Obsah (7)

§ 162§ 657§ 654§ 652§ 232§ 171§ 177

2-15-15254 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Liis Arrak, liikmed Indrek Soots ja Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 29. märts 2018, Tallinn Koh

§ 162lg 1 järgi kannab menetluskulud hageja.

Apellatsioonkaebus

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ning jätta vastuhagi rahuldamata. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt tuvastas maakohus vääralt, et soklitööde aluseks oli VE koostatud tööprojekt, kuigi tegelikult oli see eelprojekt, mille alusel määrasid pooled tööde orienteeruva maksumuse. Sellest tulenevalt järeldas maakohus vääralt, et lepingu I kohase töö mahu ja kulude suurenemine või ehitusmeetodi muutmine oli hageja äririsk, ning asus ekslikult seisukohale, et arve nr 2 aluseks olevad lisatööd ei olnud vajalikud. Maakohus jättis arve nr 1 alusel tasu saamise nõuet lahendades hindamata
2. ja
3. oktoobri
4. a kaetud tööde aktid, millel kostjale omanikujärelevalvet teinud isik kinnitab, et hüdroisolatsioonitööd vastavad nõuetele. Maakohus jättis tähelepanuta, et pooled leppisid lepingus I kokku RYL 2000 kvaliteedinõuetes. Ühtegi kvaliteedistandardi rikkumist ei ole kostja esile toonud. 8 2-15-15254 Maakohus hindas vääralt lepingu II alusel tekkinud kahju suuruse kohta esitatud tõendeid. Asjaolu, et hageja esitatud hinnapakkumiste koostajad ei ole tutvunud hoone seisukorra ja selle puudustega, ja see, et nad ei vastanud kostjale, ei tähenda seda, et hinnapakkumused on ebaõiged. Hinnapakkumised tõendavad, et kostja esitatud kalkulatsioon on ülepaisutatud. Varmotek Grupp OÜ ei ole litsentseeritud restauraator. Maakohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks kostja tunnistaja ütlused on suurema jõuga. Vastustaja seisukoht
5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Vastuse kohaselt on hageja väide eelprojekti kohta uus väide ega oma mingit tähtsust asja lahendamisel. Maakohus hindas asjas nõuetekohaselt kõiki tõendeid. Hageja viidatud akte ei ole kostja allkirjastanud ega neid töid heaks kiitnud. Kaetud tööde aktid ei anna alust järeldada, et hüdroisolatsioonitöödes ei olnud olulisi puudusi. Hageja väide RYL 2000 kvaliteedinõuete kohta on esitatud esimest apellatsioonkaebuses, mistõttu ei saanud maakohus ka neid rikkumisi tuvastada. korda Maakohus hindas kahju suurust puudutavaid tõendeid nõuetekohaselt. Hageja esitatud tõendeid ei ole usaldusväärsed ja kalkulatsioonid ei ole õiged. Lisaks esitas hageja maakohtule Harjumaa Restauraator OÜ hinnapakkumuse, mis on samas suurusjärgus OÜ Varmotek Grupp hinnapakkumisega. Maakohus ei ole rikkunud selgitamiskohustust. Selgitamiskohustus ei tähenda, et kohus peaks pooltele selgitama, milliste konkreetsete tõenditega oma väiteid tõendada ega ka seda, kas esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta

§ 657

lg 1 p 1 järgi rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub

§ 654lg 6 järgi täielikult maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid.

Maakohus on kõiki hageja maakohtus esitatud väiteid põhjalikult analüüsinud, mistõttu vastab kolleegium hageja apellatsioonkaebuse väidetele lühidalt üksnes järgmist.

