdlevate hinnapakkumiste esitamist. Eesmärgiga tekitada X-is veendumust selles, et projektis kasutatavatele standardsetele seadmetele on võetud võrdlevad hinnapakkumised ja et saada X-ist taotletud toetust, koostasid L. Eespäev, V. Kolbakov, K. Tauts ja Y. Golubyev OÜ Oil Tech nimel X-ile 23.05.2014 vastuskirja, milles kinnitasid võrdlevate hinnapakkumiste võtmist ja mille lisana esitasid väljatrüki E OÜ esindaja P.L`e poolt 23.05.2014 saadetud e-kirjast „Vastus hinnaküsimisele“, milles P. L väljendas E nimel arvamust, et äriühing ei ole suuteline tarnima OÜ-le Oil Tech hinnapakkumises küsitud seadmeid. Tegelikkuses ei küsinud OÜ Oil Tech OÜ-lt E reaalset hinnapakkumist, eesmärgiga saada võrdlev pakkumine tarnitavatele seadmetele, vaid OÜ E nimel saadetud kirja sisu koostas V. Kolbakov, kes edastas selle P. L`e e-posti aadressile ning palus selle ümber vormistada E kirjaks ning edastada L. Eespäeva ja K. Tautsi e-posti aadressidele. Vastuse X-ile koos OÜ E/P.Le nimelt saadetud e-kirjaga esitas L. Eespäev`a poolt antud volituste alusel K. Tauts. Isikute tööjaotus X-ile toetuse saamise eesmärgil valeandmete esitamisel oli järgmine: V. Kolbakov ja K. Tauts koostasid L. Eespäevaga ja Y. Golubyeviga kooskõlastatult X-ile esitatud taotluse OÜ Oil Tech projektile toetuse saamiseks ning X-i poolt esitatud täiendavate päringute vastused, samuti andsid V. Kolbakov ja K. Tauts korraldusi L. Eespäevale ja Y. Golubyevile erinevate dokumentide tagantjärele koostamiseks. L. Eespäev allkirjastas näilikud lepingud ja dokumendid- BOÜ ja Oil Tech OÜ vahel 12.12.2013 sõlmitud koostöölepingu, D ja Oil Tech OÜ vahel 12.02.2014 sõlmitud lepingu, B OÜ ja Oil Tech OÜ vahel 12.12.2013 sõlmitud koostöölepingu LISA kuupäevaga 17.03.2014 ning OÜ Oil Tech osa müügi kokkulepe kuupäevaga 14.01.2014, Y. Golubyev allkirjastas näiliku OÜ Oil Tech osa müügi kokkulepe kuupäevaga 14.01.2014, V. Kolbakov koostas teksti OÜ E poolt OÜ-le Oil Tech edastatud ekirjale, Y. Golubyev korraldas näiliku lepingu sõlmimise äriühinguga D. K. Tauts allkirjastas 6 L. Eespäeva poolt antud volituse alusel projekti taotluse ja edastas X-ile L. Eespäeva poolt antud volituse alusel päringute vastused ja nende lisaks olevad dokumendid. Kuivõrd X 10.07.2014 otsusega (mis jäi jõusse vaideotsusega 10.10.2014) ei rahuldanud OÜ Oil Tech 18.02.2014 taotlust toetuse saamiseks, jäi kuritegu katsestaadiumisse. II Lisaks esitasid L. Eespäev, olles OÜ Oil Tech juhatuse liige, Y. Golubyev olles OÜ Oil Tech osanik ja K. Tauts, olles OÜ Oil Tech volitatud esindaja, tegutsedes äriühingu huvides ning V. Kolbakov, 10.03.2014 X-i siseriiklikku keskkonnaprogrammi taotluse toetuse saamiseks OÜ Oil Tech projektile „Jääkmasuutide ja raskete kütteõlide jääkide kavitatsioonilise töötluse rakendamine saaste ennetamisele ja – vähendamisele suunatud tehnoloogilise uuenduse juurutamiseks“ kogumaksumusega 576 730 eurot, mille kohaselt X-ilt sooviti toetust saada summas 200 000 eurot ja ülejäänud projekti maksumus lubati katta omafinantseeringust. Taotluse koostamisel osalesid L. Eespäev, Y. Golubyev K. Tauts ja V. Kolbakov ning taotluse allkirjastas K. Tauts. Nimetatud taotluses esitasid L. Eespäev, Y. Golubyev K. Tauts, V. Kolbakov ja OÜ Oil Tech ebaõigeid andmeid selle kohta, et seadmete ostuks võetud 17.02.2014 hinnapakkumine äriühingult C summas 500 930 eurot oli võetud sõltumatult pakkujalt. Tegelikkuses oli pakkumise allkirjastanud C direktor Yuriy Golubyev samal ajal ka OÜ Oil Tech osanik ning seega oli tegemist huvide konfliktiga X-i Nõukogu poolt 10.12.2103 kinnitatud „Keskkonnaprojektide finantseerimise korra“ punkt 9.3 mõttes. V. Kolbakov ja K. Tauts koostasid L. Eespäevaga ja Y. Golubyeviga kooskõlastatult X-ile esitatud taotluse OÜ Oil Tech projektile toetuse saamiseks, Y. Golubyev allkirjastas C hinnapakkumise ning K. Tauts allkirjastas selle ja edastas X-ile. X-i Nõukogu otsusega ei saanud OÜ Oil Tech 10.03.2014 esitatud projekt piisavalt toetust ning taotlust ei rahuldatud, mistõttu jäi kuritegu katsestaadiumisse. Poolte seisukohad Prokurör leidis, et OÜ Oil Tech, L. Eespäeva, V. Kolbakovi, K. Tautsi ja Y. Golubyevi süü sooduskelmuse katses on tõendamist leidnud läbiotsimisel äravõetud dokumentide vaatlusprotokollidega, jälitustoimingu protokolliga, tunnistajate ütlustega, L. Eespäeva ja Y. Golubyevi ütlustega. 1) Süüdistatavad on esitanud X-ile ebaõigeid andmeid Y. Golubyevi osanikuks olemise kohta OÜ-s Oil Tech. Nimetatud andmed olid soodustusrelevantsed, kuivõrd keskkonnaministri 03.08.2009 määruse nr 47 § 11 lg 5 p-st 13 ja X Nõukogu 10.12.2013 korra p 9.3 kohaselt oli toetuse taotlemisel oluliseks asjaoluks sõltumatu hinnapakkumise olemasolu. 2) Süüdistatavad on esitanud ebaõigeid andmeid ka selle kohta, et OÜ-s Oil Tech toimub tootmisprotsess, tekivad jäätmed ja toimub koostöö OÜ-ga D. Andmed tootmisprotsessis tekkivate jäätmete kohta olid soodustusrelevantsed, sest keskkonnaministri 03.08.2009 määruse nr 47 § 5 lg 2 p 5 järgi on toetatavaks tegevuseks ettevõtte tootmisprotsessis tekkinud jäätmete töötlemine. Süüdistatavad tegid kõik selleks, et X läheks eksimusse ja määraks OÜ-le Oil Tech toetuse. 3) Süüdistatavad esitasid ebaõigeid andmeid ka selle kohta, et OÜ Oil Tech on võtnud võrdlevaid hinnapakkumisi soetatava seadme ostmiseks. Andmed võrreldavate hinnapakkumiste võtmise võimatuse kohta olid soodustusrelevantsed, sest keskkonnaministri 03.08.2009 määruse nr 47 § 11 lg 5 p 13 kohaselt on oluline kolme sõltumatu hinnapakkumise 7 olemasolu ning vaid ühe pakkumise olemasolu korral tuleb tõendada, et kolme pakkumise saamine ei ole võimalik. Taotluste esitamisega äriühingu nimel olid seotud kõik süüdistatavad – L. Eespäev ja Y. Golubyev olid ametlikud OÜ Oil Tech esindajad, K. Tauts tegutses esindajana volituse alusel ning V. Kolbakov korraldas ja juhtis kogu protsessi. Kõigi teopanus oli oluline valeandmete esitamisel ning tegemist oli kaastäideviimisega. V. Kolbakovil oli juhtiv roll ning K. Tautsil oli koordineeriv ja juhendav roll taotluste esitamisel ja sellega seotud dokumentide koostamisel. Süüdistatavate tegevus jäi katsestaadiumisse, sest kuigi nad tegid kõik endast oleneva, ei õnnestunud Xi töötajaid eksimusse viia ja OÜ Oil Tech taotlusi ei rahuldatud. Tõendite lubatavuse küsimuses leidis prokurör, et kõik kohtus uuritud tõendid (sh jälitusprotokollis ja asitõendite vaatlusprotokollis fikseeritud suhtlus advokaat A.L) on lubatavad. Süüdistatavad ei ole esitanud tõendeid, mis näitaksid, et kellelgi süüdistatavatest oleks A.L sõlmitud kliendileping. Lisaks aitas A.L ise OÜ Oil Tech projektidega seoses kaasa soodustuskelmuse toimepanemisele ning on andnud nõusoleku enda osas kriminaalmenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel. Karistuse mõistmise osas märkis prokurör, et V. Kolbakovil oli teistest suurem roll kuriteo toimepanemisel, K. Tautsil ja L. Eespäeva teopanus oli võrdne ning väikseim osa oli Y. Golubyevil. Rahaline karistus ei ole põhjendatud, sest see ei oleks proportsioonis taotletud varalise kasu suurusega ning ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Seega tuleb füüsilisest isikust süüdistatavatele mõista karistuseks vangistus alla sanktsiooni keskmist määra ning seda on võimalik kohaldada tingimisi ilma kontrollnõueteta, kohaldades KarS § 73 sätteid. OÜ-le Oil Tech mõistetav karistus võib jääda sanktsiooni alammäära lähedale, sest tegemist ei olnud majandustegevuses osaleva ettevõttega. Prokurör taotles V. Kolbakovi karistamist KarS §

§ 25lg 2 järgi 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega, L. Eespäeva ja K. Tautsi karistamist Kar

S §

§ 25lg 2 järgi 1-aastase vangistusega ning Y. Golubyevi karistamist Kar

S §

§ 25lg 2 järgi 8-kuulise vangistusega. Kõikide süüdistatavate kohaldada Kar

S § 73 sätteid ning jätta mõistetud karistused tingimuslikult täitmisele pööramata 2-aastase katseajaga. OÜ Oil Tech tuleb süüdi tunnistada KarS § 210 lg 3 - § 25 lg 2 järgi ning talle mõista rahaline karistus 20 000 eurot. L. Eespäeva ja OÜ Oil Tech kaitsja J. Leppik rõhutas, et KarS §-s 210 sätestatud kuriteokoosseisu subjektiks saab olla vaid erilise isikutunnusega isik, ehk soodustuse saaja ning kõik valeandmed ja tegevused peavad olema soodustusrelevantsed. Kaitsja jagas esitatud süüdistuse kolme etappi: 1) 18.02.-23.05.2015 X-ile meetme „Jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine“ käigus ebaõigete andmete esitamine. Kaitsja väitel puudub Oil Tech OÜ-l eriline isikutunnus, sest keskkonnaministri 03.08.2009 määruse nr 47 § 5 lg 2 eeldab ettevõtte tootmisprotsessis tekkinud jäätmeid, Xile oli aga teada, et OÜ-l Oil Tech ei ole jäätmeid. Kaitsja viitab ka sama määruse § 15 lg-tele 9 ja 10 ning leiab, et arutatav tegu ei olnud katsestaadiumis. X ei järginud määruse § 12 lg-s 1 sätestatud taotluse menetlemise korda, sest ehkki taotluse nõuetele vastavuse kontrolli käigus asuti seisukohale, et projekti eesmärk ja kavandatavad tegevused ei ole meetme raames toetavad, jätkati asjaolude väljaselgitamist. 18.02.2014 OÜ Oil Tech esitatud taotluses on läbivalt kinnitatud, et tegemist on alustava ettevõttega ning keegi ei ole väitnud, et tegevus taotluse esitamise hetkel toimus. 8 2) Valeandmete esitamine selle kohta, et Y. Golubyev ei olnud 18.02.2014 Oil Tech OÜ osanik. Kuivõrd OÜ-l Oil Tech puudus eriline isikutunnus, ei oma „sõltumatu pakkuja“ asjaolud õiguslikku tähendust. 3) Siseriikliku keskkonnaprogrammi raames toetuse taotlemine. Süüdistuses on valesti tõlgendatud X nõukogu 10.12.2013 kinnitatud keskkonnaprojektide finantseerimise korra p 9.

