2-18-8118/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Vanemkohtujurist Anu Vismann Määruse tegemise aeg ja koht 30.05.2018, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-8118 Tsiviilasi XXX avaldus kohtult loa saamiseks abieluvõimetõendita abiellumiseks Menetlustoiming Hagita menetluse algatamine ja lahendamine Avaldaja: XXX (sünd. XXX, elukoht XXX, e-post: XXX); Puudutatud isik: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, epost: XXX). Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON

1. Võtta XXX avaldus kohtult loa saamiseks abieluvõimetõendita abiellumiseks menetlusse.
2. Rahuldada avaldus ning anda XXX´le (sünniaeg XXX, Ukraina kodanik, välisriigi passi XXX) luba sõlmida abielu XXX´ga (isikukood XXX). Kohtu luba abiellumiseks kehtib kuus kuud käesoleva määruse tegemise päevast arvates.
3. Määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks avaldajale.
4. Saata käesolev kohtumäärus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisele järgnevast päevast. Avaldaja nõue ja põhjendused XXX (avaldaja) esitas 25.05.2018 abieluvõimetõendita abiellumiseks. Harju 1 Maakohtule avalduse loa saamiseks Kohtumääruse põhjendused ja järeldused Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leidis, et see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) nõuetele ja ei esine menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 7 kohaselt lahendatakse hagita menetluses muud seadusega kohtu pädevusse antud perekonnaasjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 39 lg 5 esimesest lausest tuleneb, et välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. Avaldaja soovib kohtult luba abielu sõlmimiseks abieluvõimetõendita. Avalduse kohaselt avaldavad Ukraina kodanik XXX (edaspidi avaldaja) ja XXX (edaspidi puudutatud isik) soovi sõlmida omavahel abielu Tallinna Perekonnaseisuametis Eesti Vabariigis kehtivate Perekonnaseaduse ja Perekonnatoimingute seaduste alusel. Avaldaja elab alaliselt Ukrainas XXX. Avaldajal puudub elamisluba Eesti Vabariigis, mistõttu puuduvad mistahes avaldaja perekonnaseisu puudutavad andmed Eesti Vabariigi rahvastikuregistris. Eespool nimetatud asjaolude tõttu peab avaldaja Tallinna Perekonnaseisuametile tõendama, et temal on õigus sõlmida abielu Eesti Vabariigis kehtivate seaduste järgi, sealhulgas ka asjaolu, et tema ei ole avalduse esitamise hetkel kellegagi abielus nii oma koduriigi territooriumil ega kuskil mujal. Lähtudes sellest, et Ukrainas puudub ühine rahvastikuregister, mille väljavõtte alusel oleks võimalik eelnimetatud riigi kodaniku perekonnaseisu kindlalt tuvastada, siis ei tunnista Tallinna Perekonnaseisuamet Ukraina kohalike perekonnaseisuasutuste väljastatud kodanike perekonnaseisu tõendavaid dokumente. Tuginedes eeltoodule vajab avaldaja abielu sõlmimise jaoks Eesti Vabariigis kehtivate seaduste järgi Harju Maakohtu vastavat luba. Avaldaja kinnitab Harju Maakohtule, et tema ei ole praegusel momendil kellegagi abielus. Avaldaja kinnitab, et nii Eesti Vabariigi kui ka Ukraina õiguse kohaselt puuduvad temal mistahes takistused abielu sõlmimise jaoks. Avaldaja ja puudutatud isik soovivad sõlmida abielu niipea kui võimalik. Peale abielu sõlmimist kavatsevad avaldaja ja puudutatud isik alustada kooselu Eesti Vabariigi territooriumil ning oma elukohaks valisid nemad puudutatud isiku korteri, mis asub aadressil XXX, Eesti Vabariik. Kohus asub seisukohale, et tsiviilasjas esitatud ja kogutud tõendid annavad aluse kohtul anda avaldajale PKTS § 39 lg 5 alusel luba abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita. Kohus selgitab, et käesoleva määrusega avaldajale antav luba kehtib PKTS § 39 lg 5 viimase lause kohaselt kuus kuud. TsMS § 478 lg 4 esimesest lausest tuleneb, et hagita menetluses tehtud määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 2 Geete Lahi Kohtunik 3