← Eesti

1-15-10113/37

Obsah (4)§ 25§ 50§ 53§ 55

Kriminaalasi nr 1-15-10113 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01. novembril 2016.a.Tallinn Kriminaalasja number 1-15-10113 (14221000100) Kohtunik Julia V

) § 5 lg 1 p 1 kohaselt on kindlustatud isik ravikindlustuse seaduse tähenduses Eesti alaline elanik, tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elav isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduses sätestatud korras, suuruses ja tähtaegadel.

§ 25

lg 1 sätestab, et ravikindlustushüvitis on muuhulgas rahasumma, mida haigekassa on kohustatud käesolevas seaduses sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral.

§ 50

lg 1 kohaselt on ajutine töövõimetushüvitis rahaline kompensatsioon, mida haigekassa maksab töövõimetuslehe alusel kindlustatud isikule, kellel jääb töö- või teenistuskohustustest või majandus- või kutsetegevusest ajutise vabastuse tõttu saamata isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. Vastavalt 19.09.2002. a vastu võetud sotsiaalministri määrusele nr 109 „Ajutise töövõimetuse hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentide ja andmete koosseis ning hüvitise määramise ja maksmise kord“ § 2 ja 3 kohaselt määrab ja maksab Haigekassa hüvitist töövõimetuslehe alusel.

§ 50

lg 3 p 1,4 kohaselt on ajutise töövõimetuse liigiks haigushüvitis ja hooldushüvitis.

§ 53

lg 1 kohaselt ajutise töövõimetuse hüvitist makstakse töövõimetuslehe alusel.

§ 55

lg 1 sätestab, et kalendripäeva keskmine tulu arvutatakse, lähtudes Maksu- ja Tolliameti esitatud kindlustatud isikule arvestatud või makstud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu andmetest ja käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 1, 2, 4 ja 5.

§ 55

lg 2 sätestab, et käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punkti 1 või 2 alusel kindlustatud isiku kalendripäeva keskmine tulu võrdub töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäeva kalendriaastale eelnenud kalendriaastal kindlustatud isikule arvestatud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365 jagatisega. Haigekassale valeandmete ja põhjendamata hüvitistaotluste esitamine R.Kartau poolt MTÜ Pre poolt: Riho Kartau MTÜ Pr juhatuse liikmena esitas MTÜ Pr nimel Eesti Haigekassale ajavahemikul 23.01.

