← Eesti

2-17-10634/59

Obsah (20)§ 3§ 436§ 657§ 654§ 651§ 456§ 4§ 363§ 373§ 652§ 333§ 2§ 631§ 171§ 165§ 174§ 176§ 175§ 177§ 178

Tsiviilasi nr: 2-17-10634 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Ele Liiv ja Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg j

§-s 2 sätestatud menetluse ülesandele. Sisuliselt on rikutud kostja II õiguste kaitse (

§ 3ja 4).

Lisaks eelnevale ei ole kohus täitnud ka oma selgitamiskohustust (sh ei ole kohus avaldanud võimalikku tühisuse tuvastamist) ja on üllatanud asja lahendamise käiguga. 5

(10)Tsiviilasi nr: 2-17-10634
  1. Kostja II on seisukohal, et kohus ei ole tuvastanud kostjate vahel sõlmitud abieluvaralepingu sisu ja sellest tulenevalt on ka järeldused ebaõiged. Abieluvaralepingus sõlmiti kaks põhimõttelist kokkulepet, s.o jaotati ühisvara ja lepiti kokku vararežiim. Maakohus leidis, et leping on tühine, kuid ei ole täpsustanud, kas tühine on leping tervikuna või siis üksnes osaliselt. Asja olemusest tulenevalt on lahendamata ka lepingu absoluutne ja relatiivne tühisus. Arvestades kohtuotsuses esitatut, ei ole võimalik aru saada, miks peaks olema leping tervikuna tühine, kuna vararežiimi kokkulepet ei ole kohus otsuses üldse käsitlenud.
  2. Lisaks eelnevale on kohus ebaõigesti kohaldanud AÕS § 63 lg-s 3 sätestatut ja ei ole aru saanud eelmärke toimest. Nimetatud normis on sätestatud, et asjaõiguse käsutamine pärast eelmärke kandmist kinnistusraamatusse on tühine osas, milles see eelmärkega tagatud nõuet kahjustab või piirab. Eelmärke instituudi peamine eesmärk on tagada kinnistusraamatu kannete järjekohta. Seoses eelmärkega tuleb eristada kolme aspekti: kohustustehing, käsutustehing ja käsutus. Nimetatud säte reguleerib neist üksnes viimast. Praegusel juhul ei ole käsutust toimunud ja seega ei ole norm kohaldatav. Eelmärkel on õiguslik toime üksnes kinnistusraamatu kannete osas.
  3. Kindlasti puudub eelmärkel õiguslik toime kohustustehingu suhtes, kuid maakohus on ometi sellise toime leidnud, kuna ta on eristamata erinevaid tehinguid leidnud, et need on kõik tühised. Kohustustehing ei saa objektiivselt rikkuda eelmärkega tagatud õigust, kuna eelmärge tagab üksnes kinnistusraamatu kannet, mida ei ole lepingu alusel aga tehtud. Eelmärge ei saa kuidagi keelata lepingute sõlmimist.
  4. Maakohus leidis, et kinnisasja käsutamine 14.08.2017 lepinguga kahjustaks või piiraks hageja nõuet ning on tühine. See on otsuses ka ainus lause, millega kohus on põhjendanud tühisuse kohaldamist. Kostja II on seisukohal, et selline lause on sisuliselt järeldus ja kohus ei ole otsust selles osas põhjendanud ning on sellega rikkunud põhjendamiskohustust (

§ 436lg 1).

  1. Kui kohus tuvastab tehingu tühisuse, peab see olema märgitud otsuse resolutsioonis, mitte põhjendavas osas. Maakohus ei ole otsuse resolutsioonis seda märkinud ja kuna kohtuotsuse põhjendustest ei tulene õiguslikke tagajärgi, on olukord selline, et abieluvaraleping on jätkuvalt kehtiv ja ühisvara on selle järgi kehtivalt jagatud, mistõttu kohus ei saanud otsuse resolutsioonis seda teisel viisil jagada. Menetlusosaliste seisukohad
  2. Hageja vaidleb kostjate apellatsioonkaebustele vastu ja palub jätta kostja I apellatsioonkaebuse läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ning kostja II apellatsioonkaebuse rahuldamata. 6

(10)Tsiviilasi nr: 2-17-10634
  1. Kostjad toetavad esitatud seisukohtades vastastikku teineteise apellatsioonkaebusi. Ringkonnakohtu seisukoht
  2. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus on kontrollitavas osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt

§ 657lg 1 p-le 1 tuleb otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebused rahuldamata.

Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea

§ 654lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid üle korrata.

27. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei ole praegusel juhul vaidlustatud osas, millega maakohus hageja nõude pangakontodel oleva raha ja väärtpaberikontodel olevate väärtpaberite ühisvarana jagamiseks rahuldamata jättis. Nimetatud osas on maakohtu otsus

§ 456lg 4 teise lause kohaselt jõustunud.

