lg 3, § 309 lg 3, § 313, § 175 lg 1 p 3,4,9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1,3 kohus otsustas:
4.2. Asitõendid, mis on hoiul PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe 6, Tallinn: sündmuskoha vaatlusel ära võetud hall kampsun, sviiter Terranova, Zara särk, dressipüksid Adidas, sokid, mobiiltelefon Nokia X2-00 (IMEI-kood: xxxxxxxxxxxxxxx ) koos SIM-kaardiga, Super kõnekaardi ümbris, bioloogilise aine proovid, liigendnuga, püksirihm „Smog Real“, nuga, voodipeats – hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist
lg 3 p 4 alusel; süüdistatavalt võetud talvejope Cap Horn, kombinesoon John Deer, nöörsaapad – pärast kohtuotsuse jõustumist
lg 3 p 2 alusel tagastada senisele valdajale Valeri Geimonenile; tunnistajalt X1ilt võetud musta värvi talvejope, sinised suusapüksid, jalatsid – pärast kohtuotsuse jõustumist
- - - 5. Kriminaalmenetluse kulud
lg 1 alusel välja mõista Valeri Geimonenilt: - I astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1175 (tuhat ükssada seitsekümmend viis) eurot; - määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 840 (kaheksasada nelikümmend) eurot; - kaitsjatasu kohtumenetluses 744 (seitsesada nelikümmend neli) eurot; - surnu keeruka kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 17E-PõS0007/121) kulu 343 (kolmsada nelikümmend kolm) eurot; - DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 17E-GE0316) kulu 3135 (kolm tuhat ükssada kolmkümmend viis) eurot; - jäljeekspertiisi (ekspertiisiakt nr 17E-TR0007) kulu 314 (kolmsada neliteist) eurot; - ambulatoorse kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi (ekspertiisiakt nr 296) kulu 539 (viissada kolmkümmend üheksa) eurot ja 38 senti. 6.
lg 3 alusel määrata, et Valeri Geimonen võib menetluskulud, kokku 7090,38 eurot, tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 590,86 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetule 3 tema poolt avaldatud meili- või postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Juhul, kui isik tasub rahalise karistuse ja/või menetluskulud igakuiste osamaksetena maksegraafiku alusel, kuid jätab osamakse tähtaegselt tasumata, maksegraafik tühistub. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on süüdistataval või tema kaitsjal õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav 11.12.2017.a. SÜÜDISTUS Valeri Geimonen ´i süüdistatakse selles, et tema, 12.03.2017.a. ajavahemikus alates kell 21:25 kuni 23:45, viibides betoonist tunnelis (pooleliolev trammidepoo), mis asub xxxx maja vastas, tungis kallale voodis lamanud X2ile, lüües teda näkku, vastu õlga ja põlveliigest rusikaga või mõne muu tömbi esemega ja samuti noaga pea, kaela, rindkere, õla ja ülajäsemete piirkonda tekitades talle 40 torke-lõikehaava: 34 torke-lõikehaava pea, kaela, rindkere ja õla piirkonda ning 6 näo ja ülajäsemete lõikehaava. Tekitatud torke-lõikehaavadest 3 - koljuõõnde ulatuv torke-lõikehaav oimupiirkonnas, kaks kõrri ja neelu ulatuvat lõikehaava põhjustasid eluohtliku tervisekahjustuse ja olidki kannatanu surma põhjuseks ja ta suri lühikese ajavahemiku jooksul sündmuskohal. Valeri Geimonen pidi kannatanut elutähtsate organite s o pea ja rindkere piirkonda hulgaliselt torke-lõikehaavu tekitades seadma eesmärgiks kannatanu tapmise ja teadma, et ta surm saabub, või vähemalt pidama seda võimalikuks, pannes seega teo toime kavatsetult. Seejuures, sellisel brutaalsel viisil korduvalt, kestvalt ja valu tekitavalt noaga torke-lõikehaavu tekitades lüües, seejuures ka viisil, mis otseselt ei põhjustanud surma ja ei olnud eluohtlikud kuid seejuures vigastas tihedate noapistetega kannatanu nägu, väljendas Valeri Geimonen põhimõttelist ja erilist hoolimatust inimelu ja inimelu kui väärtuse suhtes, pannes seega toime tapmise julmal viisil. Seega Valeri Geimonen, tappes teise inimese julmal viisil, pani toime mõrva, s o KarS § 114 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav ei tunnistanud ennast esitatud süüdistuses süüdi, esitas versiooni, et X2i võis tappa noorte kamp, kes on ka varem käinud kodutuid peksmas. Kuulanud üle kannatanu, tunnistajad ja uurinud vahetult kriminaalasjas kogutud tõendeid, asub kohus seisukohale, et Valeri Geimoneni süü temale inkrimineeritud teise inimese tapmises, mis oli toime pandud julmal viisil, on täielikult tõendamist leidnud järgmiste tõenditega. 