1. Taotluse näol on tegemist eelvisiooniga, mille osas algab dokumentatsiooni kokkupanemine alles pärast parimaks tunnistamist. Kuni lepingut pole sõlmitud, ei ole võimalik rääkida kuriteokatsest. Kaitsja väitel ei ole süüdistuses etteheiteid esitatud taotlustele, vaid need tulenevad taotluse ebakohasest menetlemisest. Tegemist võib olla keelueksimusega KarS § 39 mõistes, sest süüdistatavate tegevus oli suunatud formaalsete puuduste kõrvaldamisele. Kaitsja leidis, et politsei oli X-i informeerinud võimalikust pettuse kahtlusest ning tema suhtes pettuse toimepanemine oli välistatud. Eeltoodust tulenevalt palus kaitsja L. Eespäev ja Oil Tech OÜ neile esitatud süüdistuses õigeks mõista ja neile hüvitada tekkinud menetluskulud. K. Tautsi kaitsja M. Mugu leidis, et tema kaitsealune tuleb esitatud süüdistuses õigeks mõista, sest K. Tautsi roll taotluste menetlemisel oli üksnes tehniline. K.Tauts ei osalenud pakkumiste sisulisel koostamisel ja tal puudus tahtlus valeandmete esitamiseks. Digiallkirjastamisega tegeles ta vaid seepärast, et L. Eespäeval tekkis tehniline probleem ning tema ülesanne oli sisuliste seisukohtade põhjal vormistada vaid vastuseid ning sisestada need etteantud väljadesse. Kaitsja leidis, et pakkuja erapoolikus ei saa olla kelmuse pettusteo objektiivse koosseisu elemendiks. Oluline on see, kas hinnapakkumine on õige või vale. Käesoleval juhul ei ole uuritud, kas C hinnapakkumine vastab tõele. Seega ei vasta süüdistuses kirjeldatud tegu KarS § 210 tunnustele. Ka võrreldavate pakkumiste puudumine ei saa olla kelmuse pettusteo objektiivse koosseisu elemendiks. Varakäsutuse tegija ei ole eksimuses, kui andmed on puudulikud ning ei võimalda varakäsutuse osas otsustust teha. Seega ei põhjustanud andmete esitamine eksimust, kuna neid ei võetud otsustuse tegemisel arvesse. Kuivõrd X-i hinnangul ei olnud abikõlbulikkus tuvastatav, ei ole tegemist valeandmete esitamisega KarS § 210 mõistes. K.Tauts ei ole pannud toime kriminaalkorras karistatavaid tegusid. Väidetavate valeandmete esitamisega ei oleks võimalik saada toetust. X oli juba eelnevalt teadlik, et taotlus ei kuulu rahuldamisele. X-i juhatuse otsusest ilmneb, et taotlus jäeti rahuldamata, kuna see ei vastanud sisulistele nõuetele, nimetatud puudused aga ei olnud seotud süüdistuses etteheidetud valeandmete esitamisega. V. Kolbakovi kaitsja G. Kull leidis, et tema kaitsealune ei ole talle inkrimineeritud süütegu toime pannud, mistõttu tuleb ta õigeks mõista. Kaitsja hinnangul ei ole süüdistaja tõendanud V. Kolbakovile etteheidetava teo subjektiivset koosseisu. V. Kolbakov ei olnud raha saaja ja tal ei olnud ka mingit sidet raha saajaga. Süüdistatavad ei kavatsenud raha välja petta, mida kinnitab V. Kolbakovi konsultatsioon advokaadiga. Kaitsja hinnangul on süüdistus ebaselge, sest V. Kolbakov ei esitanud X-ile taotlust ja tal puudus volitus esindada OÜ Oil Tech. V. Kolbakov ei esitanud X-ile valeandmetega dokumente, mistõttu ei saa teda süüdistada X-ile valeandmete esitamises. Ei ole ka tõendatud, et V. Kolbakov oleks andnud OÜ Oil Tech esindajale L. Eespäevale korraldusi ebaseaduslike 9 dokumentide koostamiseks. L. Eespäev oli oma tegevuses vaba. Mis puudutab süüdistust X siseriikliku keskkonnaprogrammi taotluse esitamise kohta, siis ei ole esitatud kohtule vastavasisulisi tõendusmaterjale. Yuriy Golubevi kaitsja M. Greinomani hinnangul on tema kaitsealuse süüdistus alusetu ja ta tuleb esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kelmus pannakse toime otsese tahtlusega, ükski tõend aga ei viita sellele, et Y. Golubyev tahtnuks X-ki petta. X-i petmiseks puudus tal vajalik keeleoskus, samuti ei ole ta suhelnud D, B OÜ ega ka E OÜ esindajatega. Süüdistatav on allkirjastanud lihtkirjaliku osa müügilepingu, mille kohaselt pidi ostja omandama aktsionäri õigused pärast Oil Tech OÜ aktsiaraamatusse kandmist. Ükski isik ei astunud samme Y. Golubyevi osanike nimekirjast kustutamiseks. Seega plaanist loobuti ning tegevusega oldi ettevalmistamisstaadiumis. Selgelt õigustühise lepinguga ei saa vilunud X-i petta. Keskkonnaministri määrus nr 47 § 11 lg 5 p 13 ei nõua, et kui esitatakse ainult üks pakkumine, siis peab see tulema sõltumatult isikult. Seega ei sõltunud toetuse saamine asjaolust, kas Y. Golubyev oli Oil Tech OÜ osanik. Ebaõigena esitatud andmed ei ole soodustusrelevantsed. Soodustuskelmus on erilise isikutunnusega koosseis KarS § 24 lg 1 mõttes. Y. Golubyev ei ole Oil Tech OÜ juhatuse liige ega enamusosanik, mistõttu ei saa teda lugeda kuriteokoosseisu subjektiks. Kohus selgitas istungil, et jälitustegevust ajendanud kaastööteade koostati konfidentsiaalset teavet edastanud isiku poolt. Järelikult on Politsei- ja Piirivalveamet leidnud mooduse, kuidas hiilida kõrvale PPVS § 751 lg-s 3 sätestatud isikule salajasele koostööle kaasamise dokumenteerimise korra nõuete täitmisest ning kaastöö toimus ebaseaduslikult. Ebaseaduslik ajend jälitustegevuse alustamiseks toob kaasa jälitustoimingutega kogutud tõendite ebaseaduslikkuse. Ka advokaadiga suhtlemist sisaldavad tõendid on ebaseaduslikud. Kõik nimetatud tõendid tuleb jätta tähelepanuta ja kõrvaldada toimikust. Alternatiivselt palus kaitsja vabastada Y. Golubyev karistusest KarS § 26 lg 2 alusel. Kaitsja viitas tunnistaja Xase ütlustele ja väitis, et tegemist võib olla kõlbmatu katsega. Tunnistaja selgituse kohaselt ei ole masuut jääde, mistõttu oli jäätmealase toetuse taotlused perspektiivitud. Ükskõik, mida taotluste menetluste käigus oleks tehtud või jäetud tegemata, ei saanud see tuua kaasa taotluste rahuldamist, sest toetust peeti abikõlbmatuks tegevuseks. Süüdistatav L. Eespäev märkis oma viimases sõnas, et tema tegevuse eesmärgiks ei olnud kedagi petta, vaid tuua Ukraina teadlaste innovaatilised ideed Eestisse ja neid siin rakendada. See andis julguse pöörduda abi saamiseks X-i poole. Süüdistatav K. Tauts leidis, et ta ei ole arutatavas asjas pannud toime ühtegi ebaseaduslikku tegevust ja palus kohtult enda õigeksmõistmist. Süüdistatav V. Kolbakov palus ennast esitatud süüdistuses õigeks mõista. Tegelikkuses näeb meede ette, et tehas ehitatakse valmis ja käivitatakse, X teostab järelevalvet ning alles siis, kui kõik vastab kirjeldusele, maksab X välja vahendid. Süüdistuses on joonistatud vale pilt. Ta ei koordineerinud valeandmete esitamist, vaid keegi pidi panema keerulise tehnilise avastuse 10 bürokraatia keelde. Ta aitas L. Eespäeva sportlikust huvist, sest sai lugeda patenditaotlust ja saadud teadmised on rahalistest vahenditest rohkem väärt. Süüdistatav Y. Golubyev märkis, et ei tema ega keegi teine ei plaaninud midagi ebaseaduslikku ja palus end õigeks mõista Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused KarS § 25 lg 1 sätestab, et süüteokatse on tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Subjektiivsest küljest eeldab soodustuskelmus tahtlust, kusjuures kui tema süüditunnistamiseks võib ta varalist kasu saada küll kaudse tahtlusega, siis kannatanu eksitusse viimiseks on vajalik otsene tahtlus (RKKKo 3-1-1-28-12). Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma senises praktikas korduvalt selgitanud, et subjektiivse külje tuvastamisse peavad olema kaasatud kõik konkreetse kriminaalasja menetlemise käigus tõendamist leidnud asjassepuutuvad objektiivsed asjaolud. Seega tuleb tahtluse tuvastamiseks lähtuda tehiolude kogumist – vaadata milliseid dokumente ja selgitusi OÜ Oil Tech X-ile andis, kas esitatud andmed vastasid tõele, millistel asjaoludel dokumendid loodi ja kuidas asjaosalised selgitasid dokumentide loomise vajadust. Samuti tuleb vaadata, milline oli süüdistatavate roll teo toimepanemisel. I Valeandmete esitamine seoses taotluse esitamisega X-i meetmesse „Jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine“ Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: 1) 18.02.2014 esitas K. Tauts OÜ Oil Tech nimel X-ile taotluse meetmesse „Jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine“ toetuse saamiseks OÜ Oil Tech projektile „Jääkmasuutide ja raskete kütteõlide jääkide vaakumdestillatsioon“, millega taotleti X2 toetust 1,5 miljoni euro suuruses summas. See on tõendatud Xi vastusega politsei päringule (II kd, lk 3-6), samuti K. Tautsi kirjaga X-ile taotluse esitamise kohta, sellele lisatud L. Eespäeva allkirjastatud täidetud taotluse vormiga Oil Tech OÜ nimel (II kd, lk 9-24). 2) Menetlejal tekkis seoses taotlusega arvukalt küsimusi ning 17.
2. 28.