  1. a- 04.03.
  2. a töövõimetuslehed koos saatekirjaga, mille kohaselt oli hüvitise saajaks Riho Kartau. Nimetatud töövõimetuslehed Eesti Haigekassa aktsepteeris ja maksis nende alusel Riho Kartaule välja haigushüvitist summas 18 604,36 eurot.
  3. a Töövõimetuslehtede (edaspidi TVL) menetlemisel võeti keskmine arvestuslik päevatulu 2011 deklareeritud andmete põhjal, mis pidi olema 104,48 eurot, kuid 21.11.2014 Maksu-ja Tolliametilt saadud teate alusel pidi olema 32,88 eurot. Hooldusleht nr 00175782 (09.01.-23.01.2012) hüvitati 14 päeva eest summas 924,44eurot (p.o. 290,92eurot), hüvitati rohkem 633,52eurot 7 Hooldusleht nr 00177104 (30.01.-06.02.2012) hüvitati 8 päeva eest summas 528,25eurot (p.o. 166,24eurot), hüvitati rohkem 362,01eurot Hooldusleht nr 00179629 (08.03.-14.03.2012) hüvitati 7 päeva eest summas 462,22eurot (p.o. 145,46eurot), hüvitati rohkem 316,76eurot Hooldusleht nr 00181995 (23.04.-27.04.2012) hüvitati 5 päeva eest summas 330,16eurot (p.o. 103,90eurot), hüvitati rohkem 226,26eurot Hooldusleht nr 00183688(28.05.-10.06.2012) hüvitati 14 päeva eest summas 924,44 eurot (p.o. 290,93 eurot), hüvitati rohkem 633,52 eurot Hooldusleht nr 00186108 (01.08.-10.08.2012) hüvitati 10 päeva eest summas 660,31 eurot (p.o. 207,80 eurot), hüvitati rohkem 452,51 eurot Haigusleht (tööõnnetus) nr 00187668 (04.09.-03.10.2012) hüvitati 29 päeva eest summas 2 393,64 eurot (p.o. 753,28 eurot), hüvitati rohkem 1 640,36 eurot Järg haigusleht nr 00189106 (04.10.-02.11.2012) hüvitati 30 päeva eest summas 2 476,18 eurot (p.o. 779,26 eurot), hüvitati rohkem 1 696,92 eurot Järg haigusleht nr 00191039 (03.11.-02.12.2012) hüvitati 30 päeva eest summas 2 476,18 eurot (p.o. 779,26 eurot), hüvitati rohkem 1 696,92 eurot Järg haigusleht nr 00193304 (03.12.2012-01.01.2013) hüvitati 30 päeva eest summas 2 476,18 eurot (p.o. 779,26 eurot), hüvitati rohkem 1 696,92 eurot Järg haigusleht nr 00194578 (02.01.-31.01.2013) hüvitati 30 päeva eest summas 2 476,18 eurot (p.o. 779,26 eurot), hüvitati rohkem 1 696,92 eurot. Järg haigusleht nr 00197304 (01.02.02.03.2013) hüvitati 30 päeva eest summas 2 476,18 eurot (p.o. 779,26 eurot), hüvitati rohkem 1 696,92 eurot. Tegelikkuses oli Riho Kartau õigustatud töövõimetushüvitist vastavatel perioodidel saama 5 854,83 euro. Ümberarvestuse tulemusena hüvitati
  4. a eest kokku rohkem 12 749,53 eurot. OÜ HJK Varad poolt: Samuti Riho Kartau esitas OÜ H.V poolt töövõimetuslehed koos tema poolt täpselt tuvastamata ajal ja kohas võltsitud saatekirjaga, milliseid tema täitis ja kirjutas alla M. P’i poolt, haigestumise kohta ajavahemikul 22.03.
  5. a kuni 01.10.
  6. a, mille kohaselt oli hüvitise saajaks Riho Kartau. Nimetatud töövõimetuslehed Eesti Haigekassa aktsepteeris ja maksis nende alusel Riho Kartau´le välja haigushüvitist summas 10823,19 eurot.
  7. a TVL-de menetlemisel oli keskmine päevatulu 104,48 eurot, kuid 21.11.2014 Maksu-ja Tolliametilt saadud teate alusel pidi olema 58,08 eurot. Töövabastuse periood 11.03.
  8. a - 22.03.
  9. a hooldatav isik X1 (ik:xxxxxxxxxxx) kindlustatud isik Riho Kartau , Eesti Haigekassa otsus üle kanda 1188,49 eurot; Töövabastuse periood 25.03.
  10. a -01.04.
  11. a hooldatav isik X1 (ik:xxxxxxxxxxx) kindlustatud isik Riho Kartau, Eesti Haigekassa otsus üle kanda 792,32 eurot; Töövabastuse periood 15.04.
  12. a - 05.05.
  13. a hooldatav isik X1 (ik:xxxxxxxxxxxx) kindlustatud isik Riho Kartau , Eesti Haigekassa otsus üle kanda 1126,59 eurot; 8 Töövabastuse periood 23.05.
  14. a - 05.06.
  15. a hooldatav isik X1 (ik:xxxxxxxxxxx) kindlustatud isik Riho Kartau, Eesti Haigekassa otsus üle kanda 1389,57 eurot; Töövabastuse periood 11.06.
  16. a - 25.06.
  17. a ja 26.06.
  18. a - 11.07.
  19. a haigestumine, kindlustatud isik Riho Kartau, Eesti Haigekassa otsus üle kanda 1993,19 eurot; Töövabastuse periood 12.07.
  20. a - 25.07.