4 Kannatanuna üle kuulatud X2 andis kohtuistungil ütlusi, et tapetu oli tema isa, sama nimega X2, kes umbes kaks aastat tagasi müüs oma maja xxxx, kuu aega elas koos pojaga xxxx, seejärel läks kodunt ära ja poeg ei ole temast midagi kuulnud kuni politsei leidis ta üles, kuid isa ei soovinud enam pojaga kohtuda. Kannatanu X2-poeg andis ütlusi ka selle kohta et isal on olnud probleeme alkoholiga. Asjaolu, et tapetuks oli X2, kinnitab 15.03.2017 tundmatu laiba isikutuvastamise õiend (I köide tl 176). Õiendi kohaselt tegi Põhja prefektuuri kriminaalbüroo raskete isikuvastaste kuritegude talituse isikuvastaste kuritegude teenistuse uurija Vjatšeslav Vassilenko kindlaks, et 12.03.2017 kella 23.50 paiku xxxx alguses asuvas angaaris leitud surnud tundmatu meesterahvas oli X2 (isikukood: xxxxxxxxxxx ). 15.03.2017 laiba äratundmiseks esitamise protokoll (I kd, tl 172–175) kinnitab, et sündmuskohalt leiti justnimelt X2i surnukeha. Surnukeha esitati äratundmiseks pojale X2ile, kes tundis surnu näojoonte, otsmiku, nina, näoovaali järgi ära oma isa X2i (sünnikuupäev xxxx ). Tapetu X2iga koos elamist kinnitasid tunnistaja X1 ja süüdistatav Valeri Geimonen, kelle ütlustest nähtub, et nad elasid kolmekesi mahajäetud trammidepoo betoonist tunnelis, mis paikneb xxxx alguses. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt koos fototabelitega (I köide tl 55-84) asub sündmuskoht xxxx paremale pöörates (kui tulla xxxx poolt) ca 50 meetri kaugusel asuvas maha jäetud usteta betoonehituses loodusliku maapinnaga ning vaatluse käigus avastatud hulgalised olmeesemed viitavad sellele, et tunnelis käis tavaline elu. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt avastati muu hulgas hallikat värvi kulunud ja hallikat värvi määrdumistega madrats, mille peal on tekk ja voodipeatsis kolm patja, punakas-pruuni värvi veremäärdumistega. Madratsi peatsis on pruuni värvi puidust laud (voodipeats), mille vasakus nurgas hulgalised erineva suurusega verepritsmed. Tekil lamas selili asendis mehe surnukeha. Surnukeha seljast eemaldatud riideesemed pakendati, nummerdati ja võeti kaasa. Samuti võeti kaasa ka madratsi peatsis asuv puidust voodipeats. Voodipeatsi, teki verekahtlastest määrdumistest võeti puuteproovid. Surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti nr 17E-PõS0007/121 kohaselt (I köide tl 177-198) andis ekspert arvamuse, et X2i surma põhjuseks on hulgalised pea, kaela, rindkere ja õla vasaku poole ning mõlema ülajäseme torke-lõike- ja lõikehaavad, mille tüsistusena tekkis vereaspiratsioon ja äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust. X2le tekitati terava vägivalla toimel 34 torke-lõikehaava pea, kaela, rindkere ja õla vasakul poolel ning mõlemal ülajäsemel, neist kaheksa haava vasakul pool näol ja kõrvalestal, millest üks oimupiirkonnas koljuõõnde ulatuv, ülejäänud pehmeid kudesid vigastavad, neist kaks kõrvalesta läbistavat, üks alalõuga läbiv, kaheksa haava kaele vasakul poolel, neist kaks kaela eespinnal kõrri ja neelu ulatuvad ning kuus haava külgpinnal pehmeid kudesid vigastavad; üksteist pehmeid kudesid vigastavat haava vasakul pool õlal ja rindkere eespinnal ülaosas; kaks pehmeid kudesid vigastavat haava vasakul õlavarrel, kaks pehmeid kudesid vigastavat haava parema labakäe peopesas, kolm pehmeid kudesid vigastavat haava parema käe III sõrme seljal; kuus näo ja ülajäsemete lõikehaava, neist üks haav näo vasakul poolel, üks haav vasaku labakäe seljal, üks haav vasaku randmeliigese kohal, üks haav paremal labakäel, üks parema käe I sõrme lähimise lüli ja üks haav parema käe III sõrme küüslüli seljal; nahakriimustused vasaku labakäe seljal ja õlavarrel. X2ile on tekitatud tömbi vägivalla toimel põrutushaav otsmikupiirkonnas ning nahaalune verevalum ja nahamarrastused kuklapiirkonnas juustega kaetud peanahal, nahaalused verevalumid selja ülaosa paremal, paremal pool alalõua all, paremal õlavarrel ning vasakul põlveliigesel. Loetletud vigastustest põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse koljuõõnde ulatuv torkelõikehaav oimupiirkonnas ja kaks kõrri ja neelu ulatuvat torke-lõikehaava kaela eespinnal, kõik ülejäänud vigastused põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse. Torke-lõikehaavad on tekitatud löökidest teravaotsalise vähemalt 8 cm pikkust ja 1,2 cm laiust tera omava noaga, tömbi 5 vägivalla toimel tekitatud vigastustest on põrutushaav otsmikupiirkonnas, nahaalused verevalumid selja ülaosas paremal, paremal pool alalõualuu all, paremal õlavarrel ning vasakul põlveliigesel on tekitatud löökidest kõva tömbi piiratud pinnaga esemega, näiteks rusika, kängitsetud jala, torke-lõikehaavu tekitanud noa käepideme või mõne muu analoogse esemega, nahaalune verevalum ja nahamarrastused kuklapiirkonnas juustega kaetud peanahal on tekkinud pea kuklapiirkonna löömistest