3. ja 14.05.2014 esitati OÜ-le Oil Tech täiendavaid küsimusi. L. Eespäev ja K. Tauts esitasid OÜ Oil Tech nimel menetleja antud tähtpäeval vastused ja lisasid selle juurde täiendavaid dokumente. Toodu on tõendatud Xi politseile antud vastustega ja selle käigus edastatud materjalidega (II kd, lk 3118). 3) Taotleja vastuste ja esitatud taotlusmaterjalide alusel saatis X 12.06.2014 taotlejale kirja, milles teavitas OÜ Oil Techi, et tema taotlus ei vasta meetme määruse nõuetele. Taotleja vastuväidete peale leidis Xi juhatus 10.07.2014, et taotlus on põhjendamatu ning jättis selle rahuldamata. Ka Xi vaidekomisjon ei leidnud 10.10.2014 otsusega põhjust juhatuse otsust muuta (II kd, lk 103-118). Süüdistuse kohaselt esitasid L. Eespäev, Oil Tech OÜ, K. Tauts, V. Kolbakov ja Y. Golubyev X-ile taotluse menetlemise ajal, s.o ajavahemikul 18.02.-23.05.2014 valeandmeid ning seda järgmiste asjaolude osas: 1) selgitasid, et OÜ Oil Tech tegevuse tulemusena toimub tootmisprotsess ja tekivad jäätmed; 11 2) väitsid, et Y. Golubyev ei ole alates 18.02.2014 enam Oil Tech OÜ osanik, mistõttu tema nimel allkirjastatud C hinnapakkumine oli esitatud sõltumatu pakkuja poolt; 3) näitasid, et OÜ Oil Tech on võtnud võrdlevaid hinnapakkumisi projektis kasutatavatele standardsetele seadmetele. Kuivõrd süüdistatavad end neile esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista ning leiavad, et nemad valeandmeid X-ile ei esitanud, käsitleb kohus toodud punkte eraldi.
4. Ebaõiged andmed selle kohta, et OÜ-s Oil Tech toimub tootmisprotsess ja tekivad jäätmed. Nagu eelnevalt märgitud, esitas X seoses 18.02.2014 esitatud taotlusega mitmeid küsimusi, mh soovis teada, kas ettevõtte tootmisprotsessis tekivad jäätmed ning kuidas neid senini on käideldud. Nii on X 17.03.2014 päringu (II kd, lk 45-49) p-des 8-10 ja 28.04.2014 p-s 15 Oil Tech OÜ-lt küsinud, kuhu jäätmeid ladestatakse, millisele jäätmekäitlejale on varasemalt jäätmed üle antud ning millise tootmise tulemusel need on tekkinud. Muuhulgas on X 17.03.2014 päringu p-s 9 ja 28.04.2014 p-s 15 kirjutatud: […] meetme määruse antud toetatava tegevuse eesmärk on võimaldada ettevõttel käidelda oma tootmisprotsessis tekkinud jäätmeid, et neid siis oma tootmisprotsessi tagasi suunata. Juhul, kui tegemist on meetme määruse § 5 lg 2 punktis 5 nimetatud tegevusega, tuleb m.h selgitada, millisele jäätmekäitlejale varasemalt projektiga seotud jäätmed on üle antud. Teisisõnu, X on otsesõnu ja korduvalt taotlejale selgitanud, et keskkonnaministri 03.08.2009 määruse nr 47 „Jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine“ tingimuste § 5 lg 2 p 5 kohaselt antakse toetust vaid juhul, kui ettevõte toodab ning soovib tekkinud jäätmete suunamist taas enda tootmisprotsessi. Esitatud küsimusele vastuseks on Oil Tech OÜ nimel 21.03.2014 saadetud kirjas esitatud B OÜ-ga sõlmitud koostööleppe (II kd, lk 50, 61-64); jäätmete ladestamise kohta selgitatud, et […] see töödeldakse ja utiliseeritakse B OÜ-le kuuluvas ja xxxx asuvas ettevõttes; tootmistegevuse kohta märgitud, et sisulise tegevusega alustati põhimõtteliselt
5. aastal ning ettevõte oma koostööpartneriga tegeleb eelkõige masuudi väärtustamisega (II kd, lk 52-53). Ka lisatud lepingust selgub, et ühine tootmistegevus toimub kokkuleppe kohaselt Oil Tech krundil. 08.05.2014 saadetud vastuse p-s 15 (II kd, lk 78) on täiendavalt selgitatud, et OÜ Oil Tech varasem tootmisprotsess seisneb naftasaaduste omandamises, selle rikastamises töötlemispunktides, müümises ja jääkainete utiliseerimises. Saadetud kirjale on OÜ Oil Tech lisanud 12.02.2014 kuupäeva kandva D äriühinguga sõlmitud lepingu (II kd, lk 83-84) ning 17.03.2014 B OÜ-ga sõlmitud lepingu lisa (II kd, lk 85) naftasaaduste jääkainete ümbertöötlemise kohta. Toodud lepingute kohaselt on partnerid kohustatud OÜ-le Oil Tech tarnima kalendrikuus kokku vähemalt 3100 tonni kõrvalsaadusi (naftatoodete jääkaineid). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Oil Tech OÜ soovis X-ile tõestada, et OÜ-l Oil Tech on tootmine ja jäätmed, samuti on ettevõttel kehtivad koostöölepped Di ja B OÜ-ga. Järgnevalt uurib kohus, kas OÜ Oil Tech esitatud info X-ile vastas tõele, st kas ettevõttes oli tootmisprotsess ning olid jäätmed, mis tekkisid koostöös Läti firmaga D ja B OÜ-ga. Süüdistatav L. Eespäev, kes on Oil Tech OÜ juhatuse liige, on kohtus selgitanud (V kd, lk 1P7), et taotluse esitamisel X-ile ettevõttes tegevust ei toimunud, ei olnud ka koostööd B OÜ-ga ning Diga. Kirjalikud lepingud sõlmiti alles siis, kui X hakkas küsima. Kohtus on üle kuulatud ka OÜ F lepingule allkirja andnud G.T (IV kd, lk 181P-183P), kes enda sõnul ei ole OÜ-st Oil Tech midagi kuulnud ning kinnitas, et viimasega sõlmitud lepingu alusel 12 OÜ B tööd ei teinud. Lepingu allkirjastas ta oma isa soovil, ise ta sellest aru ta ei saanud, sest eesti keelt ta ei oska. Toodud ütlused on kooskõlas jälitustoimingu protokolliga (IV kd, lk 1-55) süüdistatavate vahel toimunud kõnedest ning vaatlusprotokollidega, milles kajastuvad K. Tautsi ja L. Eespäeva elektroonilises postkastis olevad e-kirjad (II kd, lk 141-189; III kd, lk 3-128). Nimelt selgub jälitustoimingu protokollis fikseeritud kõnedest, et mingeid tootmisprotsessis tekkinud jäätmeid L. Eespäeva juhitaval firmal ei olnud ning, kui kasutada V. Kolbakovi sõnu, mõeldi jäätmed kavalalt välja ja joonistati leping hullu jäätmekoguse peale (V. Kolbakovi 29.04.2014 kell 10.06 ja 07.05.2014 kell 15.12 alanud kõned L. Eespäeva ja K. Tautsiga). Samuti selgub jälitustoimingu protokollist, et lepingud OÜ-ga B ja Läti firmaga D olid näilikud ja vormistati X-ile esitamiseks tagantjärele. Nii sõlmiti Bu esindajaga lepingu lisa alles peale 07.05.2014, ehkki Xile esitatud andmete järgi sõlmiti see 17.03.2014 (06.05.2014 kell 12.49 alanud kõne V. Kolbakovi ja L. Eespäeva vahel). D allkirjastas aga lepingu 08.05.2014, ehkki Xile esitatud leping kannab 12.02.2014 kuupäeva (08.05.2014 kell 13.56 alanud kõne L. Eespäeva ja Läti abonendi vahel). Asjaolu, et lepingud olid mõeldud vaid X-ile esitamiseks ning nendega ei soovitud siduvaid kokkuleppeid sõlmida, näitab seegi, et D-iga sõlmitud lepingus tehti peale allkirjastamist muudatusi ning vahetati V. Kolbakovi initsiatiivil välja kõik lehed peale viimase (V. Kolbakovi 08.05.2014 kell 14.51, 16.49, 16.55, 17.20 ja 17.36 alanud kõned A.L, K. Tautsiga, L. Eespäevaga ja Y. Golubyeviga). Ka vaatlusprotokollid, millest sisalduvad K. Tautsi ja L. Eespäeva e-kirjad, on üheselt tuvastatav, et lepingud koostati tagantjärele ning mingit sisulist tähendust neil ei olnud. Nii selgub L. Eespäeva kirjavahetusest A. Pi ja M. Siga, et koostööleping B OÜ ja Oil Tech OÜ vahel allkirjastati alles 20.03.2014, ehkki Xile esitatud leping kannab kuupäeva 12.12.2013 (III kd, lk 14-21). Samade ettevõtete vahel sõlmitud lepingu lisa, mis kannab kuupäeva 17.03.2014 allkirjastati aga 08.05.2014 (III kd, lk 48-49). L. Eespäeva e-kirjavahetust kajastav vaatlusprotokoll kinnitab jälitustoimingu protokollis väljendatut, mille kohaselt vahetati D-iga sõlmitud lepingul peale poolte vahelist allkirjastamist välja kõik lehed peale viimase (III kd, lk 83-89). Ülaltooduga on kindlaks tehtud, et X-ile esitatud andmed tootmistegevuse, jäätmete ja kehtiva koostöö osas teiste ettevõtetega ei olnud õiged. Kohtu hinnangul olid sellised andmed toetuse saamiseks olulise tähtsusega. Nimelt on keskkonnaministri 03.08.2009 määrusega nr 47 kinnitatud meetme „Jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine“ tingimuste § 5 lg 2 p 5 kohaselt toetatavaks tegevuseks ettevõtte tootmisprotsessis tekkinud jäätmete töötlemise toetamine, mis võimaldab jäätmed suunata tagasi sama ettevõtte tootmisprotsessi. Kui jäätmeid, mida ringlusesse suunata, ettevõtte tootmistegevuses ei teki, siis kõnealusest meetmest toetust ei saa. Nimetatud põhimõttest said aru nii L. Eespäev, V. Kolbakov, K. Tauts ja Y. Golubyev, samuti olid kõik süüdistatavad teadlikud X-ile esitatud andmete ebaõigsusest. Jälitustoimingu protokollist selgub, et osalised rääkisid omavahel korduvalt, mil moel jäätmete olemasolu X-ile näidata ning milliseid lepinguid tuleks veel sõlmida (V. Kolbakovi 29.04.2014 kell 10.06, 07.05.2014 kell 15.12 ja 08.05.2014 kell 17.20 alanud kõned L. Eespäevaga, K. Tautsiga ja Y. Golubyeviga; L. Eespäeva 07.05.2014 kell 18.41 alanud kõne Y. Golubyeviga). Seega olid andmed tootmisprotsessi ja selle tulemusena tekkivate jäätmete kohta soodustusrelevantsed. 13 K. Tautsi kaitsja on seisukohal, et esitatud valeandmetega ei oleks X niikuinii maksnud Oil Tech OÜ-le toetust. Kohtu hinnangul on kaitsja Xi eitavaid otsuseid ja selle sisu põhjendamatult teistele tõenditele eelistanud. Süüteokatse puhul tuleb esmajoones hinnata, millise teo toimepanemisele oli isiku tahtlus suunatud. Saabunud tagajärg võib olla küll üheks tahtluse hindamise kriteeriumiks, kuid sellel ei saa olla määravat tähendust süüteo kvalifitseerimisel (RKKKo 3-1-1-111-16 p 10). Seega on oluline, et süüdistatavad tegid kõik endast oleneva, et veenda X-i jäätmete olemasolus ja Oil Tech OÜ vastavuses esitatud nõuetele. Millistel motiividel taotlus rahuldamata jäeti, ei oma kriminaalõiguslikult tähendust, vaid näitab, et süüdistatavate poolt toimepandud tegu jäi katsestaadiumisse.
