← Eesti

2-18-6403/5

Obsah (6)§ 444§ 174§ 162§ 168§ 177§ 178

2-18-6403 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2018, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsivi

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus ja asjaolud

  1. Xxx(hageja) esitas 24.04.2018 Harju Maakohtule hagi Xxx(kostja) vastu võlgnevuse 700,40 euro ja viivise 700,40 euro saamiseks. Hagiavalduse kohaselt on 18.09.2014 hageja ja kostja vahel sõlmitud käendusleping nr xxx, millega hageja on käendanud kostja õppelaenulepingut nr 14-xxx. Kostja ei ole õppelaenulepingust tulenevat kohustust kohaselt täitnud, mistõttu laenuandja (Swedbank AS) on asunud võlgnevust sisse nõudma käendajalt. Hageja on tulenevalt käenduslepingust tulenevast kohustusest tasunud kostja eest laenuandjale 700,40 eurot. Hoolimata korduvates meeldetuletustest ei ole kostja hagejale hageja poolt laenuandjale tasutud summasid tagastanud. 25.03.2016 on hageja ja kostja allkirjastanud võlatunnistuse, mille p 1 kohaselt tunnistab võlgnik (kostja), et tal on võlausaldaja (hageja) ees sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus summas 700,40 eurot, mille aluseks on võlausaldaja (hageja) poolt Swedbank AS-iga 18.09.2014 sõlmitud käendusleping nr xxx, millega hageja on käendanud õppelaenulepingut nr xxx. Võlatunnistuse p 2 kohaselt kohustus kostja võla tasuma hageja arvelduskontole nr XXX, AS-is SEB Pank vastavalt võlatunnistuse lahutamatuks osaks olevale maksegraafikule. Hoolimata korduvatest meeldetuletustest (nt 06.04.2016 e-kirjaga saadetud nõue) ei ole kostja võlatunnistusega võetud kohustust hageja ees täitnud.
  2. Kostja teatas 08.06.2018 vastuses, et ta ei oma hagi suhtes vastuväiteid, nõustub sellega ja tunnistab hagiavalduses esitatud nõudeid. Kostja märkis mh, et menetluskulude tasumine jääb tema kanda. Kohtu selgitused 3.

§ 444

lg 3 järgi võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. 4. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagimenetluses tasutud riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 480,72 eurot (käibemaksuga). 5.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja tulenevalt

§ 168

lg-st 6 menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul

§ 168lg-s 6 sätestatud eeldust menetluskulude hageja kanda jätmiseks.

Samuti on kostja ise avaldanud, et menetluskulude tasumine jääb tema kanda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus seega hageja menetluskulud, s.o riigilõivu summas 200 eurot ja 2 2-18-6403 õigusabikulud 480,72 eurot (käibemaksuga), kostja kanda. 6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

7.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.