vastu kõva tömpi eset või pinda, võimalik, et näkku sooritatud noalöökide ajal, nahaalused verevalumid seljal võivad olla ka tekkinud selili lamava kannatanu rindkere jõulisest surumist vastu kõva tömpi pinda. Kõik tuvastatud vigastused on tekitatud lühikese ajavahemiku jooksul üksteise järel. Torke-lõikehaavad labakätel, randmeliigesel ja sõrmedel ning nahakriimustus vasaku labakäe seljal on tõenäoliselt saadud näkku, kaela, rindkerre suunatud noalöökide tõrjumise, s.o enesekaitse käigus. Asjaolu, et X2 oli saanud torke-lõikehaavu, kinnitab ka 26.03.2017 asitõendi vaatlusprotokoll (I kd, tl 157–171), mille vaadeldavateks objektideks on 13.03.2017 sündmuskoha vaatlusel kannatanu seljast leitud ja asitõendite hulka arvatud muu hulgas halli värvi kampsun, musta värvi sviiter, musta värvi pikeesärk. Asitõendi vaatlusprotokollist ja sellele lisatud fototabelitest nähtub, et kampsun (fotod 2–6) on määrdunud verega ning kampsunil on õlapiirkonnas erineva pikkusega hulgaliselt auke, rebendeid; sviiter on määrdunud verega, sviitri õlapiirkonnas ja kaelusel on erineva pikkusega hulgaliselt auke, rebendeid (fotod 7– 13). Samuti nähtub fotodelt 14, 17,19, 20, et musta pikeesärgi vasaku õla piirkonnas on hulgaliselt auke, rebendeid. X2i surma saabumist torke-lõikehaavade tõttu kinnitab ka täiendav sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd, tl 85–90). Sellest nähtub, et 13.03.2017 päeval viidi kõne all olevas tunnelis läbi täiendav sündmuskoha vaatlus, mille käigus leiti teki sisse mähituna muu hulgas kokkupandav nuga. Nuga asus xxxx tänavalt tunneli sisemusse vaadates paremal pool kahepoolsete ustega kapi lähedal maas lillelise teki sees. Fotol nr 7 on noal näha verekahtlast määrdumist. Nuga võeti asitõendina sündmuskohalt uurimiseks kaasa. 15.03.2017 asitõendi vaatlusprotokollist (I kd, tl 148–153) nähtub, et vaadeldavaks objektiks on 13.03.2017 sündmuskohalt kaasa võetud musta värvi käepidemega kokkupandav nuga, millelt võeti muu hulgas verekahtlase aine proov liigendnoa käepideme metallist plaadi ühelt küljelt (pakend nr 1.1), verekahtlase aine proov liigendnoa tera ühelt küljelt (pakend nr 1.3). Nimetatud noa, mis asus sündmuskohal surnukeha läheduses, suhtes viidi läbi DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 17E-GE0316; II kd, tl 1–13). Ekspertarvamusest nähtub muu hulgas, et liigendnoa plastmassist plaadi ühelt küljelt võetud proovist (proov A171022) saadi DNAanalüüsil täisprofiil. Kõik selles DNA-profiilis ilmsiks tulnud alleelid on leitavad X2i DNAprofiilis. Hüpoteeside tõepärasuhte arvutamisel saadi 1013, see tähendab, et antud DNA-profiili saamine on 1013 korda tõenäosem juhul, kui proovis leiduva bioloogilise materjali allikaks on X2 võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on juhuslikult valitud tundmatu isik. Samuti teisest liigendnoa käepideme metallist plaadi küljelt võetud proovist (proov A171023) saadi DNA-analüüsil osaline profiil, mis on pärit rohkem kui ühelt isikult. Tulemusi andnud lookuste alusel ei saa kindlalt välistada X2ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis, arvutatud hüpoteeside tõepärasuhte arvutamisel saadi 108, mis tähendab, et antud DNA-profiili saamine on 108 korda tõenäosem juhul, kui proovis A171023 leiduva bioloogilise materjali allikaks on X2 ja üks tundmatu isik, võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on kaks juhuslikult valitud tundmatut isikut. Sellest saab järeldada, et liigendnoalt võetud verekahtlase aine proovides leidus X2i DNA-d, mis toetab versiooni, et X2 suri sündmuskohalt leitud liigendnoaga tekitatud vigastustesse. Samuti ei saanud kohtuarstliku ekspertiisiakti ekspertarvamuse kohaselt ekspert välistada, et X2il tuvastatud torke-lõikehaavad võisid olla tekitatud sündmuskoha täiendava vaatluse käigus 6 äravõetud ja 15.03.2017 asitõendi vaatluse objektiks olnud kokkupandava noaga. Siinjuures tuleb välistada, et X2il tuvastatud torke-lõikehaavad tekitati 16.03.2017 V. Geimoneni (kes tol hetkel esitles ennast Valeri Bina) poolt vabatahtlikult välja antud noaga. Nähtuvalt 20.03.2017 asitõendi vaatlusprotokollist (I köide tl 154-156) vaadeldi süüdistatava poolt välja antud nuga ning vaatlusprotokolli kohaselt oli tegemist musta värvi käepidemega noaga, mille üldpikkus on 272 mm ning metallist tera üldpikkus on 152 mm ja laius 22 mm. Vaadeldud nuga ei vasta oma pikkuse ega metallist tera laiuse poolest kohtuarstliku ekspertiisiakti ekspertarvamuses sisalduvale haavade tekitatud muu võimaliku vahendi kirjeldusele. Kohtuistungil keeldus süüdistatav ütluste andmisest.