6. Ebaõiged andmed selle kohta, et Y. Golubyev ei ole alates 18.02.2014 Oil Tech OÜ osanik, mistõttu C hinnapakkumine oli esitatud sõltumatu pakkuja poolt Vaidlust ei ole selles, et Oil Tech 18.02.2014 X-ile esitatud toetuse taotlusele lisati ainsa pakkumisena C hinnapakkumine tootmismooduli loomiseks ja monteerimiseks. Nimetatu on tõendatud K. Tautsi kirjaga X-ile taotluse esitamise kohta ning sellele lisatud C hinnapakkumisega (II kd, lk 7-8, 43-44). Vaidlust ei ole ka selles, et X-il tekkis hinnapakkumisega seonduvalt Oil Tech OÜ-le mitmeid küsimusi, mh sooviti teada, kes on äriettevõttega C seotud, miks on Inglismaal registreeritud ettevõttel Eesti suunakoodiga telefoninumber, kuidas suudab selle esindaja aru saada eestikeelsest pakkumiskutsest ning kuidas on omavahel seotud C esindaja Y. Golubyev ja Oil Tech OÜ osanik Y. Golubyev (II kd, lk 72-74; 88-89). Esitatud küsimusele vastuseks on Oil Tech OÜ nimel 08.05.2014 saadetud kirjas esitatud ettevõtte C lühikirjelduse ja registritõendi (II kd, lk 80). 23.05.2014 saadetud vastuse p-s 3 selgitab Oil Tech OÜ, et C tegutseb kogu Ida-Euroopas, sh Venemaal ja Ukrainas ning nad oletavad, et Eesti suunakoodiga telefoni numbrit kasutab eelnimetatud isik majanduslikest kaalutlustest tulenevalt (soodsaim roaming, kõneminut, andmeside). Eestikeelse pakkumiskutse kohta selgitab Oil Tech OÜ, et on olemas ka venekeelne eksemplar ning Y. Golubyevi seose kohta Oil Tech OÜ-ga kinnitab, et Y. Golubyev ei ole Oil Tech OÜ osanikuks ning kuivõrd viidatud lepingu alusel toimunud osade võõrandamine pole veel Eesti Äriregistris registreeritud, siis kajastab Eesti Äriregister selles osas ka valeandmeid. Oil Tech OÜ vastusele oli lisatud Y. Golubyevi ja L. Eespäeva vahel 14.01.2014 kuupäeva kandev aktsiate müügileping (II kd, lk 91-93; 99-100). Kohus ei pea usutavaks L. Eespäeva ja Y. Golubyevi ütlusi selles, et lepingu näol oli tegemist kavatsuste protokolliga kunagi tulevikus osad võõrandada. Tsiteeritud vastuses on selgesõnaliselt öeldud, et Y. Golubyev ei ole Oil Tech OÜ osanikuks ning Eesti Äriregister kajastab valeandmeid, mingisugustest tulevikku suunatud plaanidest X-i ei teavitatud. Ka aktsiate müügileping sätestab üheselt, et omandiõigus läheb üle ja leping jõustub selle allkirjastamise hetkel. Toodud vastuste põhjal leiab kohus, et Oil Tech OÜ püüdis X-ile tõestada, et Y. Golubyevil ei ole Oil Tech OÜ-ga taotluse menetlemise hetkel mingit seost ning C on sõltumatu pakkuja. Järgnevalt vaatab kohus, kas esitatud andmed vastasid tõele. Oil Tech OÜ äriregistri väljatrükist (II kd, lk 130) selgub, et OÜ Oil Tech osanik oli nii taotluse menetluse ajal kui ka täna Y. Golubyev. Seega mingeid muudatusi Eesti äriregistrisse ei tehtud 14 ning tõele ei vasta X-ile esitatud andmed selle kohta, et C nimel hinnapakkumise teinud Y. Golubyev ei olnud taotluse menetlemise ajal OÜ Oil Tech osanik. X-ile esitatud valeandmete esitamist kinnitavad ka L. Eespäeva ja Y. Golubyevi ütlused, kes mõlemad selgitasid ülekuulamisel, et osade võõrandamist tegelikkuses ei toimunud. Seega on kindlaks tehtud, et OÜ Oil Tech nimel esitati X-ile valeandmeid Y. Golubyevi osaluse kohta äriühingus. Selgitamaks välja valeandmete esitamise eesmärki, tuleb lähtuda jälitustoimingu protokollist (IV kd, lk 1-55), mis peegeldab süüdistatavate vahel peetud kõnesid ning vaatlusprotokollidest, milles kajastusid K. Tautsi ja L. Eespäeva ja V. Kolbakovi hallatavates postkastides olevad e-kirjad (II kd, lk 141-189; III kd, lk 3-128; 134-254). Pidamata vajalikuks jälitustoimingu protokollis kajastatud telefonikõnedest konkreetseid tsitaate välja tuua, selgub nimetatud tõendist see, et 14.05.2014 algas X-i päringu tulemusel küsimustele vastamise osas vilgas töö, mis kestis kuni 23.05.2014, mil K. Tauts saatis Oil Tech OÜ nimel taotluse vastused X-i. Jälitustoimingute protokollist selgub, et taotluse vedajad K. Tauts ja V. Kolbakov peavad Y. Golubyevi seotust Oil Tech OÜ-ga väga raskesti lahendatavaks probleemiks, mida peaks siiski olema võimalik klaarida advokaadi abi kasutades (14.05.2014 kell 15.00 ja 15.53 ning 15.05.2014 kell 11.48 alanud kõned K. Tautsi ja V. Kolbakovi vahel). Küsimust, kuidas Y. Golubyevi osanike ringist ära kaotada arutatakse advokaadiga pikalt (14.05.2014 kell 15.45 ja 22.15 alanud kõned A.L ja V. Kolbakovi vahel) ning lõpuks leitakse parim lahendus, millele L. Eespäev pidi allkirja andma ja kirjutama kuupäevaks 14.01.2014 (22.05.2014 kell 11.18 ja 11.31 alanud kõned A.L ja V. Kolbakovi vahel). Vaatlusprotokollist, mis näitab K. Tautsi postkastis olevaid e-kirjavahetust (II kd, lk 177-186), selgub, et 22.05.2014 saatis V. Kolbakov osade võõrandamise lepingu edasi L. Eespäevale, paludes see allkirjastada ning 23.05.2014 saatis A.L vastuse projekti K. Tautsile ülevaatamiseks ja vajadusel korrigeerimiseks, osutades seejuures p-s 5 antud vastusele Y. Golubyevi osaluse kohta OÜ-s Oil Tech. Vaatlusprotokollist, milles kajastub L. Eespäevale saadetud e-kirjad (III kd, lk 106-113, 117), nähtuvalt saatis V. Kolbakov 22.05.2014 aktsiate müügilepingu ning L. Eespäev saadab selle samal päeval allkirjastatuna tagasi. Seega allkirjastati 14.01.2014 kuupäeva kandev aktsiate müügileping tegelikkuses 22.05.2014 ning selline leping oli vajalik vaid X-ile esitamiseks. Vaatlusprotokollist, milles kajastub V. Kolbakovi kirjavahetus (III kd, lk 196P) selgub, et osalised soovisid ka peale otsuse tegemist veenda X-i, et Y. Golubyev ei ole Oil Tech OÜ osanik ning X-i esindajad on […] saanud kahetsusväärselt valesti Eesti Vabariigis osaühingu tegevust reguleerivast õiguslikust regulatsioonist ja osapoolte tahtest seoses osa võõrandamisega. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul kindlaks tehtud, et süüdistatavate eesmärgiks osade võõrandamise lepingu X-ile esitamisel oli soov viimast veenda, et Y. Golubyev ei olnud taotluse menetlemise ajal Oil Tech OÜ osanik ning C pakkumine oli esitatud sõltumatu pakkuja poolt. Osaliste soovi X-ki eksitada kinnitab seegi, et Y. Golubyevi Eesti suunakoodiga telefoninumbrit põhjendatakse soodsama roamingu, kõneminuti ja andmesidega, ehkki ilmselgelt oli tegelikkuses põhjus see, et Y. Golubyev elas ja töötas Eestis. Andmed Y. Golubyevi osanikustaatuse kohta OÜ-s Oil Tech on olulise tähtsusega. Nimelt eeldab keskkonnaministri 03.08.2009 määrus nr 47 § 11 lg 5 p 13 taotluste esitamisel 15 sõltumatuid hinnapakkumisi või eeldatava toetuse suuruse arvutamise põhjendust. Kui sõltumatuid pakkumisi ei esitata või arvutamise põhjendus jääb ebaselgeks, ei tunnistata taotlust määruse § 12 lg-st 9 tulenevalt nõuetele vastavaks. Nimetatud põhimõttest said aru kõik osalised, samuti olid kõik süüdistatavad teadlikud X-ile esitatud andmete ebaõigsusest. L. Eespäev ja Y. Golubyev allkirjastasid tagantjärele kuupäevaga lepingu (II kd, lk 177-186), V. Kolbakov ja K. Tauts tegelesid aga lahenduste leidmisega (14.05.2014 kell 15.00 ja 15.53 ning 15.05.2014 kell 11.48 alanud kõned K. Tautsi ja V. Kolbakovi vahel). Seega olid esitatud andmed soodustusrelevantsed. Erinevalt K. Tautsi kaitsjast leiab kohus, et ei pea tuvastama hinnapakkumise sisulist õigsust, sest selles osas ei ole osalistele süüdistust esitatud. Yurij Golubyevi kaitsja seisukoht, mille kohaselt ei olnud selgelt õigustühise lepinguga võimalik X-i petta ning plaani elluviimisest loobuti, ei ole kohtu hinnangul asjakohane. Oluline on see, et süüdistatavad tegid ka peale eitava otsuse tegemist kõik endast oleneva, et veenda Xi, et hinnapakkumine on koostatud sõltumatu isik (III kd, lk 196P). Asjaolu, et X-i töötajad on loodetust nutikamad ning ei sattunud eksimusse, näitab seda, et süüdistatava tegevus jäi katsestaadiumisse. Kaitsja leiab veel, et äriregistris Y. Golubyevi osanike nimekirja kustutamata jättes on X-i eksitamise plaanist loobutud. Kohtu hinnangul ei ole äriregistri kannetel asjas tähendust. Jälitustoimingu protokollist tulenevalt püüdsid osalised X-ile selgitada, et hoolimata vormilistest puudustest on osa võõrandatud ning ebaõiged kanded on tingitud sellest, et Y. Golubyev ei tunne Eesti seadusi (14.05.2014 kell 22.15 alanud kõne V. Kolbakovi ja A.L vahel).