Apellatsioonkaebused on esitatud maakohtu otsuse peale osas, millega maakohus otsustas jagada kostjate ühisvara XXX kinnistu osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2) ning jaotas menetluskulud (otsuse resolutsiooni p 5). 28. Vastuseks apellatsioonkaebuste väidetele märgib ringkonnakohus esmalt, et

§ 4lg 2 järgi määravad hagimenetluse pooled vaidluse eseme.

Menetluse eseme osas on keskse tähendusega hagiavaldus, selle alus ja ese (

§ 363

lg 1 p-d 1 ja 2).

§-st 439 tulenevalt on kohus otsuse tegemisel vaidluse esemega seotud. Hageja väitel on täitemenetlus täiteasjas nr 022/2016/3904 kostja I (kui võlgniku) lahusvara arvel ebaõnnestunud ning seetõttu on hageja esitanud kostjate vastu nõude ühisvara jagamiseks. Hageja on palunud jagada kostjate ühisvara hulka kuuluva kinnisasja selliselt, et müüa see avalikul enampakkumisel ja jagada saadav raha kostjate vahel võrdsetes osades. Maakohus on sellisena esitatult nõude ka rahuldanud. Kuna maakohus oli hageja esitatud nõudeid pidanud lubatavaks ja õiguslikult perspektiivseks ning hagiavalduse menetlusse võtnud, ei saanud hagi (osaline) rahuldamine iseenesest olla kostjatele üllatuslik. Kostjate subjektiivsel arusaamal hagi rahuldamise lubatavusest ei ole kolleegiumi hinnangul määravat tähtsust. 29. Kui kostjad oleks soovinud vaidluse eset täiendada, tulnuks neil esitada vastuhagi (

§ 373

). Ringkonnakohus ei jaga kostjate seisukohta, et neil ei olnud käesolevas asjas võimalik esitada vastuhagi ühisvara teistsuguseks jagamiseks, mh ei takistanud seda kostjate vahel 14.08.2017 sõlmitud abieluvaraleping. Kostjad pidid arvestama, et abieluvaraleping võib kostjate omavahelises suhtes küll kehtida, kuid lepingu alusel tehtud käsutused võivad olla tühised osas, milles need kolmandate isikute õigusi kahjustavad või piiravad. Praegusel juhul kahjustaks XXX kinnistu käsutamine 14.08.2017 sõlmitud abieluvaralepingu alusel hageja eelmärkega tagatud nõuet ning käsutus on AÕS § 63 lg 3 esimese lause kohaselt tühine. Kohaldatavat õigust (mh 7

(10)Tsiviilasi nr: 2-17-10634 AÕS § 63 lg 3) ja õigust esitada vastuhagi on maakohus pooltele 21.12.2017 istungil selgitanud (I kd, tl 199 pöördel). 30. Kostjad heidavad maakohtule ette, et kohus eraldas 24.10.2017 määrusega (I kd, tl 156) käesolevast tsiviilasjast hageja nõuded tagasivõitmise korras abieluvaralepingu ja asjaõiguslepingute osaliseks kehtetuks tunnistamiseks ning omanikukande tegemise nõusoleku andmiseks kohustamiseks või abieluvaralepingu ja asjaõiguslepingute osalise tühisuse tuvastamiseks ja omanikukande tegemise nõusoleku andmiseks kohustamiseks iseseisvaks menetluseks (tsiviilasi nr 2-17-15882). Kolleegiumi hinnangul ei saa kostjad

§ 652

lg-st 6 tuleneva piirangu tõttu sellele väidetavale menetlusõiguse normi rikkumisele apellatsiooniastmes tugineda. Asja materjalidest ei nähtu, et kostjad oleksid maakohtu menetluses esitanud

§ 333kohase vastuväite maakohtu tegevusele nõuete eraldamisel.

Kostjad on pigem nõustunud maakohtu tegevusega menetluse sellisel juhtimisel. Seda võib järeldada eelkõige asjaolust, et kostjad on vastu vaielnud hageja taotlusele käesolevas asjas menetluse peatamiseks, mille hageja esitas pärast nõuete eraldamist (I kd, tl-d 175–176, 182). Samuti on kostjad maakohtu 21.12.2015 istungil olnud nõus eelmenetluse lõpetamisega ning asja sisulise arutamisega (I kd, tl 200). 31. Nõuete eraldamine ei saanud kolleegiumi arvates käesolevas tsiviilasjas iseenesest kaasa tuua ebaõiget kohtulahendit. Poolte menetluskulude kokkuhoiu seisukohalt (

§ 2

) oleks maakohus kolleegiumi hinnangul võinud hageja nõudeid samas menetluses koos menetleda, kuid käesoleva asja sisulise lahendamise eelduseks ei ole hageja poolt 27.09.2017 esitatud täiendavate nõuete, mille maakohus asjast eraldas, lahendamine.