1. Hageja väide selle kohta, et lepingus I märgitud tööde kohta VE koostatud tööjoonis oli eelprojekt, mitte tööprojekt, ei anna alust kahelda maakohtu järelduses, et hageja pidi tegema selle alusel kostjale hinnapakkumise, pooled sõlmisid selle alusel lepingu ning hageja koostatud kalkulatsioon oli käsitatav siduva eelarvena VÕS § 639 tähenduses. Kuna hageja ei ole maakohtus esile toonud ega tõendanud, et eelprojekti alusel koostas ta tööde kohta üksnes orienteeruva hinnapakkumise ja kostja nõustus lepingut I sõlmides sellega, et hinnakalkulatsioonis, mis liideti lepingule I lisana, oli üksnes tööde hinnanguline maksumus, mitte lõplik tasu tööde eest, juhindus maakohus õigesti VÕS § 639 lg 1 II lause järgi sellest, et eeldada tuleb seda, et eelarve oli pooltele siduv. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Seda 9 2-15-15254 arvestades leidis maakohus õigesti, et hagejal ei olnud õigust saada arve nr 2 alusel lisatööde eest tasu.
2. Õige on hageja etteheide, et maakohus jättis lepingu I alusel esitatud arve nr 1 aluseks olevate tööde nõuetelevastavust tuvastades hindamata hageja esitatud kaetud tööde aktid. Kolleegium saab nimetatud minetuse kõrvaldada ja hinnata asjas ise hageja apellatsioonkaebuses esiletoodud hindamata tõendeid. Apellatsioonkaebuse kohaselt on omanikujärelevalvet teinud EK
3. ja
4. oktoobri
5. a kaetud tööde aktides allkirjaga kinnitanud, et hüdroisolatsioonitööd olid tehtud nõuetekohaselt.
6. oktoobri
7. a kaetud tööde akti (I kd, tl 15) p-st 1 nähtub, et ülevaatuseks ja vastuvõtmiseks on esitatud mh sokli krohvimine hüdroisolatsiooni jaoks, ning p 7 järgi on lubatud bituumenmastiksi paigaldamine.
8. oktoobri
9. a kaetud tööde akti (I kd, tl 17) p 1 järgi on ülevaatamiseks ja vastuvõtmiseks esitatud sokli bituumienmastiksi paigaldamise tööd ja p 7 järgi on lubatud soojustuse 100 mm paigaldamine. Ringkonnakohtu istungil selgitas hageja seaduslik esindaja, et ehitusjärelevalvet teinud isik oli suurte kogemustega ning kuna ta kirjutas aktidele alla, siis pidid tööd olema tehtud nõuetekohaselt. Kostja lepinguline esindaja leidis seevastu, et aktid näitava üksnes seda, millised tööd olid tehtud ega kummuta maakohtu järeldust oluliste puuduste kohta. Kolleegiumi hinnangul ei saa kaetud tööde aktidest järeldada koosmõjus teiste asjas esitatud ja maakohtus hinnatud tõenditega seda, et tööd olid tehtud nõuetekohaselt. Kuigi nimetatud aktidest nähtuvalt on ehitusjärelevalvet teinud isik lubanud töödega edasi minna, ei lükka need ümber hageja väiteid ja esitatud tõendeid selle kohta, et hüdroisolatsioonitööd olid oluliste puudustega (soklil ilmnesid hüdroisolatsioonimastiksiga katmata alad ja soojustusplaadid paigaldati sokli äärde vahedega ja ebaühtlaselt) ning selliste puuduste tõttu ei täitnud tehtud töö oma eesmärki (ei taganud seda, et külm ja niiskus ei saaks sokli kaudu hoonesse tungida). Kostja ei ole tõendanud, et ta kõrvaldas puudused enne nimetatud aktide allkirjastamist. Ainuüksi aktide põhjal ei saa kolleegium seda järeldada. Seetõttu ei muuda maakohtu minetus vääraks maakohtu järeldust, et hageja tehtud tööd olid sedavõrd oluliste puudustega, et see andis kostjale alust keelduda töid vastu võtmast ja tööde eest tasu maksmast.
10. Iseenesest on õige ka hageja väide, et lepingu I järgi pidid soklitööd vastama RYL 2000 kvaliteedinõuetele, kuid hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et millistele nõuetele täpselt pidid tehtud tööd vastama ja et tööd neile nõuetele ka vastasid. Samuti ei ole hageja maakohtus seda väidet esitanud.

§ 652

lg 1 p 2 ja lg 3 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks menetlusosalise esitatud uued faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd nende esitamine on lubatud, sh kui maakohus jättis asjaolu põhjendamatult tähelepanuta või seda ei saanud mõjuval põhjusel varem esitada. Praegusel juhul ei ole hageja põhistanud, et uue asjaolu ringkonnakohtule esitamiseks oli mõjuv põhjus ja kolleegium jätab hageja selle väite tähelepanuta. 15. Põhjendatud ei ole hageja etteheide, et maakohus hindas lepingu II rikkumisest tuleneva kahju suurust puudutavalt tõendeid vääralt. Kolleegium selgitab, et kohus hindab

§ 232

lg 1 järgi seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte.

§ 652

lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme 10 2-15-15254 kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Kolleegiumi hinnangul põhjendas maakohus, miks ta ei saa arvestada hageja esitatud hinnapakkumisi, ega ole seda tehes väljunud diskretsiooni piiridest. Maakohtu põhjendused on arusaadavad ja jälgitavad. Lisaks on kostja endal tekkinud kahju suuruse kohta esitanud maakohtule Harjumaa Restauraator OÜ hinnapakkumuse (IV kd, tl 36–36 pöördel), millest nähtub parandustööde maksumus 33 072 eurot (koos käibemaksuga). Seega on asjas usaldusväärselt tõendatud kostjal tekkinud kahju suurus ja hageja kahtlused kostja esitatud hinnapakkumuses sisalduva summa ülepaisutatuse kohta ei ole põhjendatud. 16. Neil põhjendustel ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsust tühistada ja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud 17. Kuna kolleegium jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta

§ 171lg 1 järgi hageja kanda.

Menetluskulude hüvitatava suuruse määrab maakohus

§ 177lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav 11