Obsah (5)

§ 1§ 31§ 2§ 28§ 108

1 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 11. aprill 2018 kell 15.30, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-19078 Tsiviilasi O

) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 1

lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 1 sätestab, et kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

1. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada.
2. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu, millest tulenevalt palub avalduse esitaja võlgniku pankrot välja kuulutada. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu.
3. Võlgnikul vara väärtuseks on 939.96 euro väärtuses, millest mille moodustavad debitoorsed nõuded, millede laekumise tõenäosus selgub edaspidises pankrotimenetluses. Muu vara kohta andmed puuduvad. Täitmata kohustusi on võlgnikul kokku vähemalt 80 575 eurot, millest maksuvõlg on 8 242 eurot ja töötajate nõuded 20 451 eurot ning võlgnevused tarnijatele 51 832 eurot. Võlgniku
4. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum summas 80 211.49 eurot. Võlgniku omakapital oli
5. a lõpus negatiivne 73 107.55 eurot, seisuga 10.01.2018 oli võlgniku omakapital – 77 488.08 eurot. Ajutise pankrotihalduri hinnangul muutus võlgnik maksejõuetuks
6. a teisel poolel. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgniku tervendamise ja tegevuse jätkamise võimalusi ajutine pankrotihaldur võimalikuks ei pea.

§ 31

lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Eeltoodust tuleneb, et kuna võlgniku täitmata kohustuste maht ületab võlgniku vara väärtust, siis ei ole selle arvelt võimalik rahuldada kõigi võlausaldajate nõudeid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud pankrotiavalduse leides, et on maksejõuetu ja ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole vara arvelt võimalik täita kõigi võlausaldajate nõudeid, siis on võlgnik

§ 1

lg 2 ja 3 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna võlgnikul on vara pankrotimenetluse kulude osaliseks kandmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. 9.

§ 2

kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine.

§ 28

lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.

§ 28

lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Pankrotiavaldusele lisatud seletuskirja kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ebaõnnestunud äriplaan ja kahjum majandustegevusest ning käibevahendite puudus, samuti suutmatus kaasata täiendavat kapitali. Ajutisele pankrotihaldurile esitatud informatsiooni kohaselt võib võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ebaõnnestunud äriplaan ja käibevahendite puudus. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused, s.h asjaolu, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhtorgani liikme raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega teod ning vajadusel esitada vastavad nõuded. 4 2-17-19078 10.

§ 108

lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.

§ 108

lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Võlgnik on 02.03.2017 võõrandanud 168/26564 mõttelise osa kinnistust asukohaga Lääne 2, Tartu linn. Võlgnik müüs müügilepingu kohaselt kinnistu väärtusega 4 200 eurot, millest 3 452.76 eurot oli tasutud enne müügilepingu sõlmimist, mille saamist tõendas allkirjaga Heinar Mosen. Ülejäänud summa 747.24 euro laekumist võlgniku arvelduskontolt ei nähtu. H. Moseni väidetel tasuti nimetatud summa arvelt kohustusi OÜ Isomet ees, kuid võlgniku juhatuse liikme Tiiu Zibo ja likvideerija kinnitusel puudusid võlgnikul eelnimetatud äriühingu ees kohustused. Kohus leiab, et edaspidises pankrotimenetluses tuleb välja selgitada vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalused. 11. Nimetada OÜ Ravelin pankrotihalduriks kirjaliku nõusoleku alusel Oliver Ennok. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 5