  21. a ja 26.07.
  22. a - 31.07.
  23. a haigestumine, kindlustatud isik Riho Kartau, Haigekassa otsus üle kanda 1733.21 eurot; Töövabastuse periood 11.09.
  24. a - 02.10.
  25. a tööõnnetus, kindlustatud isik Riho Kartau, Eesti Haigekassa otsus üle kanda 2599,82 eurot; Riho Kartau ei omanud ajavahemikul 22.03.
  26. a kuni 01.10.
  27. a OÜ H.V (registrikood 12377879) kehtivat ravikindlustust. Riho Kartau ei olnud OÜ H.V juhatuse liige ega volitatud isik. OÜ-l H.V majandustegevus puudus, esitamata on töötasu väljamaksete deklaratsiooni vormid TSD. Samuti ei olnud Riho Kartau’l õigust saada hüvitist Eesti Haigekassalt taotletud summas, kuna töövõimetushüvitise aluseks olnud andmed R. Kartau sotsiaalmaksuga maksustatava tulu kohta
  28. a eest on olnud valed. Seega Riho Kartau´le eelnimetatud töövõimetuslehtede alusel väljamakstud ajutise töövõimetuse hüvitis kokku summas 10 823,19 eurot on olnud alusetu. MTÜ E.T.Ai poolt: Samuti Riho Kartau MTÜ E.T.Ai juhatuse liikmena esitas MTÜ E.T.Ai nimel Eesti Haigekassale ajavahemikul 11.11.
  29. a -10.06.
  30. a töövõimetuslehed koos saatekirjaga, mille kohaselt oli hüvitise saajaks Riho Kartau. Nimetatud töövõimetuslehed Eesti Haigekassa aktsepteeris ja maksis nende alusel Riho Kartau´le välja haigushüvitist summas 14 195,12 eurot.
  31. a TVL-de menetlemisel oli keskmine päevatulu 156.71 eurot, kuid 21.11.2014 Maksu-ja Tolliametilt saadud teate alusel pidi olema 58,08 eurot ja
  32. a TVL-de menetlemisel oli keskmine päevatulu 205,48 eurot, kuid 21.11.
  33. a Maksu-ja Tolliametilt saadud teate alusel pidi olema 16,44 eurot. Töövabastuse periood 21.10.
  34. a - 11.11.
  35. a haigestumine, kindlustatud isik Riho Kartau , Eesti Haigekassa otsus üle kanda 235,00 eurot ja kohtutäiturile 978,25 eurot; Töövabastuse periood 10.12.
  36. a - 12.01.
  37. a tööõnnetus, kindlustatud isik Riho Kartau, Haigekassa otsus üle kanda 363,00 eurot ja kohtutäiturile 3722,43 eurot; Töövabastuse periood 13.01.
  38. a - 13.02.
  39. a tööõnnetus, kindlustatud isik Riho Kartau, Eesti Haigekassa otsus üle kanda 1,63 eurot ja kohtutäiturile 3960,00 eurot; Töövabastuse periood 13.03.
  40. a - 17.03.
  41. a hooldatav isik X1 (ik:xxxxxxxxxxx) kindlustatud isik Riho Kartau, Eesti Haigekassa otsus üle kanda 649,32 eurot; Töövabastuse periood 24.04.
  42. a - 07.05.
  43. a hooldatav isik X1 (ik:xxxxxxxxxxx) kindlustatud isik Riho Kartau, Eesti Haigekassa otsus üle kanda 1818,09 eurot; Töövabastuse periood 21.05.
  44. a - 02.06.
  45. a hooldatav isik X1 (ik:xxxxxxxxxxx) kindlustatud isik Riho Kartau, Eesti Haigekassa otsus üle kanda 1,22 eurot ja kohtutäiturile 1687,00 eurot; 9 Töövabastuse periood 04.06.
  46. a - 09.06.
  47. a hooldatav isik X1 (ik:xxxxxxxxxxx) kindlustatud isik Riho Kartau, Eesti Haigekassa otsus üle kanda 1,18 eurot ja kohtutäiturile 778,00 eurot; Kuna MTÜ E.T.A reaalselt ei tegutsenud, deklaratsioonidel vormid TSD deklareeritud sotsiaalmaksuga maksustatavad väljamakseid ei tehtud ja deklareeritud sotsiaalmaksu ei tasutud, on Riho Kartau ravikindlustuskaitse alates 01.10.
  48. a alusetu. Samuti ei olnud Riho Kartau’l õigust saada Eesti Haigekassalt hüvitist taotletud summas, kuna töövõimetushüvitise aluseks olnud andmed Riho Kartau sotsiaalmaksuga maksustatava tulu kohta
  49. a ja
  50. a eest on olnud valed. Seega Riho Kartaule eelnimetatud töövõimetuslehtede alusel väljamakstud ajutise töövõimetuse hüvitis kokku summas 14 195,12 eurot on olnud alusetu. Haigekassale valeandmete ja põhjendamata hüvitistaotluste esitamine M.Pi poolt M.P , olles teadlik, et R.Kartau poolt Maksuametile TSD deklaratsioonides esitatud M.Pile tehtud ja sotsiaalmaksudega maksustatavate väljamaksete kohta andmed ei ole õiged , tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatud Riho Kartauga , esitas OÜ H.T nimel kokku kuuel korral töövõimetuslehed, mille alusel maksti