lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, on võlgnik ajutise pankrotihalduri hinnangul püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja viia läbi pankrotimenetlus ning teadaolevate kohustuste maht on 17 406,29 eurot, mis suureneb intresside ja viiviste näol. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks võlgniku hooletu finantskäitumine. Võlgnik ei ole laenukohustuse võtmisel ja käenduslepingute sõlmimisel arvestanud oma sissetulekute suuruse ega majandusliku olukorraga. Võlgniku selgituste kohaselt andis ta oma abikaasale Eestist lahkudes 2008. a volituse enda nimel tehingute tegemiseks ning võlgnevused on tekitanud tema abikaasa seoses laenukohustuste võtmisega. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi
) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. 5
lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.
lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et XXX majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 177 406,29 eurot, mis kasvavad viiviste ja intresside näol, kuid varad võlgnikul puuduvad. Kohustused kasvavad viiviste ja intresside näol. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu.
lg 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse võlgniku maksejõuetust. Võlgnik on kohtule esitatud pankrotiavalduses avaldanud soovi füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tulenevalt
. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ning ta kohustub täitma
Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks võlgniku hooletu finantskäitumine. Võlgnik ei ole laenukohustuse võtmisel ja käenduslepingute sõlmimisel arvestanud oma sissetulekute suuruse ega majandusliku olukorraga. Võlgniku selgituste kohaselt andis ta oma abikaasale Eestist lahkudes
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.