p 1 alusel võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel lubada esitada tõendina süüdistatava poolt kohtueelses menetluses antud ütlusi, kui süüdistatav keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi andmast. Valeri Geimoneni kohtueelses menetluses antud ja kohtuistungil
p 1 alusel avaldatud ütlustest (II köide tl 132-134) nähtuvalt on ta 12.03.2017 koduvalt käinud taarat korjamas ja alkoholi ostmas, kella 22.00-22.30 paiku läks ta uuesti taarat korjama xxxx tänaval ja tagasiteel umbes kella 23.00 paiku nägi, kuidas xxxx söögikoha lähedal paikneva busside lõpp-peatuse parkimisplatsil, kus pisut kaugemal üle tee asub tema poolt elukohana kasutatav tunnel, jooksid neli alaealist poissi. Tunnelisse tagasi jõudes, tuli V. Geimonen X2i voodi juurde, tõstis teki üles ja nägi, et X2 nägu ja parem käsi on verised. Ta võttis X2 verisest käest kinni, et pulssi katsuda, kuid X2 ei ilmutanud mingeid elumärke. Sel hetkel tulid tunnelisse kaks alaealist tüdrukut, kellest üheks oli X3 nimeline tüdruk. Geimonen helistas X3 telefonilt kiirabisse ja palus probleemide vältimiseks tüdrukutel lahkuda, kuna nad on alaealised. Nii avaldatud ütlustes kui ka kohtuistungil esitas V. Geimonen versiooni, et X2 tapeti konflikti käigus alaealistega, kes on ka varem tunnelis käinud kodutuid peksmas ja keda ta olevat näinud, lähenedes kella 23.00 paiku tunneli sissekäigule. Kohtuistungil kuulati tunnistajatena üle alaealised X3, X4 ja X5, kes tundsid tunnelis elavaid kodutuid ning olid seal ka aeg-ajalt käinud. Tunnistajate X3 ja X5i poolt kohtuistungil antud omavahel riimuvatest ütlustest nähtub, et 12.03.2017 kella 23.25 tulid nad tunneli juurde, enne tunneli sisenemist veetsid nad mõnda aega tunneli katusel. Kui nad tunneli sisse tulid, nägid nad Valerit, kes ütles, et on vaja kutsuda kiirabi, kuna X2 peksti läbi. Valeri rääkis tunnistajatele, et kella 21.00-21.30 vahel tuli tunnelisse alaealiste kamp ja peksis X2 käte ja jalgadega surnuks. Sergei oli oma voodis teki all pikali, peas oli nähtav auk, pea ja nägu olid verised. Valeri käed olid samuti verised (X3 ütlustest nähtuvalt olid käed lihtsalt mustad). X5 andis Valerile oma telefoni, kuna X3 telefonil oli aku tühi. Valeri helistas nende juuresolekul kiirabisse ja läks kiirabile teele vastu. Tunnistajad läksid ka minema. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt oli samal ajal tunnelis ka kolmas X1 nimeline kodutu, kes magas oma voodis ning ei tulnud teki alt välja ka siis, kui tunnistajad rääkisid Valeriga. Kohus leiab, et süüdistatava kaitseversioon nagu oleks X2i tapnud alaealiste kamp, kes on ka varem käinud kodutuid peksmas, ei ole tõendamist leidnud ja X2i mõrva pani toime Valeri Geimonen ise. Kohtueelses menetluses tundis Valeri Geimonen talle esitatud fotode järgi ära X5i kui poisi, keda ta nägi 12.03.2017 koos kolme alaealise poisiga, kes jooksid xxxx poolt xxxx tänaval paikneva kaupluse xxxx suunas ((II köide 46-52). Äratundmisel osutas Valeri Geimonen X5ile kui ühele noorukile, kes on vastavalt V. Geimoneni ütlustele käinud koos teiste alaealistega ka varem neid peksmas ja äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt suutis V. Geimonen kirjeldada X5i nii detailselt, et eksimus on väheusutav. Asjaolule, et äratundmisel ei võinud olla tegemist inimliku eksimusega V. Geimoneni poolt, viitab see, et tunnistaja X3 ütluste kohaselt (kohtuistungprotokolli lk 18) tundsid kõik tunneli elanikud X5ki väga hästi ja ka Valeri 7 Geimoneni jaoks oli X5 tuttav, kuna enne arutatavat sündmust on X5 tunnelis mitu korda käinud. Sellest kohus järeldab, et Valeri Geimonen osutas sihilikult X5ile kui alaealisele, kes on osalenud X2i tapmises. Samas aga on üheselt tuvastatud, et X5 ei kuulunud nende alaealiste hulka, kellega tunnelis elanud kodututel oli konflikt. Sellist järeldust kinnitab mitu tõendit. Esiteks kinnitas tunnistaja X4 kohtuistungil (kohtuistungiprotokolli lk 9), et tema, X3 ja X5 said tunneli elanikega hästi läbi ja aitasid neil alati raskeid kotte tassida. Sama kinnitasid ka X3 ja X5 (kohtuistungiprotokolli lk 23). Teiseks tuleneb Häirekeskuse numbri 112 kõnesalvestiselt (I köide tl 30-34), et väljakutse sündmuskohale 12.03.2017 kell 23.45 seoses X2 surmaga tuli telefoninumbrilt xxxxxxxx, mis vastavalt sideettevõtjalt saadud andmete protokollile ( I köide tl 49-54) kuulub X5ile. X5i osalemine X2i mõrvas on kohtu hinnangul välistatud juba selle tõttu, et ei ole kuidagi usutav, et süüdistatav palus telefoni helistamiseks isikult, keda on just praegu näinud teist inimest surnuks peksmas. Kohtulikul uurimisel esitatud tõenditest nähtuvalt esitas Valeri Geimonen erinevaid versioone nii kannatanu peksmise kui ka sündmuskohale kiirabi väljakutsumise kohta. Kohtu hinnangul puuduks sellel vajadus, kui Valeri Geimonenil ei oleks kokkupuudet