tema poolt osutatud E. R kontole kokku 2515.26 eurot, kuid pidi hüvitama 336.05 eurot, seega põhjendamatu väljamakse suurus on 2179.21 eurot. Kokkuvõtte Seega on Riho Kartau koos M.P`ga toime pannud eelnimetatud kuriteod, eesmärgiga saada pettuse teel varalist kasu - saada alusetult töövõimetushüvitist. Olles teadlikud asjaolust, et maksudeklaratsioonil näidatud sotsiaalmaksuga maksustatavad summad on aluseks mitmete riigi poolt makstavate hüvitiste arvutamisel, sh vanemahüvitise seaduse ja ravikindlustuse seaduse alusel makstavate hüvitiste arvutamisel; samuti on andmed olulised pensionistaaži ja väljamaksmisele kuuluva pensioni suuruse arvestamisel, lõid eelpoolnimetatud ühingute nimel Riho Kartau ja M.P Maksu - ja Tolliametile maksudeklaratsioonides valeandmete esitamise kaudu väära ettekujutuse deklareeritud väljamakseid saanud isikute töötamisest nendes ühingutes, väljamakstud summadelt deklareerimisele ja tasumisele kuuluvatest sotsiaalmaksusummadest ja esitasid töövõimetuslehtedes Haigekassale taotlused hüvitiste väljamaksmiseks, mida ka hüvitati, millise tegevusega on käesolevaks hetkeks tekitatud Eesti Vabariigile kahju mitte vähem kui 39947.05 eurot. Seega Riho Kartau pani toime kelmuse, st varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel grupis, isiku poolt , kes on varem toime pannud kelmuse ning suures ulatuses , s.o KarS § 209 lg 2 p 1, 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sama tegu on endiselt kriminaalkorras karistatav kui teisele isikule varalise kahju tekitamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil KarS § 209 lg 2 p 1, 3 ja 4 järgi. [RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015] Maakohus tegi
  51. mail 2016 kohtuotsuse, mille kohaselt tunnistas Riho Kartau süüdi KarS § 209 lg 2 p 1,2 (alates 01.01.2015 kehtima hakanud redaktsioonis § 209 lg 2 p 1,3), § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ja karistas teda KarS § 63 lg 1 alusel vangistusega 2 aastat; mõistis Riho Kartau õigeks talle esitatud süüdistuses kuriteoepisoodis, mis puudutas M.Pi poolt OÜ H.T nimel 6 töövõimetuslehe esitamist; KarS § 65 lg 1 ja lg 2 alusel mõistis kohus Riho Kartaule liitkaristuseks 6 aastat 7 kuud ja 16 päeva vangistust, millest tuleb maha arvata eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva. Lisaks sellele kohaldas kohus Riho Kartau suhtes lisakaristusena ettevõtluskeeldu kaheks aastaks. 10 Tallinna Ringkonnakohtu 07.septembri 2016 määrusega tühistati Harju Maakohtu 05.mai 2016 otsus osaliselt, s.o Riho Kartau süüdimõistmises ja karistamises KarS § 209 lg 2 p 1,2 järgi ning temale liitkaristuse mõistmise osas ja saadeti selles osas nõupidamistoas uue, põhistatud kohtulahendi koostamiseks samas koosseisus. Osundatud kohtumääruse kohaselt tühistati maakohtu kohtuotsus põhjendamiskohustuse rikkumise tõttu, kuna maakohtu otsuses oli täielikult käsitlemata R. Kartaule esitatud süüdistuse osa MTÜ Pr nimel valeandmete esitamises haigekassale ning tuvastamata kvalifitseerimisel arvesse võetud kahju suur ulatus. Kuna maakohus mõistis karistuse kelmuse toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel kogumis Riho Kartaule KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi mõistetud karistustega, tühistati maakohtu otsus ka mõistetud liitkaristuse osas. Sellest tulenevalt käsitleb kohus uue, põhistatud kohtuotsuse tegemisel kõigepealt Riho Kartaule § 209 lg 2 p 1,2 järgi esitatud süüdistuse raames etteheidetavat käitumist, mis seisnes pettuse teel varalise kasu saamises MTÜ Pr nimel Eesti Haigekassale hüvitistaotluste esitamise kaudu. Riho Kartaule süüksarvatavate tegude toimepanemise ajal kehtinud karistusseadustiku redaktsiooni kohaselt seisnes kelmuse objektiivne koosseis varalise kasu saamises tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Süüdlase poolt kelmuse objektiivse koosseisu täidetuks