  1. Kostjad leiavad, et maakohus on ebaõigesti tuvastanud abieluvaralepingu tühisuse ning jätnud tühistuse tuvastamise otsuse resolutsioonis ka ebaõigesti märkimata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus otsuses kostjate vahel 14.08.2017 sõlmitud abieluvaralepingu (kohustustehingu ega asjaõiguslepingu) tühisust tuvastanud. Sellist järeldust ei ole võimalik otsusest teha. Maakohus on otsuses (p-s 13) märkinud, et maakohtu poolt 13.07.2017 käesolevas asjas tehtud hagi tagamise määruse alusel on 21.07.2017 kinnistusraamatusse kantud märkus, mida kinnitab kinnistusregistri väljavõte (I kd, tl 66). AÕS § 63 lg 3 esimese lause kohaselt on asjaõiguse käsutamine pärast eelmärke kandmist kinnistusraamatusse tühine osas, milles see eelmärkega tagatud nõuet kahjustab või piirab. Vaidlusaluse kinnisasja käsutamine 14.08.2017 sõlmitud abieluvaralepinguga kahjustaks või piiraks maakohtu hinnangul hageja nõuet ning on seega tühine. Ringkonnakohus nõustub viidatud maakohtu põhjendustega.
  2. Kostja I väide, et abieluvaralepingu alusel ei ole käsutust toimunud, ei ole kooskõlas asja materjalidega. Toimikus (I kd, tl 121) olevast kinnistusraamatu registriosa väljatrükist nähtub, et XXX kinnistu ainuomanikuna on 21.08.2017 sisse kantud kostja I. 8

(10)Tsiviilasi nr: 2-17-10634 34. Ka apellatsioonkaebuste ülejäänud väidetes ei ole ringkonnakohtu hinnangul välja toodud ühtegi materiaal- ega menetlusõigusnormi rikkumist, mis annaks aluse maakohtu otsuse tühistamiseks (

§ 631lg 1).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

  1. Esitatud apellatsioonkaebused ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude joatust. Kostjad ei ole apellatsioonkaebuste põhjendustes maakohtu määratud kulude jaotust eraldi vaidlustanud.
  2. Kuna apellatsioonkaebusi ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud

§ 171

lg 1 alusel kostjate (apellantide) kanda.

§ 165

lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kaaskostjad vastutavad hagi rahuldamise korral hageja menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kolleegiumi hinnangul peavad kostjad praeguses asjas vastutama hageja kulude eest solidaarselt, kuna kostjad kaitsevad ennast ühiselt hageja vastu (vt ka Riigikohtu 22.12.2004 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-153-04). 37. Hageja esindaja pool 17.05.2018 istungil ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud apellatsioonimenetluses (kuni istungini) õigusabikulusid kokku 1020 eurot (käibemaksuta). Õigusabiteenus on seisnenud apellatsioonkaebuste analüüsis, kaebustele vastuse koostamises ja kohtule esitamises (kokku 7 tundi) ning ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamises ja menetluskulude taotluse koostamises (kokku 1 tund). Eelmärgitule lisandub esindaja osalemine ringkonnakohtu 17.05.2018 istungil, mis istungi protokolli järgi kestis 49 minutit (s.o u 0,8 tundi). Õigusabi on esindaja osutanud keskmiselt hinnaga 127 eurot 50 senti tund. Hageja esindaja on kinnitanud, et hageja on käibemaksukohustuslane (

§ 174

lg 10) ning et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega (

§ 176lg 5).

Kostjad on 17.05.2018 istungil avaldanud, et jätavad hageja menetluskulude põhjendatuse kohtu hinnata. 38.

§ 175

lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et hageja esindaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Hageja menetluskulude nimekirjas on kajastatud istungiks ettevalmistamise osana ka menetluskulude taotluse koostamine, mida senises kohtupraktikas ei ole peetud

§ 175

lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikuks kuluks (vt Riigikohtu 11.11.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14, p 12), kuid kolleegiumi hinnangul võib juba üksnes ringkonnakohtu istungiks valmistumiseks kulutatud 1 tundi pidada mõislikuks ja põhjendatud ajakuluks. 9

(10)Tsiviilasi nr: 2-17-10634 39. Kolleegiumi hinnangul on ka hageja esindaja ühe tööühiku hind (tunnitasu)

§ 175lg 1 tähenduses mõistlik ja põhjendatud.

See ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

  1. Seega rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks ja mõistab kostjatelt hageja kasuks välja apellatsiooniastmes kantud esindaja kulu 1122 eurot (= 8,8*127,50) (käibemaksuta).
  2. Lähtudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 42.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest (allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.