2-18-6899/52

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-18-6899 Tsiviilasi E.S. hagi S.A. ja M.A. vastu õigussuhte tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. juuni 2018 määrus Kaebuse liik M.A. määruskaebus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja: M.A. (kostja), ik XXX; esindaja advokaat Kaarel Kais Kostja: S.A. , ik XXX Hageja: E.S. , ik XXXX; esindaja advokaat Marit Seesma RESOLUTSIOON
3. Tühistada Tartu Maakohtu
4. juuni 2018 määrus.
5. Teha uus määrus, millega jätta taotlus menetluse peatamiseks rahuldamata.
6. Rahuldada määruskaebus. Edasikaebamise kord Määrust ei saa vaidlustada. ASJAOLUD JA MAAKOHTU SEISUKOHT
7. Tsiviilasja menetluse käigus tekkis hageja esindajal kahtlus, et hagejale on vajalik eestkostja määrata. Seetõttu algatati tsiviilasi 2-18-
8. Menetlus tuleb hageja taotluse kohaselt eestkostja määramise ajaks peatada.
9. Tartu Maakohus peatas
10. juuni 2018 määrusega menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-18-6088 tehtava lahendi jõustumiseni. Maakohus refereeris TsMS § 356 lõiget 1 ja selgitas seejuures, et menetluse peatamise korral katkeb kõigi menetlustähtaegade kulgemine ja peatumise või peatamise lõppemisel algab tähtaja kulgemine täies ulatuses uuesti. Menetluse peatumise või peatamise aja kestel tehtud menetlustoimingud on tühised. See ei takista hagi tagamist ega eeltõendamismenetluse läbiviimist tõendite tagamiseks (TsMS § 358 lg 1 ja 2). MÄÄRUSKAEBUS
11. M.A. (kostja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole küsinud maakohus enne taotluse lahendamist kostjate seisukohta. Sellega rikuti TsMS § 337; 2) jättis maakohus määruse täielikult põhjendamata ja rikkus sellega TsMS § 465 lg 1 p-s 8 sätestatut; 3) puuduvad asjas menetluse peatamise alused. See, kas hageja vajab eestkostjat või mitte, ei ole lahendatavas asjas oluline. Hagejat esindab tsiviilasjas advokaat. Ei ole tõendatud, et hageja kaotas tsiviilkohtumenetlusteovõime. TsMS § 354 lg 2 alusel ei peatu menetlus, kui poolt esindab lepinguline esindaja.
12. Hageja vaidles määruskaebusele vastu.
13. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu
15. juuni 2018 määrus tuleb menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega jätab taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.
16. Õige on määruskaebuse väide, et maakohus jättis määruse põhjendamata. Kuigi tegu on menetlusliku määrusega ning selle põhjendamiskohustus on mõnevõrra erinev lõpplahendi põhjendamise kohustusest, peab kohus siiski analüüsima menetluse peatamisel selle aluste olemasolu. Maakohus ei põhjendanud määrust üldse ja refereeris vaid sõna-sõnalt õigusnorme. Sellega rikkus maakohus TsMS § 465 lg 1 p
18. Maakohus kohaldas ebaõigesti TsMS § 356 lg
19. Asjaolust, kas hagejal on vaja eestkostjat, ei sõltu õigussuhte olemasolu või puudumine. Seda, kas hageja oli tuvastava õigussuhte ajal teovõime, tuleb kontrollida poolte taotlusel samas tsiviilasjas, mitte eraldi alustatud eestkostemenetluses. Kuna hagejal on advokaadist esindaja, on advokaadi kohustus AdvS § 44 lõike 1 p 1 alusel oma kliendi huve esindada. Seega ei takista eestkostemenetlus selle tsiviilasja lahendamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei pruugi hageja esindaja tegevus oma kliendile eestkoste taotlemise ja menetluse peatamise taotluse esitamise näol olla kooskõlas advokaadi kutsekohustuste ja ülesannetega (AdvS § 44 lg 1).
20. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna menetluse peatamiseks alust ka TsMS § 354 lg
21. Poole tsiviilkohtumenetlusteovõime kaotus ei mõjuta tema lepingulise esindaja volitusi. Kui poolel on advokaat, siis tuleb eeldada tema volitusi ja menetlus saab TsMS § 354 alusel jätkuda. Asjas pole alust menetlust peatada TsMS § 354 lõike 2 teise lause alusel, kuna hageja tsiviilkohtumenetlusteovõime puudumist ei ole jõustunud kohtulahendiga tuvastatud ja tsiviilkohtumenetlusteovõimet tuleb eeldada.
22. Menetluskulude jaotuse määrab maakohus kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis. /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi 2 3