tunnistamiseks on seega vajalik tuvastada pettus, mille tulemusena kannatanu teeb varakäsutuse ning süüdlane saab varalist kasu. Süüdistuse kohaselt seadis Riho Kartau enda eesmärgiks pettuse teel varalise kasu saamise, mis seisnes MTÜ Pr episoodi puhul töövõimetushüvitise saamises põhjendamatult suuremas summas, pettus aga seisnes selles, et Maksu- ja Tolliametile esitatavates tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides oli sotsiaalmaksuga maksustatav tulu näidatud suuremas ulatuses, kui see tegelikult oli, teadlikult ja sellise arvestusega, et nimetatud andmed on aluseks riigi poolt ravikindlustuse seaduse alusel makstavate hüvitiste arvutamisel. Kohus leiab, et kohtulikul uurimisel on leidnud tõendamist Riho Kartaule esitatud süüdistus selles, et ta esitas aastatel 2011-2013 Maksu- ja Tolliametile valeandmeid enda tulude kohta, suurendades neid alusetult eesmärgiga suurendada isiku kalendripäeva keskmise tulu suurust, mis võimaldas tal järgneval perioodil, s.o 23.01.2012 kuni 04.03.2013 MTÜ Pr nimel töövõimetuslehtede esitamise kaudu saada riigilt ajutise töövõimetuse hüvitist suuremas ulatuses, kui see oleks pidanud tegelikult olema. Kohus leiab, et Riho Kartau poolt teadvalt ebaõige ettekujutuse loomine, s.o Maksu- ja Tolliametile sotsiaalmaksuga maksustatava tulu põhjendamatult suuremas ulatuses deklareerimine on kohtulikul uurimisel esitatud tõenditega leidnud täielikult tõendamist. Süüdistatava poolt deklareeritud 2011.a, 2012.a. ja 2013.a. sotsiaalmaksuga maksustatava tulu kohta esitatud andmete ebaõigsus Kohtulikul uurimisel on üheselt tõendamist leidnud asjaolu, et Riho Kartau esitas ajavahemikul 2011 kuni 2013 tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonid järgmiste mittetulundusühingute kohta: E. B, B, P.S, Pr, E.V, E.T, Eesti Ü.A.S, K.Ü, E.T.A, E.I.A, E.V.A, samuti OÜ H.T kohta. Seda kinnitavad järgmised kohtulikul uurimisel esitatud ja uuritud tõendid: Maksu-ja Tolliameti vastus järelepärimisele selle kohta, et perioodil 01.01.2012 kuni 31.08.2014 on MTÜ E. B, MTÜ E.V, MTÜ E.T, MTÜ Pr, MTÜ P.S, MTÜ Eesti Ü.A.S, MTÜ K.Ü, MTÜ E.T.A, MTÜ E.I.A, MTÜ E.V.A, OÜ H.T esitanud elektrooniliselt tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonid 11 (TSD), millistel on deklareeritud väljamakseid füüsilistele isikutele. MTÜ B ei ole alates 01.01.2012 TSD-d esitanud. Samast vastusest nähtub, et loetletud ettevõtete volitatud emaksuameti kasutajaks oli Riho Kartau, välja arvatud OÜ H.T ja OÜ H.V (I köide tlk 17-85-87); Maksu- ja Tolliameti poolt edastatud väljavõtted, milliste IP aadressidelt ja kelle emaksuameti kontolt on TSD-d esitatud. Väljavõtte kohaselt on perioodil 01.01.2012 kuni 06.12.2013 MTÜ E. B, MTÜ E.V, MTÜ Pr, MTÜ P.S, MTÜ Eesti Ü.A.S, MTÜ K.Ü, MTÜ E.T.A, MTÜ E.I.A, MTÜ E.V.A, MTÜ B tulu- ja sotsiaalmakse deklaratsioonid esitanud Riho Kartau (I köide tlk 88-91); MTÜ E. B, MTÜ E.V, MTÜ E.T, MTÜ Pr, MTÜ P.S, MTÜ Eesti Ü.A.S, MTÜ K.Ü, MTÜ E.T.A, MTÜ E.I.A, MTÜ E.V.A tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide väljatrükid (I köide tlk 92 kuni II köide tlk 23); Riho Kartau poolt kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused, millised said kohtuistungil avaldatud prokuröri taotlusel KrMS § 294 p 1 alusel. Riho Kartau kinnitas, et ta esitas kahtlustuses märgitud perioodil TSD deklaratsioonid järgmiste ettevõtete kohta ning deklareeris töötasu väljamaksmist, vaatamata asjaolule, et mingit majandustegevust nendes ettevõtetes ei ole toimunud, ettevõtetel puudus mis tahes vara, raamatupidamine, puudusid raamatupidamisdokumendid, tööruumid, ettevõtted ei omanud arvelduskontot pangas: MTÜ E. B, MTÜ E.V, MTÜ E.T, MTÜ Eesti Ü.A.S, MTÜ K.Ü, MTÜ E.T.A, MTÜ Eesti Integratsioon, MTÜ V. A (VI köide tlk 35-45). Kohtulikul uurimisel on samuti tuvastatud, et Maksu- ja Tolliamet viis läbi maksumenetlused MTÜ-s E.I.A, MTÜ-s E.T.A, MTÜ-s E.T, MTÜ-s E.V, MTÜ-s V. A, MTÜ-s Eesti Ü.A.S, MTÜs K.