7. Ebaõiged andmed selle kohta, et OÜ Oil Tech on võtnud võrdlevaid hinnapakkumisi Vaidlust ei ole selles, et oma järelepärimistes esitas X järjekindlalt küsimusi, mis põhjusel ei ole OÜ Oil Tech esitanud võrreldavaid hinnapakkumisi. Nii tuletab X 17.03.2014 saadetud kirjas meelde, et meetme määruse § 11 lg 2 p 13 nõuab kolme sõltumatut ja omavahel võrreldavat pakkumist (II kd, lk 45-49); palub 28.04.2014 päringus esitada hinnapakkumisi standardsete seadmete kohta (II kd, lk 73) ning nimetab 14.05.2014 päringus seadmed, millele peaks olema võimalik võrreldavaid hinnapakkumisi võtta (II kd, lk 88P). Esitatud küsimustele vastas Oil Tech OÜ, et tehnoloogiale on esitatud patenditaotlus ja tarnijaga sõlmitud konfidentsiaalsusleping (II kd, lk 51-59), selgitas pikalt asjaolusid, mis ei luba konkureerivaid pakkumisi võtta ja esitas konfidentsiaalsuslepingu (II kd, lk 79-80) ning lõpuks lisas E OÜ vastuse, mille kohaselt on viimane põhjalikult uurinud tarnevõimalusi ja peab nentima, et ei saa tarnida OÜ Oil Tech soovitud seadmeid (II kd, lk 102). Toodud vastuste põhjal leiab kohus, et Oil Tech OÜ selgitas X-ile, et nad on küsinud võrreldavaid hinnapakkumisi, kuid vaid C on võimeline selliseid seadmeid tarnima. Järgnevalt uurib kohus, kas osalised tegid midagi selleks, et võrreldavaid hinnapakkumisi saada. Jälitustoimingu protokollist (IV kd, lk 1-55) tulenevalt tegid osalised kõik endast oleneva, et vältida konkurssi. Selleks sõlmitakse Y. Golubeviga tagantjärele kuupäevaga konfidentsiaalsus- ja litsentsileping (V. Kolbakovi 05.05.2014 kell 18.35; 06.05.2014 kell 11.46; 07.05.2014 kell 11.06, 11.46 ja 12.26 ning 08.05.2014 kell 21.10 alanud kõned Y. Golubyeviga, K. Tautsiga ja L. Eespäevaga), V. Kolbakov lubab K. Tautsi nõudmisel organiseerida eitavad pakkumised (21.05.2014 lell 14.04 algav kõne K. Tautsi ja V. Kolbakovi 16 vahel), leiab sobiva ettevõtte E OÜ H. S abil ning on viimase esindajale P. Lele juba ette ära kirjutanud oodatava vastuse, …mis tuleks copi pastega tõsta nüüd meili ja saata see vot sellele aadressile, mis seal all on pakkumiskirjas (V. Kolbakovi 21.05.2014 kell 14.04 ja 21.34 ning 23.05.2014 kell 17.29 alanud kõned K. Tautsi, H. S ja P. Lega). Seega oli konfidentsiaalsuslepingut ja E OÜ eitavat kirja vaja üksnes X-ile esitamiseks. Nagu nähtub vaatlusprotokollis kajastatud L. Eespäeva kirjavahetusest (III kd, lk 90-109; 117-128) saadeti toodud dokumendid X-i päringutele vastuseks. Kohtu hinnangul olid sellised andmed toetuse saamiseks olulise tähtsusega. Nimelt sätestab keskkonnaministri 03.08.2009 määruse nr 47 § 11 lg 5 p 13, et taotluse esitajal tuleb esitada vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist või kui see ei ole võimalik, siis esitada toetuse suuruse arvutamise põhjendus. Kui võrreldavaid hinnapakkumisi ei esitata või nende esitamata jätmist ei suudeta nõuetekohaselt põhjendada, ei tunnistata taotlust määruse § 12 lg-st 9 tulenevalt nõuetele vastavaks. Nimetatud põhimõttest said aru nii L. Eespäev, V. Kolbakov, K. Tauts kui ka Y. Golubyev, samuti olid kõik süüdistatavad osalised X-ile esitatud ebaõigeid andmeid sisaldavate dokumentide loomises. Nii selgub jälitustoimingu protokollist, et osalised rääkisid omavahel korduvalt, et konkursi vältimiseks tuleb X-ile koostada uusi dokumente ning V. Kolbakov organiseerib mõne eitava pakkumise (V. Kolbakovi 05.05.2014 kell 18.35; 07.05.2014 kell 12.26; 08.05.2014 kell 21.10; 32.05.2014 kell 14.04; 22.05.2014 kell 12.28 alanud kõned K. Tautsi, L. Eespäeva ja Y. Goubyeviga). Seega olid teave võrreldava hinnapakkumise saamise kohta soodustusrelevantne. Süüdistatavate osa X-ile valeandmete esitamisel Ebaõigete andmete esitamisel (selleks erinevate dokumentide koostamisel, allkirjastamisel, edasisaatmisel) osalesid omavahel kooskõlastatult kõik süüdistatavad, nad tegutsesid OÜ Oil Tech nimel ja tema huvides. Nende kõigi panus valeandmete esitamisel oli oluline, mistõttu tegutsesid nad kaastäideviijatena. L. Eespäev oli OÜ Oil Tech juhatuse liige ning K. Tauts ettevõtte volitatud isikuks. Tegu oli toime pandud pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Süüdistatavate rolli teo toimepanemisel tõendab ilmekalt jälitustoimingu protokoll süüdistatavate vahel peetud kõnede salvestustega (IV kd, lk 1-59). Jälitustoimingu protokollist fikseeritud kõnedest selgub, et keskne ja sisuline roll taotluse menetlemisel oli V. Kolbakovil, kes: 1) mõtles X-ile esitamiseks välja skeemi, kuidas 40 000 tonni jäätmeid L. Eespäeva ettevõttele tekivad ja tema omaks saavad (29.
8. kell 10.06; 06.05.2014 kell 12.49; 07.
9. kell 10.54 L. Eespäeva ja V. Kolbakovi vahel peetud kõned); selleks tuli äri näidata rahvusvahelisena ning sõlmida tagantjärele lepingud B OÜ-ga ja Läti äriettevõttega (07.
10. kell 10.54; 07.
11. kell 12.26; 07.
12. kell 16.42; 07.
13. kell 20.45 L. Eespäeva ja V. Kolbakovi vahel peetud kõned). Vajalike lepingute tagantjärele koostamiseks palgati advokaat A.L, keda V. Kolbakov instrueeris lepingu ja lepingu lisas olevaid üksikasjade osas (06.05.2014 kell 11.22; 07.05.2014 kell 00.05; 07.05.2014 kell 16.59 ja 19.12; 08.05.2014 kell 11.58, 12.05, 12.26 ja 12.33 A.L ja V. Kolbakovi vahel peetud kõned); 2) tegutses selle nimel, et näidata Y. Golubyevi allkirjastatud hinnapakkumist sõltumatu pakkuja poolt esitatuna, konsulteeris korduvalt advokaat A.L ja K. Tautsiga (V. Kolbakovi 14.05.2014 kell 15.45, 15.53 ja 22.15 alanud kõned K. Tautsi ja A.L) ning kui advokaadi poolt oli vajalik aktsiate müügileping valmis tehtud, siis kandis hoolt, et see kannaks vajalikku 17 kuupäeva ja oleks poolte poolt allkirjastatud (V. Kolbakovi 22.05.2014 kell 11.18, 11.23-11.31 alanud kõned A.L ja L. Eespäevaga); 3) hankis P. Lelt soovitud hinnapakkumise, pakkudes välja ka oodatava vastuse sõnastuse (V. Kolbakovi 23.05.2014 kell 17.29 alanud kõne P. Lega). Jälitustoimingu protokollis sisalduv teave on kooskõlas ka vaatlusprotokolliga, millest nähtub V. Kolbakovi e-kirjavahetus teiste osalistega (III kd, lk 134-205). Nimelt on K. Tauts palunud 20.03.2014 V. Kolbakovil ära selgitada, kuhu 40 000 tonni jäätmeid ladustatakse ja kuidas jäätmed tekivad (III kd, lk 166-167); X-i päringud ja vastused edastab L. Eespäev koheselt V. Kolbakovile (III kd, lk 168-170; 183-185; 186-192) ning kõiki vastuseid arutatakse ja kooskõlastatakse just V. Kolbakoviga (III kd, lk 173-182; 193-197). Kaitsja pidas tähtsaks asjaolu, V. Kolbakov ise olnud raha saaja raha saaja, ta ise ei esitanud X-ile ühtki valeandmetega dokumenti ning tal puudus volitus esindada OÜ-d Oil Tech. Tõsiasi on see, et keskkonnaministri 03.08.2009 määruse nr 47 kohaselt said taotlust esitada vaid juriidilised isikud või tootjate ühendused. Kuid uuritud tõenditest nähtuvalt V. Kolbakov juhtis Oil Tech OÜ poolt edastatavate dokumentide loomist ja saatmist X-ile. Asjaolu, et ta ise vahetult ettevõtte nimel ühtki dokumenti ei allkirjastanud ega edastanud, ei muuda tema vastutust olematuks. Kelmuse objektiivse koosseisu täitmiseks ei pea süüdlane vara vahetult endale võtma, vaid see võib minna ka kolmanda isiku vara hulka (vt näit RKKKo 3-1-1-11412). Seega, ehkki kohus ei pea eluliselt usutavaks, et taotluse rahuldamisel oleks V. Kolbakovi töö jäänud Eespäeva poolt tasustamata, ei oleks V. Kolbakovi vastutus välistatud ka siis, kui ta oleks Oil Tech OÜ hüvanguks taotluse esitamist ja vastuste koostamist juhtinud pelgalt nn sportlikust huvist. Kohus nõustub siin pigem prokuröri järeldusega, et V.Kolbakovi motiiv osaleda selle taotluse menetlemisel oli rahaline huvi ja seda kinnitab tema kiri 28.06.2014 A.Ple, kus ta räägib rahaliste probleemide lahendamisest, kui X ei venitaks seoses kavitatsiooni projektiga (III kd lk 198 pöördel). Kaitsja on leidnud, et süüdistatavad ei tahtnud kuritegu toime panna, kuna palkasid vastuste koostamiseks advokaadi. Kohtu hinnangul näitavad uuritud tõendid pigem asjaolu, et kaitsja võeti mitte esitatud dokumentide õiguse tagamiseks, vaid selleks, et dokumendid üksnes näiksid õiged. Kandev roll oli ka K. Tautsil, kes esitas Oil Tech OÜ nimel X-ile taotluse ja vastas päringutele, vormistas vastused ning kooskõlastas vastused osaliste vahel. Tema tegevus ei piirdunud sekretär-asjaajaja ülesannetega, nagu K. Tauts kohtus väitis, rääkimata pelgalt postiljoniks olemisest, nagu tema rolli analüüsides leidis kaitsja. Nii selgub vaatlusprotokollidest ja jälitustoimingu protokollist, et K. Tauts jagas korraldusi Xi esitatud küsimustele vastamiseks (kiri 19835, II kd lk 161-163; kiri 281145, III kd, lk 25; kirjad 96928 ja 96922, IV kd, lk 166-167), oli nö projekti pealik, kes vaatas esitatud vastused üle (kiri 16996, II kd, lk 181-186; 16998, II kd, lk 187-188), osales ise vastuste koostamises (kiri 20094, II kd, lk 176) ning arutas V. Kolbakoviga X-i küsimustele vastamist ja andis nõu, milline vastus peaks sisuliselt välja nägema (vt näit. 29.04.2014 kell 10.09; 01.05.2014 kell 13.48; 07.05.2014 kell 15.12 ja 21.05.2014 kell 14.04 alanud kõned V. Kolbakovi ja K. Tautsi vahel). Samuti oli K. Tauts teadlik, et näilikud lepingud olid koostatud tagantjärele kuupäevadega (kiri 316109, III kd lk 39-42), mh andis ise soovitusi, milline kuupäev tagantjärele koostatud dokumendil peaks olema (vt näit 06.05.2014 kell 11.44; 06.05.2014 kell 21.58 ja 08.05.2014 kell 16.55 alanud kõned K. Tautsi ja V. Kolbakovi vahel; kiri 281133, III kd lk 14-16). 