X2ile surma põhjustavate vigastuste tekitamisega. Tunnistajale X5ile rääkis V. Geimonen ise, et alaealised peksid kannatanut käte ja jalgadega, tunnistajale Oleg Dmitrijevile, kes Ida-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinikuna sündmuskohale saabus, kirjeldas Valeri Geimonen X2i peksmise asjaolusid selliselt, et teda peksti keppide ja kaigastega. Lisaks sellele rääkis Valeri Geimonen kohale saabunud patrullpolitseinikule, et kiirabi kutsus tema, joostes tunnelist teele ja peatades auto, ise ei helistanud, vaid palus autojuhil helistada hädaabinumbrile (kohtuistungiprotokolli lk 15). Kohus leiab, et eelpool toodud tõendid annavad alust järeldada, et Valeri Geimonen püüdis varjata X5i viibimist sündmuskohal pärast X2i tapmist, mis võimaldaks kirjeldada teda hiljem kui võimalikku süüdlast X2i mõrvas. Äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt (II köide tl 40) tundis Valeri Geimonen ära talle esitatud fotode järgi ka X3 kui tüdruku, kes 12.03.2017 tuli koos sõbrannaga tunnelisse palvega osta neile suitsu ja kellelt ta küsis telefoni, et helistada kiirabisse. Oluline on asjaolu, et äratundmine teostati 13.03.2017, s.o järgmisel päeval pärast sündmust ning ei ole usutav, et sellise lühikese ajavahemiku jooksul ei jäänud Valeri Geimonenil meelde, kellega ta suhtles eelmisel õhtul – kahe tüdrukuga (kellest ühte ta ei osanudki kirjeldada) või tüdruku ja poisiga. Selline süüdistatava käitumine viitab kohtu hinnangul sellele, et V. Geimonen püüdis tekitada menetlejale mulje nagu oleks X2i tapnud noorukite kamp, kes on varemgi kodutuid peksnud ja kuhu kuulus ka X5 ning, arvates, et neid noorukeid ei õnnestu niipea kindlaks teha, andis menetlejale X5i kirjelduse, mis tema arvates pidi „noortekamba“ versiooni tegema veelgi usutavamaks. Süüdistatava kaitsepositsioon, et kannatanu tapsid alaealised, keda ta on väidetavalt näinud vahetult pärast juhtunut, ei leia kinnitust ka järgmiste tõenditega. 16.06.2017 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt, millega vaadeldi xxxx kortermaja välikaamerast nr 3 pärinevaid videosalvestisi (I köide tl 42-47), fikseeris videokaamera Valeri Geimoneni liikumist 12.03.2017 kella 21.00-st 13.03.2017 kella 01.00-ni. Valeri Geimoneni ütluste kohaselt läks ta pärast järjekordset alkoholi tarvitamist kella 22.00 ja 22.30 vahel uuesti taarat otsima ning tulles kella 23.00 paiku tagasi, nägi, kuidas tunneli juurest jooksid X2i surnuks peksnud alaealised. Videokaamera salvestistelt ei ole aga näha, et süüdistatava poolt nimetatud ajavahemikul oleks liikunud 4-liikmeline kamp. Kaitsekõnes juhtis kaitsja tähelepanu asjaolule, et videosalvestisele ei jäädvustatud ka tunnistajateX3 ja X5i liikumist, mistõttu selle tõendiga ei saa V. Geimoneni versiooni ümber lükata. Kohus sellega ei nõustu. Tunnistajad X3 ja X5i ütluste kohaselt tulid nad tunneli juurde nö tagantpoolt – xxxx poolt. Sellest tulenevalt ei saanudki kortermaja xxxx turvakaamerad seda fikseerida. Noortekamp, kellest rääkis süüdistatav ja keda ta väidetavalt 8 nägi kella 23.30 paiku, jooksis tema poolt omakäeliselt tehtud skeemi kohaselt (II köide tl 131) tunnelist välja busside lõpp-peatuse suunas. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt, millega vaadeldi kortermaja xxxx välikaamerate videosalvestisi, fikseerib kaamera isikute liikumist xxxx automaattankla poole ja vastassuund, busside parkimisplats jääb xxxx tanklast veidi paremale (google mapsi abil tuvastatav). Seega pidanuks nelja isiku liikumine vähemalt osaliselt jääma xxxx turvakaamerate vaatevälja. Samas leiab xxxx turvakaamera videosalvestistega kinnitust asjaolu, et süüdistatav jõudis tunnelisse tagasi mitte kella 23.00 paiku, vaid tund varem. Videosalvestistelt on näha, et Geimonen liigub prügikonteineri suunas ja vaatab selle sisu kell 21:52 (foto nr 4). Kohus märgib, et kuigi videosalvestistelt ei ole võimalik väga selgelt eristada, et tegemist on just Valeri Geimoneniga, langeb pildile jäädvustatud meesterahva poolt prügikonteineris askeldamine kokku tema enda ütlustega, et ta käis taarat otsimas. Edasi on näha sama isiku lahkumist konteineri juurest kell 21:53 (foto nr 5) ja tema liikumist tagasi tunneli juurde kell 21:53 (foto nr 6). Sellest saab järeldada, et Valeri Geimonen jõudis tunnelisse tagasi juba kella 22.00-ks. Fotolt nr 8 on näha, et kell 23:52 liiguvad kaks isikut suunaga xxxx automaattankla poole ning võrreldes häirekeskusse X5ile kuulunud telefoninumbrilt tulnud kõne ajaga, mis oli kell 23:45 ja kestis 3 minutit, on alust järeldada, et tegemist on enne politsei kohale saabumist tunnelist lahkunud tunnistajatega – X3 ja X5iga, mis kinnitab veelkord nende ütluste usaldusväärsust. Kohtuarstliku eksperdi arvamuse kohaselt saabus X2i surm ca 2-3 tundi enne kohtuarsti poolt teostatud surnukeha vaatlust sündmuskohal – sündmuskoha vaatlust alustati kell 01.00, järelikult kella 22.00 ja 23.00 vahel. Kohus on tuvastanud, et osundatud ajavahemikul viibis Valeri Geimonen tunnelis, mis annab alust arvata, et X2 tapeti mitte tundmatute noorukitega tekkinud konflikti käigus, vaid X2i mõrva pani toime Valeri Geimonen, kuna konflikt võis tekkida üksnes kannatanu ja Valeri Geimoneni vahel. Valeri Geimoneni süüd X2i mõrvas kinnitavad ka järgmised tõendid. 