Ü ja koostas 31.10.2014.a. kontrollaktid (II köide tlk 26-49). 31.10.2014.a. koostatud kontrollakti nr 12.2-3/026942-2 kohaselt esitas MTÜ E.I.A 2013.a. märtsi, aprilli ja septembri maksudeklaratsioonid esialgselt valeandmetega ja läbiviidud kontrolli järgselt vähendas oma maksukohustust 11 680,53 euro võrra, sh sotsiaalmaks 6930 eurot, kinnipeetud tulumaks 4320,45 eurot, töötuskindlustusmakse 10,08 eurot ja kogumispensioni makse 420 eurot. 31.10.2014.a. koostatud kontrollakti nr 12.2-3/026941-2 kohaselt esitas MTÜ E.T.A 2013.a. septembri, oktoobri ja novembri maksudeklaratsioonid esialgselt valeandmetega ja vähendas läbiviidud kontrolli järgselt oma maksukohustust 10 567,46 euro võrra, sh sotsiaalmaks 6270 eurot, kinnipeetud tulumaks 3909,09 eurot, töötuskindlustusmakse 8,37 eurot ja kogumispensioni makse 380 eurot. 31.10.2014.a. koostatud kontrollakti nr 12.2-3/026944-2 kohaselt esitas MTÜ E.T 2012.a. septembri, oktoobri, novembri ja detsembri maksudeklaratsioonid esialgselt valeandmetega ja vähendas läbiviidud kontrolli järgselt oma maksukohustust 17 757,60 euro võrra, sh sotsiaalmaks 9900 eurot, kinnipeetud tulumaks 5997,60 eurot, töötuskindlustusmakse 1260 eurot ja kogumispensioni makse 600 eurot. 31.10.2014.a. koostatud kontrollakti nr 12.2-3/026943-2 kohaselt esitas MTÜ E.V 2012.a. veebruar-august maksudeklaratsioonid esialgselt valeandmetega ja vähendas läbiviidud kontrolli järgselt oma maksukohustust 17 757,60 euro võrra, sh sotsiaalmaks 9900 eurot, kinnipeetud tulumaks 5997,60 eurot, töötuskindlustusmakse 1260 eurot ja kogumispensioni makse 600 eurot. 31.10.2014.a. koostatud kontrollakti nr 12.2-3/026938-2 kohaselt esitas MTÜ V. A 2013.a. septembri, oktoobri ja novembri maksudeklaratsioonid esialgselt valeandmetega ja vähendas läbiviidud kontrolli järgselt oma maksukohustust 10 567,46 euro võrra, sh sotsiaalmaks 6270 eurot, kinnipeetud tulumaks 3909,09 eurot, töötuskindlustusmakse 8,37 eurot ja kogumispensioni makse 380 eurot. 12 31.10.2014.a. koostatud kontrollakti nr 12.2-3/026943-2 kohaselt esitas MTÜ E. Ü.A.S 2013.a. detsembri maksudeklaratsiooni esialgselt valeandmetega ja vähendas läbiviidud kontrolli järgselt oma maksukohustust 8898,64 euro võrra, sh sotsiaalmaks 5280 eurot, kinnipeetud tulumaks 3291,92 eurot, töötuskindlustusmakse 6,72 eurot ja kogumispensioni makse 320 eurot. 31.10.2014.a. koostatud kontrollakti nr 12.2-3/026936-2 kohaselt esitas MTÜ K.Ü 2013.a. detsembri maksudeklaratsiooni esialgselt valeandmetega ja vähendas läbiviidud kontrolli järgselt oma maksukohustust 8898,64 euro võrra, sh sotsiaalmaks 5280 eurot, kinnipeetud tulumaks 3291,92 eurot, töötuskindlustusmakse 6,72 eurot ja kogumispensioni makse 320 eurot. Maksu- ja Tolliameti kontrollaktidest nähtuvalt tuvastas Maksu- ja Tolliamet, et nimetatud ettevõtetes majandustegevust ei ole toimunud, TSD deklaratsioonides deklareeritud summasid Riho Kartaule ega M.Pile tegelikult välja ei makstud ja nad ei ole nendes ettevõtetes töötasu saanud. Tuginedes sellele, et ettevõtetel puudus tegevus, puudusid raamatupidamisdokumendid, ei ole kunagi olnud töötajaid, ei ole kellelegi makstud töötasu, jõuti kontrolliaktide kohaselt järeldusele, et ettevõtted on väljamakseid deklareerinud teadlikult eesmärgiga võimaldada deklaratsioonides näidatud isikutel, nimelt Riho Kartaul saada erinevate seaduste alusel määratavaid riiklikke hüvitisi, näiteks Haigekassalt töövõimetushüvitis) suuremas summas, kui tal seaduse järgi on õigus saada. Asjaolu, et süüdistusaktis märgitud mittetulundusühingutel, välja arvatud MTÜ Pr ja MTÜ P.S, puudus majandustegevus ja seega nende kohta esitatud TSD deklaratsioonid sisaldasid ebaõigeid andmeid sotsiaalmaksuga maksustatava tulu osas, tõendavad lisaks eelpool refereeritud tõenditele kohtulikul uurimisel uuritud nende MTÜ-del arvelduskontode, e-maksukontode, ja