lg 2 järgi Ik 37108110301, elukoht xxxx, Vene Föderatsiooni kodanik, keskeriharidus, xxxx ; kriminaalkorras karistatud, viimati Pärnu Maakohtu 31.05.2016.a otsusega
järgi vangistusega 10 kuud, ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti vangistus 9 kuud 29 päeva, mida
alusel ei pööratud tingimisi täitmisele katseajaga 2 aastat, lisakaristusena võeti mootorsõiduki juhtimisõigus 7 kuuks, karistus kustumata RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4; 256-5; 311 ja 313 Tunnistada süüdi Pyotr Getmanchuk
MS § 238 lg 2 kohaselt P. Getmanchukile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 8 (kaheksa) kuud.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 31.05.2016.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 9 (üheksa) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust – võrra ning liitkaristuseks mõista vangistus 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. Kohaldada P. Getmanchuki suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ja karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 28.03.2018.a. Vastavalt
Getmanchukilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks. Vastavalt LS § 127 on P. Getmanchuk kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista P. Getmanchukilt riigituludesse sundraha 375 eurot ja menetluskulud 44 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud summas 419 eurot tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena esimesel 11 kuul igakuiselt 34,90 eurot ja viimasel 12. kuul 35,10 eurot. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega edastatakse kohtuistungi järgselt kätteandmise võimatusel makseinfona süüdimõistetu postiaadressile või kinnipidamiskohta. Makseinfo viitenumbri saab ka Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või e-toimikust. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT Pyotr Getmanchuk on antud kohtu alla süüdistatuna selles, tema olles karistatud 31.05.2016.a Pärnu Maakohtu poolt
järgi, juhtis uuesti st korduvalt ja tahtlikult, põhjustades liiklusõnnetuse, 28.03.2018. a. kella 15.47 paiku xxxx juures mootorsõidukit Audi Q7 registreerimismärgiga XXX XXX joobeseisundis (alkoholi veres 2,48 mg/g), rikkudes liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega Pyotr Getmanchuk pani toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so
Süüdistatav Pyotr Getmanchuk tunnistas ennast kohtuistungil esitatud süüdistuses süüdi ja enda ülekuulamist ei taotlenud. Kahtlustatavana ülekuulamisel andis P. Getmanchuk ütlusi, milliste kohaselt tarvitas ta 27.03.2018 alkoholi, samuti tarvitas ta alkoholi 28.03.2018 ajavahemikul kella 10-15.30. Kella 15.30 ajal asus ta juhtima sõidukit Audi Q7 registreerimismärgiga XXX XXX, et sõita enda maja juurest xxxx elukaaslase juurde xxxx ning oli autos üksinda. Teel xxxx põhjustas ta xxxx juures liiklusõnnetuse, sõites teisele sõidukile tagant otsa (tl 3-5). Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud tõendeid, sealhulgas kahtlustatavana kinnipidamise protokolli, sündmuskoha vaatlusprotokolli koos skeemi ja fotodega, joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli, joobeseisundi tuvastamise saatekirja, tunnistaja X1i ütlusi ning Pärnu Maakohtu 31.05.2016.a otsust, leiab, et Pyotr Getmanchuki süü
Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll kinnitab, et P. Getmanchuk peeti kahtlustatavana
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises kinni 28.03.2018.a kella 16.12 ajal xxxx juures (tl 9-13). Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos skeemi ja fotodega kinnitab, et 28.03.2018.a kella 16.12 ajal vaadeldi liiklusõnnetuse sündmuskohta xxxx juures, kus osaliselt parempoolsel ja osaliselt vasakpoolsel sõidurajal asub sõidusuunaga xxxx suunas sõiduauto Audi Q7 registreerimismärgiga XXXXXX ning parempoolsel sõidurajal asub sõiduauto Audi A4 registreerimismärgiga XXXXXX. Fototabelist nähtuvad sõidukite vigastused – sõiduautol Audi Q7 on vigastused sõiduki esiosas ja sõiduautol Audi A4 on vigastused sõiduki tagaosas (tl 14-25). Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist nähtuvalt esinesid P. Getmanchukil 28.03.2018.a kella 16.12 ajal joobeseisundile viitavad tunnused – silmade punetus, häiritud reaktsioon, segane kõne, esinesid häired aja-, isiku- ja kohatajus, koordinatsioon oli väga häiritud, käitumine oli rahutu, ärritunud ja ründav (tl 33). Joobeseisundi tuvastamise saatekirja kohaselt tuvastati P. Getmanchukil alkoholi sisaldus veres 2,48 mg/g (tl 35). Tunnistaja X1i ütlused kinnitavad, et 28.03.2018. a. kella 15.47 paiku sõitis xxxx juures mootorsõiduk Audi Q7 tagant sisse tunnistaja poolt juhitud sõidukile Audi A4. Peale kokkupõrget väljus nähtavalt purjus Audi Q7 juht tuigerdades sõidukist ja pakkus tunnistajale, et maksab talle. Kui tunnistaja sellega ei nõustunud, läks Audi Q7 juht oma sõidukisse tagasi ja soovis ära sõita, kuid sündmust pealtnäinud kõrvalised isikud sekkusid ja püüdsid Audi Q7 juhilt ära võtta sõiduki võtmeid. Siis saabus kohale politsei (tl 39-40). Pärnu Maakohtu otsus tõendab, et P. Getmanchukki karistati 31.05.2016.a