18 Paika ei pea ka K. Tautsi kaitsja väide, et süüdistatav tegeles digiallkirjastamisega vaid seepärast, et L. Eespäeval tekkis tehniline probleem. Ehkki dokumentide X-i saatmisel oli L. Eespäeval serveriga probleeme (09.05.2014 kell 13.27 alanud kõne V. Kolbakovi ja Y. Golubyevi vahel), oli kohtu hinnangul olulisemaks probleemiks see, et L. Eespäeva ei saanud täiel määral usaldada, ta ei olnud alati kättesaadav ja ei teinud V. Kolbakovi arvates piisavalt tööd (06.05.2014 kell 21.58 ja 23.05.2014 kell 21.38 alanud kõned V. Kolbakovi ja K. Tautsi vahel). Seega jäeti X-ile vastuste saatmine K. Tautsi kohustuseks. Lembit Eespäeva rolliks oli näilike lepingupartneritega (B OÜ ja D, Y. Golubyev) suhtlemine ja nendega tagantjärele kuupäevaga Oil Tech OÜ nimel X-ile esitamiseks lepingute sõlmimine (06.05.2014 kell 12.49; 07.05.2014 kell 10.54; 08.05.2014 kell 13.56 ja 13.59; 22.05.2014 kell 11.28 L. Eespäeva kõned V. Kolbakovi ja Läti abonentidega; kirjad 1317431, 256589, 318051; III kd lk 106-128). Yuri Golubyevi informeeriti fiktiivsetest lepingutest ja nende koostamisest tagantjärele (V. Kolbakovi 08.05.2014 kell 17.20 ja 22.05.2014 kell 12.28 algavad kõned Y. Golubyeviga; L. Eespäeva 07.05.2014 kell 18.41 algav kõne Y. Golubyeviga), ta oli teadlik sellest, et dokumente oli vaja üksnes X-ile esitamiseks (V. Kolbakovi 09.05.2014 alanud kõne Y. Golubyeviga), samuti oli ta ise osaline, allkirjastades tagantjärele Xi eksitamiseks aktsiate müügilepingu (kirjad 317431 ja 256589; III kd, lk 106-113), ehkki tegelikku tahet aktsiaid müüa ei olnud. Seega oli Y. Golubyevil oluline roll teo toimepanemisel ning tähtsust ei oma tema kaitsja väljatoodud asjaolu, et süüdistatav isiklikult X-i, D-i, B OÜ ega E OÜ esindajatega ei suhelnud. Jälitustoimingu protokolli ja vaatlusprotokollidega on ümber lükatud ka Y. Golubyevi kohtus avaldatud väited selle kohta, et tema taotlusega seonduvate materjalide koostamisega kursis ei olnud ja selles osas kellegagi ei suhelnud (V kd, lk 19). Eeltoodust tulenevalt on süüdistatavad teo toime pannud kavatsetult, st nad teadsid X-ile esitatud toetuse taotluste sisust ja taotluse menetlemise käigus tekkinud küsimustest ja probleemidest ning osalesid ühel või teisel moel neile valeandmeid sisaldavate vastuste koostamisel. KarS § 210 lg 2 sätestab vastutuse pettuse teel soodustuse saamise eest. Pettus on mh kirjalike andmete esitamine soodustusorganile taotluse menetlemisel. Andmete tõele mittevastavus võib seisneda nende sisu moonutamises, olematute asjaolude väitmises, olemasolevate andmete varjamises jne. Tegemist peab olema soodustusrelevantsete andmetega, mis mõjutavad soodustuse saamise küsimust positiivselt ning mille õigel esitamisel oleks soodustus kas üldse ära langenud või olnud andjal alust kahelda soodustuse andmises. Käesolevas asjas on uuritud tõenditega kindlaks tehtud, et kõik osalised andsid oma panuse valeandmete esitamiseks X-ile selle kohta, et OÜ-l Oil Tech on jäätmed ja toimub tootmisprotsess, ainsa hinnapakkumise teinud C esindaja Y. Golubyev ei ole OÜ Oil Tech osanik ning asjas on püütud hankida võrreldavaid pakkumisi. Tegelikkuses tootmistegevust osaühingus ei toimunud, Y. Golubyev oli taotluse menetlemise ajal Oil Tech OÜ osanik ning sõltumatuid võrreldavaid hinnapakkumisi isegi ei püütud võtta. Kõik need asjaolud olid taotluse menetlemisel üliolulised, sest jäätmete puudumise tõttu taotletud meetmest toetust ei antud, samuti eeldas määrus nr 47 vähemalt kolme sõltumatut hinnapakkumist, mida osalised hankida ei soovinud. 19 KarS § 210 lg 3 näeb ette ka vastutuse soodustuskelmuse toimepanemise eest juriidilise isiku poolt. Juriidiline isik vastutab soodustuskelmuse toimepanemise eest juhul, kui see on pandud toime tema juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Käesoleval juhul on kindlaks tehtud, et L. Eespäev ettevõtte juhatuse liikmena ja K. Tauts volitatud esindajana petsid X-i. Kuna teo eesmärgiks oli OÜ-le Oil Tech pettuse teel varalise kasu saamine, oli tegu toime pandud juriidilise isiku huvides. Y. Golubyevi ja V. Kolbakovi kaitsjad leiavad Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-96-16 viidates, et nende kaitsealused ei ole etteheidetavat tegu toime pannud, kuivõrd nad ei olnud OÜ Oil Tech esindajad. Kohus sellega ei nõustu. KarS § 210 lg-s 2 sätestatud kuriteokoosseisu subjektiks saab olla soodustuse saaja. Praeguses kriminaalasjas esitatud süüdistuse kohaselt tegutsesidki aga Y. Golubyev ja V. Kolbakov OÜ Oil Tech kui erisubjekti hüvanguks, neil olid ülesanded omavahel jaotatud ning X-ile esitasid OÜ Oil Tech eest dokumente K. Tauts ja L. Eespäev. Seega on tegemist kaastäideviimisega KarS § 21 lg 2 mõttes ning kriminaalvastutusele võtmine ei ole välistatud üksnes seetõttu, et X-ile dokumentide vahetu esitamine Y. Golubyevi ja V. Kolbakovi ülesannete hulka ei kuulunud. Kohus ei nõustu OÜ Oil Tech ja L. Eespäeva kaitsja J.Leppiku väitega, et X-i ei ole eksitatud, sest viimastel oli juba algusest peale teada, et ettevõttel jäätmeid ei ole ja tegemist on alustava ettevõttega, kel tootmistegevus puudub. Kohtule ei ole esitatud kaitsja väiteid kinnitavaid tõendeid. Vastupidi, Oil Tech vastuses on X-ile selgitatud, et ettevõte alustas tegevust
14. aastal ning seni on jäätmeid töödeldud ja utiliseeritud koostööpartneri ettevõttes (II kd, lk 52). Seega sooviti kõigiti jätta muljet, et tegemist on tegutseva ettevõttega, kel olemas tootmine, kokkulepped teiste äriühingutega ja oma tootmisprotsessis tekkinud jäätmed. Paika ei pea ka kaitsja väide selle kohta, et X provotseeris osalisi tegu toime panema, sest teadis kriminaalmenetluse alustamisest. Nagu nähtub PPA nõudekirjast (II kd, lk 1) esitati kriminaalasjaga seonduv dokumentide nõue X-ile 11.04.2014, X aga esitas Oil Tech OÜ-le täiendavaid küsimusi jäätmete ja sõltumatute hinnapakkumiste puudumise kohta juba 17.03.
15. Seega tekkisid küsimused taotleja vastavusest kehtivatele nõuetele politsei päringust sõltumata. Lisaks ei ole politsei nõudekirjas märgitud, kelle ja mis paragrahvi alusel menetlust alustati, mistõttu puudub alus arvata, et edasine taotluse menetlemine oleks toimunud muul põhjusel, kui vaid et otsustada taotluse nõuetele vastavuse küsimus. X 12.06.2014 vastusest, 10.07.2014 juhatuse otsusest ja 10.10.2014 vaideotsusest (II kd, lk 103117) tulenevalt OÜ Oil Tech taotlust ei rahuldatud ning toetust ei makstud, st süüdistatavatel ei õnnestunud X-i töötajaid eksitada. Kuna süüdistatavad tegid kõik endast oleneva taotluste rahuldamiseks, kuid tegu ei õnnestunud lõpule viia nende tahtest olenemata põhjustel, jäi tegu katsestaadiumisse. K. Tautsi ja Y. Golubyevi kaitsjad on leidnud, et tegemist võis olla kõlbmatu süüteokatsega, st taotlejate esitatud projekt oli jäätmealase toetuse saamiseks perspektiivitu. Kohus sellist seisukohata ei jaga. Nagu nähtub Xi korduvatest päringutest, ei olnud X taotluse menetlemise ajal veendunud, kas OÜ Oil Tech nimel esitatud projekt on keskkonnaministri 10.08.2009 määruse nr 47 kohaselt toetatav tegevus ning esitas ettevõtte tootmistegevuse ja jäätmete kohta arvukalt küsimusi. Otsus vormus alles juunis 2014, mil Xi poolt kaasatud eksperdid K. Xas, H. A ja T. A andsid oma hinnangu taotlusele ja selle vastavusele määruses nr 47 sätestatud eesmärkidele (IV kd, lk 136-138; 156-157; 185-187). Seega ei olnud tegemist asjakohatu taotlusega ning keskmise vaatleja aspektist vaadatuna võinuks pettus õnnestuda. 20 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatavate tegu on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud L. Eespäeva, K. Tautsi, V. Kolbakovi ja Y. Golubyevi osas KarS §