tegevuskoha puudumist kinnitavad tõendid. Nimelt nähtub xxxx asuva hoone haldusjuht I. Gi poolt edastatud tabelist, et nimetatud aadressil tööruume rentivate firmade loetelus ei sisaldu ühtegi mittetulundusühingut, keda püüdis R. Kartau näidata TSD deklaratsioonides tegutseva ettevõttena (II köide tlk 54-55). Erinevatest pankadest laekunud vastuste kohaselt (II köide tlk 59, 84-86, 87, 91, 104, 111, 114, 138-140, 155, 168) puudusid süüdistusaktis märgitud R. Kartau kontrolli all olevatel mittetulundusühingutel arvelduskontod, mis kinnitab asjaolu, et raha liikumist ei toimunud ja millest saab samuti järeldada, et nendel ettevõtetel puudus majandustegevus. Äriregistri kinnitusel ei ole MTÜ E.V, MTÜ E.T, MTÜ Eesti Ü.A.S, MTÜ K.Ü, MTÜ E.T.A, MTÜ E.I.A, MTÜ E.V.A, MTÜ B esitanud majandusaasta aruandeid perioodil, mille kohta on Riho Kartau esitanud TSD deklaratsioonid, näidates neid mittetulundusühinguid tegutsevatena ( II köide tlk 103, 105, 117, 119, 121, 123, 125, 127). Vastavalt kohtulikul uurimisel kohtule esitatud tõenditele deklareeris Riho Kartau ajavahemikul 2011 kuni 2013 Maksu- ja Tolliametile esitatud füüsilise isiku deklaratsioonidest nähtuvalt enda poolt saadud tulu suurust vastavalt ja kooskõlas nende andmetega, millised on ta samadel perioodidel esitanud enda kontrolli all olevate ettevõtete kohta. Nimelt nähtub Riho Kartau residendist füüsilise isiku 2011.aasta deklaratsioonist, et ta on deklareerinud töötasuna saadud tulu järgmiselt: MTÜ-s P.S 6000 eurot, MTÜ-s B 20000 eurot, MTÜ-s Pr 12134,87 eurot (I köide tlk 40-43); 2012.aasta kohta deklareeris Riho Kartau enda kohta töötasuna saadud tulu: MTÜ-s E.T 15000 eurot, MTÜ P.S 5200 eurot, MTÜ-s E. B 6000 eurot, MTÜ-s E.V 21000 eurot, MTÜ-s Pr 10000 eurot (I köide tlk 45-51); 2013.aasta töötasuna saadud tulu deklareeris Riho Kartau järgmiselt: MTÜ-s E. I. A 21000 eurot, MTÜ-s E.V.A 16000 eurot, MTÜ-s E.T.A 16000 eurot, MTÜ-s K.Ü 8000 eurot, MTÜ-s Ü.A.S 8000 eurot, MTÜ-s E. B 6000 eurot (I köide tlk 52-59). Riho Kartau füüsilise isiku deklaratsioonide kohaselt märgitud väidetavalt saadud tulu pärineb ettevõtetest, milliste kohta on Maksu- ja Tolliamet läbiviidud kontrolli järgselt tuvastanud deklareeritud tulu mittevastavust tegelikkusele, mis annab kohtu hinnangul alust järeldada, et ka füüsilise isiku deklaratsioonides sisaldunud andmed olid valed. 13 Süüdistuse kohaselt esitas Riho Kartau valeandmed sealhulgas MTÜ-s E. B teenitud tulu kohta ja seda korduvalt ajavahemikul 2011 kuni 2013.a. Nimelt deklareeris Riho Kartau Maksu- ja Tolliametile esitatud TSD deklaratsioonides MTÜ-s E. B töötasu väljamakseid M.Pile 2011.aastal 8000 eurot;
  52. ja 2013.aastal – M.Pile ja endale 6000 eurot igaühele. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga selles, et ka MTÜ E. B kohta Riho Kartau poolt esitatud andmed temale ja M.Pile tehtud väljamaksete osas olid valed. Kohtulikul uurimisel uuritud tõenditest saab järeldada, et MTÜ-l E. B puudus majandustegevus juba alates 2010.aastast, kuna ettevõte esitas viimase majandusaasta aruande 2009.aasta eest (IV köide tlk 95), Riho Kartau poolt 01.01.2012.a. Harju Maakohtu registriosakonnale esitatud avaldus kinnitab asjaolu, et ettevõttes puudub majandustegevus, mistõttu palutakse kustutamiskande tegemist (IV köide tlk 100). Äriregistri väljavõtte kohaselt on MTÜ E. B kustutatud registrist alates 31.07.2013.a. (IV köide 95). Riho Kartau on kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel kinnitanud, et MTÜ-l E. B, mille juhatuse liige ta oli, ei olnud ruume ega raamatupidamisdokumente, puudusid ka arvelduskontod. MTÜ-s E. B aastast 2005 kuni 2011 mingit majandustegevust ei toimunud. R. Kartau kinnitas maksudeklaratsioonide esitamise fakti, kuid samas tunnistas, et tema ja MTÜ E. B vahel ei olnud kunagi sõlmitud töölepingut ning tal ei olnud alust saada sealt töötasu.

