Obsah (4)

§ 19§ 20§ 21§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-18-9978 Määruse tegemise aeg ja koht 23. august 2018. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kohtuasi Piret Raik Menetlusosalised Avaldaja: Siseministeerium (RK 70000562,

) § 19 lg 1 kohaselt võib kohus teadmata kadunud isiku huvitatud isiku taotlusel surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. Sama paragrahvi 3. lõike järgi võib isiku surnuks tunnistada kuue kuu möödumisel teadmata kadunuks jäämisest kui isik jäi teadmata kadunuks olukorras, mis oli ohtlik elule või annab muul põhjusel alust eeldada tema hukkumist õnnetusjuhtumi tagajärjel. Isiku surm on asjaolu, mille täpse aja kindlaksmääramine on oluline mitmete õiguslike tagajärgede tõttu. Surnuks tunnistamine

§ 19järgi tähendab kohtulikku isiku surma kinnitamist.

Tegemist on sättega, mis reguleerib juhtumeid, kui isiku surm on tõenäoline, kuid see ei ole kindel. Surnuks tunnistatud isiku surmaaeg määratakse kindlaks surma oletatava aja põhjal

§ 20alusel (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-93-11 p 9).

7. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud E Ma surnuks tunnistamine

§ 19lg 1 alusel. Viimased andmed E Ma elusoleku kohta pärinevad aastast 1999. a. 8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 477 lg 5 kohaselt pole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohus märgib, et kui surnuks tunnistatud isik on tegelikult elus, ei tulene temale surnuks tunnistamisest õiguslikke tagajärgi, surnuks tunnistatud isiku taasilmumisel või tema elusoleku kindlakstegemisel tühistab kohus tema surnuks tunnistamise (

§ 21

). Surnuks tunnistamise tühistamise avalduse võib esitada väljailmunud isik või siseminister isiku surnuks tunnistanud kohtule (TsMS § 513 lg 1). Juhul kui E M ilmub välja või ilmnevad usaldusväärsed ja tegelikkusele vastavad andmed tema elusoleku kohta, tühistab kohus surnuks tunnistamise. 9.

§ 20

lg 1 kohaselt loetakse surnuks tunnistatud isiku surmaajaks tema eeldatav surmaaeg. Kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed (

§ 20lg 2).

Viimased andmed E Ma elusoleku kohta pärinevad 1999. aastast. 3

§ 20lg 2 tulenevalt loeb kohus E Ma surmaajaks 31.12.2000.

a. Kohus selgitab, et kui pärast isiku surnuks tunnistamist on teatavaks saanud isiku tegelik surmaaaeg, võib kohus surnuks tunnistatud isiku surmaaega muuta (

§ 23). 10. Menetluskulud jätab kohus Eesti Vabariigi kanda (Ts

MS § 172). / allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik 4