MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Tiina Pappel ja Tanel Saar Määruse tegemise aeg ja koht 4. september 2018, Tartu Haldusasja number 3-17-1136 Haldusasi Aleksei Kirienko ka

) § 182 lg 1 p

2. A. Kirienko esitas
3. märtsil 2018 Tartu Ringkonnakohtule riigi õigusabi saamise taotluse koos riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlusega ning teatisega taotleja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta.
4. Tartu Ringkonnakohus jättis
5. aprilli
6. a määrusega A. Kirienko taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata ja taotluse apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata ning andis kaebajale tähtaja viisteist päeva alates määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 jõustumisest apellatsioonkaebuse põhjenduste esitamiseks ning riigilõivu 294 eurot tasumiseks ja kohtule riigilõivu tasumist tõendava dokumendi esitamiseks.
7. A. Kirienko esitas Riigikohtule määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu
8. aprilli
9. a määruse peale. Riigikohus jättis
10. mai
11. a määrusega kaebaja määruskaebuse menetlusse võtmata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lg 4 teise lause kohaselt tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega apellandile, kui apellant jätab tähtajaks täitmata kohtu nõudmise kõrvaldada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistav puudus.

1. Tartu Ringkonnakohus on
2. aprilli
3. a määrusega otsustanud mitte rahuldada A. Kirienko taotlust riigilõivust vabastamise osas apellatsioonkaebuse esitamisel ning andnud kaebajale täiendava tähtaja riigilõivu 294 euro tasumiseks ja apellatsioonkaebuse põhjenduste esitamiseks. Sama määruse põhjendavas osas (p 28) on ringkonnakohus kaebajale selgitanud, et kui kaebaja jätab kohtu nõudmise riigilõivu tasumiseks tähtpäevaks täitmata ega esita samaks tähtpäevaks kohtule riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti või ei esita tähtpäevaks apellatsioonkaebuse põhjendusi, tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega kaebajale. Tulenevalt Tartu Ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p-st 4 tuli kaebajal kõrvaldada apellatsioonkaebuse puudused määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 jõustumisest arvates viieteistkümne päeva jooksul.

§ 179

lg 3 kohaselt jõustub määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, kui seaduse järgi ei saa seda tähtaega ennistamata enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Riigikohtu määrus, millega jäeti kaebaja määruskaebus menetlusse võtmata, jõustus selle avalikult teatavaks tegemise päeval, s.o 28. mail 2018 (

§ 232

lg 2 koostoimes

§-ga 234). Riigikohtu määruse jõustumisega jõustus ka Tartu Ringkonnakohtu

1. aprilli
2. a määrus. Seega hakkas tähtaeg apellatsioonkaebuses esinenud puuduste kõrvaldamiseks kulgema
3. mail 2018 ning viimane päev puuduste kõrvaldamiseks oli
4. juuni
5. Käesoleva määruse tegemiseni ei ole kaebaja kõrvaldanud apellatsioonkaebuses esinenud puudusi, s.o ei ole esitanud kohtule andmeid selle esitamisel riigilõivu tasumise kohta ega esitanud apellatsioonkaebuse põhjendusi. Riigilõivu tasumist kaebaja poolt ei nähtu ka Kohtute Infosüsteemist. Samuti ei ole kaebaja pöördunud ringkonnakohtu poole, et taotleda puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamist.
6. Eeltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus

§ 187

lg 4 alusel kaebajale tagastada.

§ 187lg 2 teise lause alusel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

11.

§ 187

lg 7 kohaselt võib apellant määruse peale, millega kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, esitada määruskaebuse Riigikohtule. /allkirjastatud digitaalselt/