13.03.2017 kell 04.30 viidi läbi sündmuskohal viibinud Valeri Geimoneni (kes esitles end Valeri Bina) läbivaatus. Isiku läbivaatuse protokolli kohaselt (I köide tl 116-122 koos fototabelitega) on Valeri Geimoneni seljas olnud tumesinisel jopel veremäärdumised vasakul hõlmal (foto nr 2), seljas oleval kombinesoonil veremäärdumised vasakul pool rinnakus (foto nr 3) ja põlve piirkonnas (foto nr 6). 13.03.2017 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt koos fototabelitega (I köide tl 123-140) vaadeldi süüdistatava üleriideid, vaatluse käigus tuvastati verele sarnaneva aine pritsmed: jope „Cap Horn“ esiküljelt, jope tõmbluku katteliistu keskosas, nööpaukude vaheliselt alalt, jope parempoolse varruka esiküljelt ja tagaosast (pritsmete tuvastamise kohad on märgitud fotodel nr 5-8). Pritsmete tuvastatud kohtadest valmistatud testproovid andsid vere olemasolule positiivse reaktsiooni – värvus siniseks. Jope voodri uurimise tulemusena tuvastati parempoolse varruka voodri õmbluselt verele sarnaneva aine määrdumine, millest valmistatud testproov andis samuti vere olemasolule positiivse reaktsiooni. Vaatluse käigus tuvastati verele sarnaneva aine pritsmed, plekid ja määrdumised: kombinesooni pükste osa vasaku sääre esiosa põlve piirkonnast (fotod nr 17-19), tunkede ülaosast, vasakpoolse rinnatasku kõrvalt, parema varruka siseküljelt (fotod nr 20, 22). 03.05.2017 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt koos fototabelitega (I köide tl 141-147) vaadeldi Valeri Geimonenil seljas olnud jopet „Cap Horn“ täiendavalt pimendatud ruumis, kus jopele pihustati peale luminooli lahusti. Jope esiküljel andis peale pihustatud luminooli lahus vere olemasolule iseloomuliku reaktsiooni. Fotolt number 7 on näha, et aine on reageerinud 9 jope mõlemal varrukal, jope alaosas, jope ülaosas kaelapiirkonnas, jope keskel. Samuti vaadeldi luminooli abil jope seljaosa (foto nr 8) ning keerati jope pahempidi, voodriga väljapoole ning korrati luminooli peale pihustamist – varrukatel tugevalt ja hajusalt seljal on näha, et luminooli lahus on andnud vere olemasolule iseloomuliku reaktsiooni (foto 9, 10). DNA ekspertiisiakti nr 17E-GE0316 kohaselt (II kd, tl 1–13) saadi süüdistatava jopelt ja kombinesoonilt võetud proovidest, mis eeltesti alusel sisaldasid inimverd, DNA-analüüsil täisprofiilid, millistes eristatav peamine DNA-profiil on kokkulangev X2i DNA-profiiliga. Toodud tõendite pinnalt saab järeldada, et Valeri Geimonenil kuriteosündmuse ajal seljas olnud riietel tuvastati hulgalisi verepritsmeid- ja määrdumisi, mis pärinevad tapetult X2ilt. Süüdistatava Valeri Geimoneni ütluste kohaselt võisid kannatanult pärinevad vereplekid sattuda süüdistatava riietele, mis tal olid sündmuskohal seljas, siis, kui V. Geimonen, avastades X2i surnukeha, tuli tal pulssi katsuma. Kohus leiab, et selline väide on ilmselgelt väär, ei ole usutav ja lükatakse ümber kogutud tõenditega. Verise keha katsumisel võib käed ära määrida, kuid ei teki pritsmeid. Süüdistatava riiete vaatlusel nii jopel kui ka pükstel avastatud hulgalised verepritsmed annavad alust järeldada, et Valeri Geimonen pidi kannatanule torke-lõikehaavade tekitamise ajal viibima kannatanu vahetus läheduses. Sama järeldus sisaldub ka 25.04.2017 jäljeekspertiisiaktis nr 17E-TR0007 (II köide tl 15-26), mille kohaselt said süüdistatava jopel ja kombinesoonil tuvastatud verepritsmed tõenäoliselt tekkida riideid kandnud isiku viibimisel tekkeallika vahetus läheduses ning verise objekti katsumisel sellist tüüpi jälgi ei teki. Siinkohal välistab kohus täielikult võimaluse, et Valeri Geimonen võis viibida kannatanu vahetus läheduses ajal, mil teda kellegi teise poolt pussitati. Sellisel juhul oleks ka Valeri Geimonen olnud ründamise objektiks. Kohtulikul uurimisel esitatud tõenditest nähtuvalt viibis sündmuskohal ka kolmas tunnelis elanud isik X1. 13.03.2017 kell 3.45 viidi läbi tema läbivaatus. Isiku läbivaatuse protokolli (I kd, tl 110–115, sh fototabel) kohaselt X1il puudusid välisel vaatlusel tervisekahjustused ning seljas olevatel riietel (sinised püksid ja musta värvi kampsun) verekahtlased määrdumisjäljed ka puudusid (fotod nr 1–5). Kohtuistungil kuulas kohus X1i tunnistajana üle. Ütluste andmisel tekkis korduvalt vajadus seoses ütlustes esinevate vastuoludega avaldada tema poolt varasemalt – kohtueelses menetluses – antud ütlusi.