§ 25lg 2 järgi ning Oil Tech OÜ osas Kar

S § 210 lg 3 - § 25 lg 2 järgi. Õigusvastaseid ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. L. Eespäeva ja Oil Tech OÜ kaitsja on väitnud, et tegemist võis olla keelueksimusega, sest süüdistatavate tegevus oli suunatud formaalsete puuduste kõrvaldamisele. Kohus peab toodud väiteid sobimatuks. Süüdistatavate näol on tegemist haritud isikutega, kes keskmise mõistliku inimesena pidid aru saama, et valeandmete esitamine toetuse saamiseks on keelatud ja karistatav. II Valeandmete esitamine seoses taotluse esitamisega Xi siseriiklikku keskkonnaprogrammi Süüdistuse kohaselt heidetakse V. Kolbakovile, L. Eespäevale, K. Tautsile, Y. Golubyevile ja Oil Tech OÜ-le ette ka seda, et nad esitasid 10.03.2014 X-i siseriiklikku keskkonnaprogrammi taotluse toetuse saamiseks OÜ Oil Tech projektile „Jääkmasuutide ja raskete kütteõlide jääkide kavitatsioonilise töötluse rakendamine saaste ennetamisele ja – vähendamisele suunatud tehnoloogilise uuenduse juurutamiseks“, soovides sellega saada X-ilt toetust 200 000 eurot ning esitasid selleks ebaõigeid andmeid selle kohta, et C on sõltumatu pakkuja. Tegelikkuses oli C esindaja Y. Golubyev Oil Tech OÜ osanik, mistõttu oli tegemist huvide konfliktiga X Nõukogu 10.12.2013 kinnitatud „Keskkonnaprojektide finantseerimise korra“ punkti 9.3 mõttes. Kohtule esitatud materjalide kohaselt esitas Oil Tech OÜ Xile eelpoolmainitud taotluse 10.03.2014. Taotlusele oli lisatud Y. Golubyevi allkirjastatud C hinnapakkumine (II kd, lk 119129). X-i antud selgituste järgi nimetatud taotlust (projekti nr 8334) ei rahastatud (II kd, lk 119). Kohtus on tunnistajana üle kuulatud taotluse esmane menetleja ehk projektispetsialist T. L (IV kd, lk 170-172), kelle sõnul oli tema ülesandeks vaadata, et taotluse juures oleks kohustuslikud lisad ja taotlus oleks korralikult vormistatud. Esitatud taotlus vajas täiendamist, kuid sai Keskkonnaministeeriumi hindamiskomisjoni saatmiseks kõlbulikuks. Hindamiskomisjonis ei saanud aga projekt piisavalt punkte, mistõttu projekti ei rahastatud. Kohtule ei ole edastatud dokumente, mis näitaksid, milliseid küsimusi X nimetatud taotluse menetlemisel OÜ-le Oil Tech esitas, millisel kuupäeval saadeti taotlus Keskkonnaministeeriumile edasi ning millal otsustati projekti rahastamisest keelduda. Küll aga kohustab keskkonnaministri 17.02.2006 määrus nr 13 „Keskkonnakaitse valdkonna projekti rahastamise taotluse kohta esitatavad nõuded, taotluste hindamise tingimused, kord ja kriteeriumid, otsuse tegemise, lepingu täitmise üle kontrolli teostamise ning aruandluse kord“ § 11 lg 4 X-ki edastama nõuetele vastavalt esitatud taotlused 30 kalendripäeva jooksul Keskkonnaministeeriumile hindamiseks. Seega, kuivõrd taotlus X-ile esitati 10.03.2014, saatis X nimetatud taotluse hiljemalt 09.04.2014 edasiseks otsustamiseks ministeeriumile. Kohus nõustub kaitsjatega, et üksnes nõuetele mittevastava taotluse, antud juhul erapooliku hinnapakkumise esitamisega, ei ole võimalik väita, et süüdistatavad soovisid selle taotluse menetlemisel X-i petta. X-i käsutuses oli Äriregistri teabesüsteem, mille kohaselt oli Y. Golubyev OÜ Oil Tech osanik, ka ei ole taotluses sõnagi küsitud C ja OÜ Oil Tech seostest. Vassimised Y. Golubyevi aktsiate müügi osas algasid peale 14.05.2014 Xi päringut, s.o ajal, mil siseriikliku programmi taotluse menetlemine ei olnud X-i menetluses ning võimalik, et sama asja osas oli ka langetatud otsus taotluse rahastamata jätmise kohta. Kohus nõustub V. Kolbakovi kaitsjaga selles, et siseriikliku 21 programmi taotlusega seonduvalt ei ole kohtule esitatud vajalikke tõendusmaterjale. Kohus ei tea, milliseid dokumente Oil Tech OÜ täiendavalt esitas ning kui kaua taotlust menetleti. Seega ei ole kohtu hinnangul tõestatud, et süüdistatavad tahtsid ka siseriikliku keskkonnaprojekti taotluse raamides esitada Xile valeandmeid ning süüdistuse mahtu tuleb selles osas vähendada ehk siseriikliku taotluse osas kõik süüdistatavad õigeks mõista. Tõendite lubatavus Kriminaalasja juurde on lisatud Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku J.Kallini 24.04.2014 määrus, millega anti luba teostada K. Tautsi, L. Eespäeva, Y. Golubyevi ja V. Kolbakovi kasutuses olevate mobiiltelefonide salajast pealtkuulamist, -vaatamist ja –salvestamist ajavahemikul 24.04.-23.06.2014 ning selle loa aluseks olnud prokuröri põhistatud taotlus (I kd, lk 180-183; 178-179). Nimetatud luba oli aluseks jälitustoimingu protokollis fikseeritud kõnede pealtkuulamisele. Kohus leiab, et kohtumääruses on piisavalt põhjalikult selgitatud, mille alusel luges kohus jälitustoimingute kasutamist seadusega lubatavaks ja kooskõlas olevaks ultima ratio põhimõttega. Kohus põhjendas, et avalike menetlustoimingutega on menetluse selles staadiumis tõendite kogumine komplitseeritud, kuivõrd süüdistatavad tõenäoliselt ei annaks ülekuulamisel tõepäraseid ütlusi, asuvad kooskõlastama oma tegevust ja ülekuulamisel antavaid ütlusi ning menetletava kriminaalasjast teada saades asuksid tõe tuvastamist failide, dokumentide jms hävitamise teel takistama. Isikute ebaseadusliku tegevuse tõendamine muude menetlustoimingutega oli oluliselt raskendatud ja võis kahjustada kriminaalmenetluse huve. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-112-16 pidanud prokuratuuri kohustuseks selgitada oma taotluses kohtule faktipõhiselt ja arusaadavalt, miks on konkreetses asjas vältimatult vaja koguda tõendeid jälitustoimingutega. Käesoleva asja raames on prokuratuur nimetatud nõudeid täitnud – kohtule on selgitatud, milliseid tõendeid on senini kogutud, millised aspekte on vaja kontrollida ning milline on võimalik asjade käik juhul, kui jätkata tõendite kogumist jälitustoiminguteta (I kd, lk 178-179). Mis puudutab Y. Golubyevi kaitsja väidet, et rikutud on salajasele koostööle kaasamine dokumenteerimise korda, kaastöö on toimunud ebaseaduslikult ning seega on kõik jälitustoimingutega kogutud tõendid ebaseaduslikud, siis selgitab kohus, et salajaseks koostööks Politsei ja piirivalve seaduse § 751 mõttes ei saa pidada seda, kui keegi esitab uurimisasutusele teate ühe või mõne üksiku süüteo kohta. Riigikohus on oma otsuses nr 3-1-1113-13 leidnud, et ühe või mõne üksiku konkreetse süüteo kohta info jagamist võib pidada koostööks vaid erandlikel juhtudel: nt olukorras, kus edastatav teave on väga ulatuslik ja vajab pidevat täpsustamist ning sellest lähtuvalt pikemaajalist suhtlemist teabe andja ja ametiisikute vahel. Käesoleval juhul sellist pikaajalist panust süüteoteate esitaja puhul ei olnud. Kohus selgitas juba 14.11.2016 istungil, et kaastööteate sisu kontrollimiseks käis kohtunik keskkriminaalpolitseis teate registreerimist kontrollimas ning tegi kindlaks, et süüteoteate esitaja panus kujutas endast pelgalt teabe edastamist ning pikaajalist suhtlemist, rääkimata ühisest tegutsemist teavitaja ja ametiasutuse vahel ei olnud. Seega ei ole kaitsja väited tõendite ebaseaduslikkuse kohta asjakohased. Kaitsjad on leidnud, et jälitustoimingu protokollis kajastatud kõned ja vaatlusprotokollides fikseeritud e-kirjavahetus advokaat A.L on KrMS § 1267 lg-st 2 tulenevalt lubamatud tõendid. Kohus kaitsjate seisukohta ei jaga. Tulenevalt KrMS § 1267 lg 2 p-st 3 ei kasutata kaitsja poolt edastatavat teavet või talle teise isiku poolt edastatavat teavet, mis on saadud salajasel 22 pealkuulamisel, kui teabe sisuks on isikule ameti- või kutsetegevuses teatavaks saanud asjaolud, välja arvatud juhul, kui mõne muu isiku salajasest pealtkuulamises või –vaatamisest nähtub, et nimetatud isik paneb või on pannud toime kuriteo. Käesoleval juhul nähtub asja materjalidest, et kriminaalasja raames on esitatud kahtlustus ka advokaat A.Lle KarS §

§ 25

lg 2 - § 22 lg 3 sätestatud kuriteo toimepanemises selles, et tema aitas kaasa V. Kolbakovi, L. Eespäeva, K. Tautsi, Y. Golubyevi ja OÜ Oil Tech poolt toimepandud soodustuskelmuse katsele, kus X-ile esitatud taotluses esitati valeandmeid Euroopa Liidust toetusrahade saamiseks (menetluse lõpetamise määrus - II kd, lk 134). Kriminaalmenetlus on lõpetatud KrMS § 202 alusel, st toime on pandud küll kuritegu, kuid avalik menetlushuvi puudub ja isiku süü on väike. A.Lle on määratud kohustuseks maksta riigituludesse 1500 eurot. A.L on nõustunud talle määratud kohustusega ning ei ole kriminaalmenetluse lõpetamise määrust edasi kaevanud. Seega on tuvastatud, et A.L on seoses X-ile esitatud taotlusega aidanud ise kaasa kuriteo toimepanemisele ning vaatlusprotokollides kajastatud kirjavahetus süüdistatavatega ja jälitustoimingu protokollis fikseeritud telefonivestlused kuriteo täideviijatega on lubatud tõendid. KrMS § 202 kohaldamine eeldab, et kriminaalmenetluse käigus on isiku käitumises tuvastatud teo karistatavuse olulised eeldused – süüteokoosseis õigusvastasus ja süü (3-1-1-19-10). Yuriy Golubyevi taotlus kahju hüvitamiseks Käesolevas kriminaalasjas esitas Y. Golubyev taotluse talle õigusvastase jälitustegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 1500 eurot (I kd, lk 100-110). Taotluses selgitatakse, et asjas koostati jälitustoimingu load nr 371 ja 806, millega lubati Y. Golubyevi suhtes teostada varjatud jälgimist tema enda, tema kasutuses olevate telefoniabonentide ja tema kasutuses oleva sõiduki osas ajavahemikul 28.04.-22.06.2014 ja 24.10.-23.12.

