2-18-4565/24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-18-4565 Tsiviilasi Katrin Kalamehe hagi kohtutäitur Ivi Kalmeti vastu kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. juuli 2018 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Katrin Kalamehe määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitaja: Katrin Kalamees (isikukood XXX), esindaja riigi õigusabi korras advokaat Valli Murde Vastustaja: kohtutäitur Ivi Kalmet esindajad RESOLUTSIOON
3. Tühistada Tartu Maakohtu
4. juuli 2018 määrus osas, milles maakohus jättis muud menetluskulud Katrin Kalamehe kanda ning mõistis Katrin Kalamehelt riigituludesse välja menetluskulud kokku summas 650 eurot.
5. Teha tühistatud osas uus määrus, millega vabastada Katrin Kalamees muude menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Lugeda kohtumääruse resolutsioon sõnastatuks järgmiselt: 2.
6. Jätta läbi vaatamata Katrin Kalamehe hagi kohtutäitur Ivi Kalmeti vastu kahju hüvitamise nõudes. 2.
7. Riigi õigusabi kulud jätta riigi kanda ja vabastada Katrin Kalamees muude menetluskulude riigituludesse kandmise kohustusest.
8. Rahuldada määruskaebus. Menetluskulude jaotus
9. Jätta Katrin Kalamehele määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi kulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
10. Katrin Kalamees (hageja) esitas kohtutäitur Ivi Kalmeti (kostja) vastu hagi kahju hüvitamiseks.
11. Kostja esitas hagile vastuväite, milles selgitas, et ei ole teinud toimingut, mille alusel on hageja nõude esitanud ning palus määrata menetluskulude katteks tagatise.
12. Maakohus kohustas hagejat tasuma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatisena 675 eurot
13. juuniks
14. Maakohus hoiatas, et tagatise tasumata jätmisel võib kohus jätta hagi läbi vaatamata. Hageja tagatist ei tasunud ning kostja esitas maakohtule taotluse jätta hagi läbi vaatamata. MAAKOHTU SEISUKOHT
15. Maakohus jättis hagi läbi vaatamata. Riigi õigusabi kulud jättis maakohus riigi kanda. Muud menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ning mõistis hagejalt riigituludesse menetluskulud summas 650 eurot (riigilõiv). Maakohus viitas hagi läbivaatamata jätmisel TsMS § 197 teisele lausele ning § 423 lg 1 p-le
16. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Maakohus märkis, et kuivõrd hagi jääb läbivaatamata hageja tegevusetuse tõttu, tuleb lähtudes TsMS § 190 lg 4 ja § 150 lg 1 p 3 alusel hagejalt välja mõista riigilõiv, mille tasumisest ta oli vabastatud hagi esitamisel. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
17. Hageja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus mõistis hagejalt välja riigilõivu 650 eurot riigituludesse ning vabastada hageja riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus jõudis hageja tegevusetuse osas valele järeldusele. Hageja selgitas, et aastatel 2010-2016 toimusid tema endise abikaasa suhtes mitmed täitemenetlused. Hageja tunnistas, et täitemenetluste 2 hulga tõttu kaotas ta ettekujutuse, millise kohtutäituri menetluses on üks või teine täiteasi. Seega puudus hageja tegevuses pahatahtlikkus. Kohus jättis tähelepanuta, et tagatise tasumise kuupäevaks 18.06.2018 oli juba selgunud, et hagejal puudub nõue kohtutäitur Ivi Kalmeti vastu. Hagejale anti riigi õigusabi ning ta vabastati riigilõivu tasumisest tema halva majandusliku seisundi tõttu. Hagejalt riigilõivu summas 650 eurot väljamõistmine asetab hageja veelgi majanduslikult halvemasse olukorda. VASTUSTAJA SEISUKOHT
18. Kohtutäitur leidis, et määruskaebus tuleks jätta rahuldamata. Hageja oleks pidanud hagi viivitamatult tagasi võtma, kui sai teada oma eksimusest, et on valinud vale kostja. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada. Maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis muud menetluskulud summas 650 eurot hageja kanda ja mõistis nimetatud summa hagejalt riigituludesse välja. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega vabastab hageja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.
20. Maakohus on juhindunud TsMS § 190 lg-st 4, mille esimese lause kohaselt, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Ringkonnakohus leiab, et arvestades käesoleva tsiviilasja asjaolusid, kus hagejale anti nii riigi õigusabi kui ka menetlusabi tema majanduslikku olukorra tõttu, oleks ebamõistlik ja ebaõiglane jätta riigilõivu hageja enda kanda. Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja pidanuks aru saama, et hagi esitatakse vale kostja vastu (õige kostja nähtus mh ka kinnistamisavaldusest). Samuti nähtub tsiviilasja materjalidest, et maakohus on ebaõigesti selgitanud hageja esindajale, et TsMS § 208 lg 1 alusel ei saa esitada taotlust kostja asendamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud kohaldada TsMS § 190 lg-t 7 ning vabastada hageja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.
21. Hagejale määruskaebuse esitamisel riigi õigusabi osutamisega seotud menetluskulud tuleb jätta riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja Viivi Tomson Kai Kullerkupp 3