kohaselt võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel määrata tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise, kui need on vastuolus ristküsitlusel antud ütlustega. Kohtulikul uurimisel taotlesid nii prokurör kui ka kaitsja X1i kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist tema poolt ristküsitluse käigus antavate ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks. Kohus leiab, et tunnistaja X1i poolt kohtulikul uurimisel antud ütlused tuleb tõendikogumist välja jätta, kuna need ei ole usaldusväärsed. Ta on muutnud korduvalt oma ütlusi ning ei ole selgelt ja veenvalt ütluste muutmist põhjendanud. Menetluse poolte küsimustele, miks ta on kohtueelses menetluses andnud teistsuguseid ütlusi, viitas tunnistaja politsei survele, kuid ka selles osas ei olnud järjekindel, väites, et politsei ei ole teda käskinud anda selliseid ütlusi, mis said ülekuulamise protokolli kirja pandud (kohtuistungiprotokolli lk 7). Kohtupraktikas kinnistunud arusaama kohaselt tuleb tunnistaja ütlused kõrvale jätta ja neile ei saa kohtuotsuse tegemisel tugineda, kui ütlused ei ole usaldusväärsused, isik on andnud kohtueelses menetluses ja kohtulikul arutamisel erinevad ütlused ning ei ole ütluste muutmise kohta välja toonud arusaadavat ja veenvat põhjust. Nähtuvalt 25.04.2017 jäljeekspertiisiaktis nr 17E-TR0007 (II köide tl 15-26) sisalduvast ekspertarvamusest on tuvastatud, et süüdistatava üleriietel leitud verejälgedel on pühkimis- 10 ja/või ülekandumisjälgi. Sellest tulenevalt on kohtul alust järeldada, et Valeri Geimonen püüdis varjata kuriteo toimepanemise jälgi, mis kinnitab kohtu järeldust selle kohta, et enne X3 ja X5i tulekut tunnelisse, viibis süüdistatav seal juba piisavalt kaua, mis lükkab täielikult ümber süüdistatava versiooni nagu ta oleks avastanud X2i tapetuna vahetult enne seda, kui tunnelisse tulid alaealised tüdrukud, kellelt ta sai telefoni kiirabi kutsumiseks. Kohtulikul uurimisel uuritud tõenditega on samuti tuvastatud, et Valeri Geimonen püüdis varjata mitte üksnes tema poolt toimepandud X2i tapmise jälgi, kui ka enda identiteeti, esitledes ennast korduvalt erinevate nimede all. Nimelt helistades häirekeskusesse (I köide tl 30-34), esitles ta ennast A. I, politseijaoskonnas ütluste andmisel vahetult pärast kuriteo toimepanemist ütles oma nimeks Valeri B ning seda ei muutnud ka siis, kui tuli ise menetleja juurde vabatahtlikult nuga välja andma kolme päeva pärast. Kohtu hinnangul viitab see asjaolule, et Valeri Geimonen püüdis igati varjata oma osalust X2i mõrvas. Kohus ei saa nõustuda kaitsja argumentidega selles osas, et Valeri Geimonen oli sündmuse ajal tugevas joobes, mille tõttu ei oleks olnud võimeline välja mõtlema versiooni kannatanu peksmise kohta noortekamba poolt. Kohus on eelpool ära toonud tõendid, mis kummutavad süüdistatava väidet tunnelisse tagasituleku aja kohta ning luges tuvastatuks, et Valeri Geimonen viibis tunnelis vähemalt alates kella 22.00-st, mis kohtuarstliku ekspertiisi ekspertarvamuse kohaselt langeb kokku X2i surma saabumise ajaga. Samuti on tuvastatud, et X3 ja X5, kelle telefoninumbrilt helistas Valeri Geimonen A.I nime all kell 23.45 häirekeskusesse, tulid sündmuskohale vahetult enne kõne tegemist. Seega oli Valeri Geimonenil piisavaid (vähemalt tund aega) võimalusi mitte üksnes toimepandud kuriteo jälgi hävitama asumiseks kui ka vastutusest vabanemiseks võimalike variantide läbimõtlemiseks. Kaitsja poolt esitatud meediateate osas, milles räägitakse xxxx peksmise tagajärjel surma saanud kodutust, leiab kohus, et osundatud tõend ei saa kinnitada ega kummutada süüdistusversiooni. Tegemist on tõenäoliselt menetluses oleva kriminaalasjaga, kus politseil on üksnes alust kahtlustada, et „kannatanu vigastused võisid tekkida peksmise tagajärjel“. Keda võiks kahtlustada kirjeldatud kodutu surnuks peksmises ja milline seos sellel on arutatava kriminaalasjaga, jääb kohtule arusaamatuks. Tunnistaja X6 ütlustest nähtub, et Valeri Geimonen ärritus kergesti ja muutus agressiivseks, kui midagi oli talle vastumeelt (kohtuistungiprotokolli lk 13). Süüdistatava agressiivsusele viitas ka tunnistaja X3 kohtuistungil antud ütlustes (kohtuistungiprotokolli lk 19), rääkides, et süüdistatav riidles tihti kannatanuga ja oli teda lausa purjus peaga kepiga läbi peksnud. Tunnistajate ütlusi kinnitab ka ambulatoorse kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia ekspertiisi akti nr 296 sisu (II köide tl 28-34), millest nähtuvalt juba 2002.aastal teostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi käigus jõudis ekspert arvamusele, et V. Geimonen xxxx , samuti nähtub ekspertiisiaktist, et Valeri Geimonen on teinud xxxx, on vangistuse ärakandmisel xxxx ja ka peres on olnud vägivaldne, eriti joobeseisundis. Arutatavas kriminaalasjas on tuvastatud, et tunneli elanikud tarvitasid pidevalt alkoholi ning arvestades süüdistatavat iseloomustavaid tõendeid, saab kohtu hinnangul ka sellest järeldada, et X2i mõrva pani toime Valeri Geimonen. Kohus leiab, et Valeri Geimoneni tegevusele antud karistusõiguslik hinnang on õige. KarS § 114 lg 1 p 1 näeb ette vastutuse teise inimese tapmise eest julmal viisil. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendis nr 1-15-10119/80 korranud varasemat seisukohta, mille kohaselt on julmus normatiivne koosseisutunnus, mis väljendub tapmisteo välises pildis ehk selle teo objektiivses avaldumises. Julm teoviis avaldub tapmise kvalifitseeriva koosseisutunnusena põhimõttelises ja erilises hoolimatuses inimelu ja inimkeha 11 suhtes. Julma viisina on alust käsitada kannatanule põhjendamatult jõhkrate ja moonutavate vigastuste tekitamist. Julm viis mõrvakoosseisu teomodaliteedina saab avalduda mitte üksnes vahetult kannatanu suhtes toimepandus (nt kannatanu rohkearvuline löömine kirvega), vaid see võib kolleegiumi hinnangul tapmise teopilti arvestades väljenduda ka muudes välistes asjaoludes (nt ohvri tapmine veebipõhise otseülekande käigus). Tähtis on sel juhul tuvastada, et tapmine on toime pandud olustikus, milles avaldub selle teo eriline jõhkrus ja äärmine hoolimatus kannatanu elu suhtes. Teoviisi julmusel peab ka niisugustel juhtudel olema vahetu seos tapmisteoga. Kohus leiab, et Valeri Geimoneni poolt toimepandud tapmise viisi tuleb lugeda julmaks, arvestades kannatanu rohkearvulist löömist noaga, milles väljendub eriline hoolimatus inimkeha suhtes. Surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti (I köide tl 177–187) kohaselt on X2i surnukehal sedastatud elupuhustest lühikest aega enne surma tekitatud vigastustest terava vägivalla toimel tekitatud 34 torke-lõikehaava pea, kaela, rindkere ja õla vasakul poolel ning mõlemal ülajäsemel, 6 näo ja ülajäseme lõikehaava, nahakriimustused vasaku labakäe seljal ja õlavarrel; tömbi vägivalla toimel tekitatud põrutushaav otsmikupiirkonnas ning nahaalune verevalum ja nahamarrastused kuklapiirkonnas, nahaalused verevalumid selja ülaosas paremal, paremal pool alalõua all, paremal õlavarrel ning vasakul põlveliigesel. Eluohtlikeks tervisekahjustusteks olid koljuõõnde ulatuv torke-lõikehaav oimupiirkonnas ja kaks kõrri ja neelu ulatuvat torkelõikehaava kaela eespinnal. Sellest nähtub, et Valeri Geimonen on külmveriselt, hoolimata juba esimestest torgetest tekitatud valust jätkanud kannatanu pussitamist, mitte tagajärjel temaga koos tunnelis elanud tuttav X2 suri. Kohus leiab, et Valeri Geimonen pani kuriteo toime kavatsetult KarS § 16 lõike 2 kohaselt, mille järgi isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Valeri Geimonen tekitas kannatanule 40 torke-lõikehaava. Kohus nõustub prokuröriga, et isegi kui Valeri Geimoneni poolt kehavigastuste tekitamine sai alguse spontaansest situatsioonist, kasvas see üle kestvaks vägivallaks, kuna niivõrd hulgaliste vigastuste tekitamise ajal pidi ta eesmärgiks seadma X2i surma. Kehavigastused olid tekitatud pea ja rindkere piirkonda, sh koljuõõnde ulatuv torke-lõikehaav oimupiirkonnas ning kaks kõrri ja neelu ulatuvat torke-lõikehaava, mistõttu ta pidi võimalikuks pidama, et elutähtsatesse piirkondadesse paljukordne pussitamine võib põhjustada isiku surma julmal viisil. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. KARISTUS KarS § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 114 lg 1sanktsiooni järgi karistatakse tapmise eest, kui see on toime pandud sealhulgas julmal viisil kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistusega. Valeri Geimoneni süü raskusastme hindamisel arvestab kohus kannatanule tekitatud torkelõikehaavade rohkust, tapmise toimepanemise asjaolusid. Valeri Geimonen kasutas jõhkralt ja 12 julmalt vägivalda isiku suhtes, kes oli kaitsevõimetu. Surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti kohaselt oli tervisekahjustuste tekitamise momendil X2 valdavalt selili lamavas ja istuvas asendis. Tunnistajate ütlustest kohaselt oli kannatanul liikumisprobleeme. Tunnistaja X6 ütlustest nähtuvalt oli kannatanu istuvas või lamavas seisundis iga kord, kui tunnistaja tööasjus tunnelis asuvat kodutute paika kontrollimas käis (kahe aasta jooksul 3–4 korda). Valeri Geimoneni süüd raskendab kohtu hinnangul asjaolu, et ta tekitas hulgalisi torke-lõikehaavu, kokku 40, ilma mingisuguse põhjuse ega ajendita, väljendades üksnes oma ohjeldamatut agressiivsust. Valeri Geimonen kasutas vägivalda isiku kallal, kellega on aastaid mahajäetud tunnelis elukohta jaganud, koos igapäevaseid toiminguid teinud ja päevast päeva suhelnud. Arvestada tuleb ka seda, et Valeri Geimonen pani mõrva toime kavatsetult. Valeri Geimoneni karistust kergendavad ja raskendavad ajaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka eri- ja üldpreventsiooni. Eripreventiivselt peab karistuse suurus olema piisav isiku mõjutamiseks edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest. Mõrva toimepanemise eest on karistuse liigina ette nähtud üksnes vangistus ja selle pikkus ei võimalda rääkida teiste mõjutusvahendite kohaldamisest ega karistuse täitmisele pööramata jätmisest. Üldpreventiivsete eesmärkide saavutamise kaudu tuleb kaitsta õiguskorra huvisid. Üldpreventsioon seab oma eesmärgiks avaldada õiglase karistusega mõju, mis kinnitab inimeste usku normide kehtivusse ja usaldust õiguskorra vastu. Inimese elu on tähtsaim individuaalne õigushüve, mille õiguskaitse tuleneb otseselt põhiseaduse §-st 16. Toimepandud isikuvastased kuriteod on alati avalikkuse tähelepanu all, mõistetava karistuse kaudu annab kohus ühiskonnale signaali, et meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta, olenemata tapmise ohvriks olnud inimese sotsiaalsest staatusest. Arvestades Valeri Geimoneni süü suurust, kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning lähtudes karistuse mõistmise üld- ja eripreventiivsetest kaalutlustest, on kohus seisukohal, et Valeri Geimonenile mõistetava vangistuse pikkus peab olema sanktsiooni keskmisest määrast veidi rangem. MENETLUSKULUD
Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu, süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest ning ekspertiisikulud. Arvestades menetluskulude üldsuurust, peab kohus võimalikuks anda süüdistatavale võimalus menetluskulud hüvitada osade kaupa, andes maksimaalse tähtaja menetluskulude tasumiseks, mistõttu kohustab kohus süüdistatavat
lg 3 alusel hüvitama menetluskulud täies ulatuses 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /digitaalselt allkirjastatud/ Julia Vernikova Tiia Altmäe Piia Peterson kohtunik rahvakohtunik rahvakohtunik 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.