järgi vangistusega 10 kuud, mida
Katseaja lõpp on 31.05.2018.a. (tl43-47). Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud riimuvate tõenditega on täielikult tõendamist leidnud, et Pyotr Getmanchuk, omades kustumata karistust
a kella 15.47 paiku xxxx juures mootorsõidukit Audi Q7 registreerimismärgiga XXX XXX joobeseisundi, tegutsedes tahtlikult. Seega pani Pyotr Getmanchuk toime kuriteo, mis on õigesti kvalifitseeritud
Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
P. Getmanchuk on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Ka on tuvastatud, et P. Getmanchuk jätkas samaliigiliste kuritegude toimepanemist katseajal. On ilmne, et P. Getmanchuk ei ole enda jaoks mingeid järeldusi teinud ning varasemad karistused ei ole mõjutanud teda loobuma süütegude toimepanemisest. Arvestades P. Getmanchuki jätkuvalt lugupidamatut suhtumist õiguskorda ja kaasliiklejate elu ning tervise säästmisse, on talle karistuseks vangistuse mõistmine põhjendatud. Arvestades, et süüdistuse esemeks olev kuritegu on toime pandud katseajal, tuleb P. Getmanchukile mõista liitkaristus
Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Kuna P. Getmanchuk kahetseb puhtsüdamlikult tehtut, siis kohus leiab, et teda võib karistada sanktsiooni keskmisest määrast lühema vangistusega.
lg 4 p 2 kohaselt kohaldatakse sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud kuriteo korral lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine on vajalik ühelt poolt õiguskorra ja teiste liikluses osalejate kaitsmise huvides, teiselt poolt selleks, et P. Getmanchuk ise mõistaks, et nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervist ja vara ohustaval viisil käitumine liikluses on täiesti lubamatu. Hoolimata sellest, et P. Getmanchuk on varem korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, samuti on temalt varasemalt võetud mootorsõiduki juhtimisõigus (viimati 7 kuuks), asus ta järjekordselt tahtlikult juhtima mootorsõidukit joobeseisundis ja põhjustas ka liiklusõnnetuse. Seega tuleb P. Getmanchukilt võtta mootorsõiduki juhtimisõigus 1 aastaks. Süüdistatav taotles, et teda ei karistataks vangistusega. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamist ei ole võimalik tagada mõistetava vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisel või asendamisel üldkasuliku tööga. Riigikohus on asunud seisukohale, et nii isiku karistusest tingimisi vabastamine kui ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-79-03). Käesolevas asjas ei ole tuvastatud selliseid erandlikke asjaolusid, milliste puhul saaks väita, et mõistetud vangistuse reaalne ära kandmine ei ole otstarbekas. Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. Kohus märgib, et viimati karistati P. Getmanchukki Pärnu Maakohtu 31.05.2016.a otsusega
järgi vangistusega 10 kuud, mis jäeti
On täiesti ilmne, et P. Getmanchuk ei ole suutnud õigustada kohtu usaldust, jätkates samaliigiliste kuritegude toimepanemist katseajal. Ka Harju Maakohtu 19.03.2012.a otsusega karistati P. Getmanchukki
järgi lühimenetluses 4 kuu pikkuse vangistusega, mis jäeti
Süüdistatav on oma järjekindla õigusvastase käitumisega veenvalt tõestanud, et ükski varasemalt tema mõjutamiseks kohaldatud vahend ei ole oodatud mõju avaldanud. Kriminaalasja materjalide kohaselt kuritarvitab P. Getmanchuk alkoholi. Ka asus ta mootorsõidukit juhtima vahetult peale alkoholi tarvitamise lõpetamist. Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid käesoleval hetkel
ja
Getmanchuk selgelt näidanud, et ta ei ole suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama ning teda tuleb karistada reaalse vangistusega. Juhindudes KrMS § 130 lg 4¹ kohaldab kohus Pyotr Getmanchuki suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist. Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada ka menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas on KrMS § 2565 lg 2, § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt joobe tuvastamise kulu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kohus peab põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, so määrata menetluskulude hüvitamine ositi kindlaksmääratud maksetena 12 kuu jooksul. Kohus arvestab siinkohal asjaoluga, et vanglas viibival isikul on rahaliste nõuete täitmine raskendatud. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.