1. Hiljem tunnistas Riigiprokuratuur jälitusload õigusvastaseks. Seega on rikutud Y. Golubyevi õigust perekonnaja eraelu puutumatusele ja sõnumisaladust. Moraalset kahju põhjendab Y. Golubyev õiguste riive pikaajalisuse ja intensiivsusega (kuulati peal telefonikõnesid, sh perekonnaliikmetega; taotlejat jälgiti ka perekonnaliikmetega koos olles). Prokurör leidis, et taotlus tuleb jätta rahuldamata (V kd, lk 25-26), kuna jälitustoimingutega kaasnenud riive oli madal, ta põhjustas enda suhtes jälitustoimingute tegemist ettevaatamatult ise ja kahju hüvitamata jätmine ei ole Y. Golubyevile ülemäära koormav. Samuti tuleb arvestada seda, et prokuratuur on rikkumist tunnistanud ja varjatud jälgimisega kaasnenud riive oli intensiivsuselt madal (varjatud jälgimine 28.10.2014 ajavahemikul 10.15-17.03 ja 29.10.2014 ajavahemikul 10.40-12.23 ning mobiiltelefoni positsioneerimine 28.05.04.06.2014). Kohtus täpsustas Y. Golubyev oma taotlust, märkides, et kahjunõue puudutab vaid varjatud jälgimist. Ta ei tea, mida jälitajad võisid näha, kuid minimaalselt soovib ta riigilt saada 1500 eurot (V kd, lk 28pöördel -29). Kohus leiab, et esitatud taotlus kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata. Aluse taotluse rahuldamata jätmisele annab süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 11 lg 3, mille kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju rahas ulatuses, milles see ei ole heastatav muude vahenditega, sealhulgas eksimuse tunnistamise ja vabandamisega. Käesolevas asjas on teostatud lühikese aja vältel telefoni ligikaudset positsioneerimist ning fikseeritud kokkusaamisi ja liikumisi kahel päeval päevasel ajal avalikes kohtades. Kohtule ei ole teada, et jälitustegevuse käigus oleks avastatud midagi sellist, mida ei oleks võinud märgata näit juhuslik möödakäija ning ka süüdistatav ei ole ühtki tema jaoks riivavat seika välja toonud. Seega on 23 õiguste rikkumisega kaasnenud riive minimaalne ning see on heastatud prokuratuuripoolse eksimuse tunnistamisega kohtueelses menetluses. Võrreldav ei ole kaitsja osundatud riive, mida on käsitletud Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-34-
2. Selles lahendis oli isiku õiguste riive oluliselt ulatuslikum – ebaseaduslikuks tunnistatud kohtu jälitusloa alusel allutati isik tema kõnede salajasele pealtkuulamisele ja sõnumite salajasele pealtvaatamisele ning lisaks anti luba varjatud sisenemiseks isiku elu- ja töökohta ning altkäemaksu vahendamise matkimiseks. Karistuse mõistmine Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätetest, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb kohtul arvestada ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 210 lg 2 sanktsioon näeb füüsilisele isikule karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse kuni viie aastani. Juriidilist isikut on võimalik KarS § 210 lg 3 alusel karistada rahalise karistusega (teo toimepanemise ajal 3 200 – 16 000 000 eurot; alates 01.01.2015 alammäär 4 000 eurot). Süü suuruse hindamisel tuleb ühelt poolt arvestada, et tegemist oli 1,5 miljoni euro suuruse toetuse väljapetmisega, mis on väga suur summa, teiselt poolt aga seda, et süüdistatavate tegu jäi katsestaadiumisse ning nimetatud summat ei õnnestunud neil X-ilt kätte saada ja reaalset varalist kahju ei tekkinud. Uuritud tõenditest (eelkõige omavahelised kõned ja meilivahetus) nähtub, et kõige suurem roll selle kuriteo toimepanemisel oli V. Kolbakovil, keda võib pidada selle kelmuse initsiaatoriks. Ta osales ise aktiivselt valeandmete esitamises ja andis teistele juhtnööre fiktiivsete dokumentide koostamiseks. Tema panusest lähtudes peab talle mõistetav karistus olema teistest mõnevõrra suurem. Võrdseks tuleb lugeda L. Eespäeva ja K. Tautsi panust, kes esitasid X-ile valeandmetega dokumente. K. Tauts organiseeris vastuste sisulist koostamist ning L. Eespäev kandis hoolt fiktiivsete dokumentide hankimise ja allkirjastamise eest. Kõige väiksem roll antud kuriteo toimepanemises oli Y. Golubyevil, kes oli küll valeandmete esitamisest teadlik, kuid ise X-iga otse ei suhelnud. Samas on tema osa oluline, sest tema allkirjastas näiliku lepingu osade võõrandamiseks, et veenda X-i selles, et tal puudub seotus OÜ-ga Oil Tech. Kõik süüdistatavad olid varem kohtu poolt karistamata. Hiljem (pärast antud kuriteo toimepanemist) on küll K. Tautsi kelmuse eest karistatud, kuid tänaseks päevaks on 17.08.2015 otsusega mõistetud katseaeg möödunud ning selle otsusega mõistetud 1-aastast vangistust täitmisele ei pöörata. Karistust kergendavad asjaolud kõigi süüdistatavate osas puuduvad, karistust raskendavaks asjaoluks on kuriteo toimepanemine grupi poolt. Kelmusega taotletava summa suurust arvestades ei pea kohus põhjendatuks L. Eespäeva, K. Tautsi V. Kolbakovi ja Y.Golubyevi karistada rahalise karistusega, sest see ei vastaks nende süü suurusele. See ei oleks kooskõlas ka karistuse üldpreventiivsete eesmärkidega, sest annaks ühiskonnale vale signaali, et toetusi erinevatest fondidest tasub välja petta kui võimalik varaline kasu ületab kordi kuriteo avastamisel mõistetavat rahalist karistust. 24 Y. Golubyevil puudusid kohtule esitatud tõendite kohaselt kuriteole eelnenud aastal

§ 25lg 2 ja 4. 2. Tühistada maakohtu otsus Vambola Kolbakovi süüdimõistmises Kar

S § 210 lg 2 § 25 lg 2 järgi. Mõista Vambola Kolbakov süüdi KarS §

§ 25lg 2, 4 ja § 22 lg 3 järgi.

Vambola Kolbakovile mõistetud karistus jätta muutmata. 3. Tühistada maakohtu otsus Yuri Golubyevi süüdimõistmises KarS §

§ 25lg 2 järgi. Samuti tühistada maakohtu otsus Y. Golubyevile mõistetud karistuse osas. Tunnistada Yuri Golubyev süüdi Kar

S §

§ 25

lg 2, 4 ja § 22 lg 3 järgi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 150 päevamäära. Päevamäära suurus on 10 eurot.

1. Tühistada Harju Maakohtu otsus Oil Tech OÜ KarS § 210 lg 3 - § 25 lg 2 järgi süüdimõistmise ja talle mõistetud karistuse osas. Lõpetada Oil Tech OÜ suhtes kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p 4 alusel, kuna Oil Tech OÜ on lõppenud. II 26
2. Tühistada Harju Maakohtu otsus Oil Tech OÜ-lt menetluskulude väljamõistmise osas.
3. Tühistada Harju Maakohtu otsus Vambola Kolbakovilt 2136 euro suuruste riigi õigusabi kulude täies ulatuses väljamõistmise osas. Jätta Vambola Kolbakovi maakohtu otsuses toodud riigi õigusabi kulud 25% ehk 534 euro ulatuses Eesti Vabariigi kanda. Mõista Vambola Kolbakovilt talle kohtueelses ja maakohtu menetluses osutatud riigi õigusabi eest välja 1602 eurot. Hüvitada Yuri Golubyevi õigusabikulud seoses kriminaalasja arutamisega maakohtus 25 % ulatuses. Mõista Eesti Vabariigilt Yuri Golubyevi kasuks välja 1793,09 eurot. Jätta rahuldamata Lembit Eespäeva kaitsja taotlus hüvitada Lembit Eespäevale maakohtus kantud õigusabikulud. Hüvitada Kristina Tautsi õigusabikulud seoses kriminaalasja arutamisega maakohtus 25 % ulatuses. Mõista Eesti Vabariigilt Kristina Tautsi kasuks välja 4104 eurot. III
4. Tühistada Harju Maakohtu otsus osas, millega kohus jättis rahuldamata Yuriy Golubyevi taotluse hüvitise saamiseks talle õigusvastase jälitustegevusega tekitatud mittevaralise kahju eest. Rahuldada Yuri Golubevi taotlus osaliselt, mõistes Eesti Vabariigilt talle välja 367,21 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitise.
5. IV Muus osas jätta Harju Maakohtu otsus muutmata.
6. Kristina Tautsi ja Yuri Golubyevi kaitsjate apellatsioonid rahuldada osaliselt. Lembit Eespäeva ja Vambola Kolbakovi kaitsjate apellatsioonid jätta rahuldamata. V
7. Hüvitada Lembit Eespäevale riigieelarvest apellatsioonimenetluse õigusabi kulud 1197 euro ulatuses. Hüvitada Kristina Tautsile riigieelarvest apellatsioonimenetluse õigusabi kulud 1080 euro ulatuses. Hüvitada Yuri Golubyevile apellatsioonimenetluse õigusabi kulud 425,1 euro ulatuses.
8. Mõista vandeadvokaat Gennadi Kulli poolt apellatsioonimenetluses Vambola Kolbakovile osutatud riigi õigusabi eest riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt OÜ Kull AB kasuks välja 200 eurot,, millele lisandub käibemaks 40 eurot. Riigi õigusabi kulu jätta riigi kanda. Kohtukoosseis / allkirjad / Ärakiri õige / 27