← Eesti

2-18-2614/10

Obsah (6)§ 9§ 29§ 1§ 33§ 2§ 108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2018 kell 17.30, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-2614 Tsiviilasi XXX

) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 9

lg 2 sätestab, et võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut.

§ 29

lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 3 sätestab, et pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. XXX seaduslik esindaja XXX esitas Harju Maakohtule avalduse XXX pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt ei ole pärija nõus rahuldama oma vara arvelt pärandaja vastu suunatud nõudeid ja on seetõttu esitanud pankrotiavalduse XXX pärandvara pankroti väljakuulutamiseks XXX on surnud 14.10.2017. XXX pärandvaras on vara kokku 2 684.46 euro väärtuses, millest kohustusliku kogumispesnsioni LHV Pensionifond L 1644,348 osaku väärtuseks on 2 676.70 eurot ja raha pangakontodel 7.76 eurot. Muu teadaolev vara pärandvaras puudub. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 40 000 euro ulatuses. Avaldajad on pärandi vastu võtnud koos pärandvara inventuuriga. Inventuuri kohaselt ületavad pärandaja kohustused pärandvara väärtust. Puudub informatsioon vara tagasivõitmise ja -nõudmise võimaluste kohta. Avaldaja on pärandi vastu võtnud koos pärandvara inventuuriga. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetus püsiva iseloomuga.

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole pärandvaras vara ja vara tagasivõitmise võimaluste puudumise tõttu ajutine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna XXX pärandvarast ei piisa kõigi teadaolevate kohustuse täitmiseks ja võlgnik on surnud ning pärijad on pärast inventuuri tegemist esitanud pankrotiavalduse, siis ei ole pärandvarast ja pärijate varast võimalik XXX kohustusi täita. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik maksejõuetu ja selline seisund ei ole ajutine. Kuna pärandvarasse kuulub vara, mille arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid, siis tuleb XXX pärandvara pankrot välja kuulutada. 2-18-2614 Kuna ajutine pankrotihaldur on 27.03.2018 kohtuistungil avaldanud, et XXXl oli tugev side Soomega, kuna ta täis seal tööl, mistõttu tuleks edaspidises pankrotimenetluses sealsetele pankadele täiendavaid järelepärimisi teha. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt oli XXX põhihuvide kese Eesti Vabariigis. XXX on saanud ajavahemikus 2013. a – 2017. a maksustatavat tulu ja esitanud 2013. a kuni 2016. a eest residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioone. XXX on omanud arvelduskontosid Eesti Vabariigis tegutsevates pankades, samuti omas XXX kohustusliku pensionifondi osakut Eesti Vabariigis. Samuti nähtub XXX suhtes algatatud täitemenetluse sissenõudjate nimekirjast, et XXX tegevus oli seotud Eesti Vabariigiga ning tema viimaseks elukohaks oli rahvastikuregistri andmetel Eesti Vabariik. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtule esitatud andmetest nähtub, et XXX põhihuvide kese on Eesti Vabariigis. Kehtiv

§ 33

lg 5 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 1346/2000 (EÜT L 160 30/60/2000 lk 1–13) alusel võlgniku suhtes, kes on kantud Eestis äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse või kellel on Eestis tegevuskoht, on pankrotiteate avaldamiseks kohustatud pankrotihaldur või pankrotimenetluse algatanud riigi pädev asutus. Lisaks

§ 33

lg lõikes 2 sätestatud andmetele märgitakse teates, kas pankrotimenetlus algatati määruse artikli 3 lõike 1 või 2 alusel ning millise riigi õigust pankrotimenetlusele kohaldatakse. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2015/848,

  1. mai 2015, maksejõuetusmenetluse kohta artikli 91 kohaselt on määrus (EÜ) nr 1346/2000 tunnistatud kehtetuks. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja loetakse vastavalt käesoleva määruse D lisas esitatud vastavustabelile. Nimetatud määrus artikli 92 kohaselt kohaldatakse määrust nr 2015/848 alates
  2. juunist
  3. Eeltoodust järeldub, et Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2015/848,
  4. mai 2015, maksejõuetusmenetluse kohta artikli 91 kohaselt käsitletakse Eesti Vabariigi

§ 33lg 5 tehtud viidet Euroopa Liidu Nõukogu määrusele (EL) 2015/848.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2015/848, 20. mai 2015, maksejõuetusmenetluse kohta artikkel 3 lg 1 sätestab, et maksejõuetusmenetluse (edaspidi „maksejõuetuse põhimenetlus”) algatamine kuulub selle liikmesriigi kohtu alluvusse, kus asub võlgniku põhihuvide kese. Põhihuvide kese on koht, kus võlgnik tegeleb regulaarselt oma huvide realiseerimisega ning mis on kolmandate isikute poolt kontrollitav. Äriühingu või juriidilise isiku puhul peetakse vastupidiste tõendite puudumise korral tema põhihuvide keskmeks registrijärgset asukohta. Seda eeldust kohaldatakse ainult juhul, kui kolme kuu jooksul enne maksejõuetusmenetluse algatamise avalduse esitamist ei ole registrijärgset asukohta üle viidud teise liikmesriiki. Iseseisva äri- või kutsetegevusega tegeleva üksikisiku puhul peetakse vastupidiste tõendite puudumise korral põhihuvide keskmeks asjaomase üksikisiku peamist tegevuskohta. Seda eeldust kohaldatakse ainult juhul, kui üksikisiku peamist tegevuskohta ei ole kolme kuu jooksul enne maksejõuetusmenetluse algatamise avalduse esitamist üle viidud teise liikmesriiki. Muude üksikisikute puhul peetakse vastupidiste tõendite puudumise korral põhihuvide keskmeks nende alalist elukohta. Seda eeldust kohaldatakse ainult juhul, kui kuue kuu jooksul enne maksejõuetusmenetluse algatamise avalduse esitamist ei ole alalist elukohta üle viidud teise liikmesriiki. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna olemasolevatel andmetel on alust arvata, et võlgnik võib omada vara ka Soome Vabariigis, siis on alust võlgniku pankrot välja kuulutada Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2015/848 maksejõuetusmenetluse kohta alusel. Kuna 2-18-2614 kohus leiab, et võlgniku põhihuvide kese on Eestis, siis tuleb algatada võlgniku põhimaksejõuetusmenetlus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2015/848 artikkel 3 lg 1 alusel Eesti Vabariigis.

§ 2

kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Ajutisele pankrotihaldurile kättesaadava info kohaselt oli pärandaja makseraskused välja kujunenud juba 2009. a septembris, kui tema suhtes algatati AS Hansareisibüroo avalduse alusel suurim pärandaja suhtes siiani menetletav täitemenetlus. Pärandaja suhtes on lõpetatud 28 täitemenetlust. Ajutise pankrotihalduri hinnangul annavad pärandaja suhtes erinevates tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasjades välja mõistetud trahvid ja muud rahalised nõuded aluse arvata, et pärandaja seaduskuulekus jättis tugevasti soovida. Eeltoodust tulenevalt leiab ajutine pankrotihaldur, et pärandaja maksejõuetuse põhjuseks on eelkõige hooletu suhtumine oma kohustuste täitmisse ja ebapiisav seaduskuulekus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku maksejõuetuse põhjused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus.

§ 108

lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.

§ 108

lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puuduvad andmed vara tagasivõitmise kohta. Kohus leiab, et edaspidises pankrotimenetluses tuleb välja selgitada, kas esinevad võimalused pankrotivara tagasivõitmiseks või –nõudmiseks. Martin Krupp on andnud nõusoleku enda nimetamiseks XXX pankrotihalduriks. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.