§ 55

lg 2 kohaselt on ajutise töövõimetuse hüvitise arvutamise aluseks töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäeva kalendriaastale eelnenud kalendriaastal kindlustatud isikule arvestatud sotsiaalmaksu alusel arvutatud kalendripäeva keskmine tulu. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud Eesti Haigekassa vanema töövõimetushüvitise arvestaja Milvi Lauri ütlustest nähtuvalt võetakse töövõimetuslehe esitanud isikule maksmisele kuuluva ravikindlustushüvitise suuruse aluseks Maksu- ja Tolliametilt saadud andmed kindlustatud isiku poolt eelmisel kalendriaastal teenitud tulu kohta. Eesti Haigekassa ettekirjutusest 02.02.2015 nr 2-4/3819 nähtub, et Riho Kartau poolt esitatud töövõimetuslehtedel oli hüvitise arvestamise aluseks Maksu- ja Tolliameti elektroonse sotsiaalmaksu andmebaasi alusel 2012.aasta keskmine päevatulu 104,48 eurot; 2013.aasta tulu oli 156,74 eurot ja 2014.aasta tulu oli 205,48 eurot. Kõik ülalmainitud arvutused oli kujunenud järgmistes ettevõtetes arvestatud (mitte makstud) sotsiaalmaksude alusel: MTÜ E.I.A, MTÜ E.T.A, MTÜ E.T, MTÜ E.V, MTÜ E.V.A, MTÜ Eesti Ü.A.S, MTÜ K.Ü. Pärast Maksu- ja Tolliameti poolt maksumenetluste läbiviimist oli tuvastatud, et nimetatud ettevõtete kaudu deklareeritud summasid Riho Kartaule tegelikult välja ei makstud ja ta ei ole tegelikult töötasu saanud. Maksumenetlustes tuvastatu tulemusel muutusid Riho Kartau 2011-2014 aastate keskmised päevatulud selliselt, et õigeks kalendripäeva keskmiseks tuluks peab lugema 2012.aastal 32,88 eurot, 2013.aastal 58,08 eurot ja 2014.aastal 16,44 eurot. Maksu- ja Tolliameti elektroonilise sotsiaalmaksu andmebaasi andmete alusel tegi Eesti Haigekassa ajutise töövõimetuse hüvitise ümberarvestuse, mille tulemusel tuvastati, et Riho Kartaule on ajavahemikul 2011-2014 enammakstud summa on 21829,53 eurot. Nimetatud summa tagasimaksmise kohustuse kohta on Eesti Haigekassa teinud Riho Kartaule ettekirjutuse, mille ta võttis omaks ja soovis tasuda osade kaupa (IV köide tlk 14-16). Kohus märgib, et Riho Kartau ei ole ettekirjutust ka vaidlustanud seaduses sätestatud korras. Sama on Eesti Haigekassa kinnitanud oma vastuses nõudekirjale 12.05.2015 nr 1-6/12443-2 (V köide tlk 115-117), mille kohta ei ole 02.02.2015 Riho Kartaule tehtud ettekirjutusse nr 2-4/3819 lisatud nelja töövõimetuslehe alusel (Riho Kartau poolt MTÜ E.T.Ai nimel esitatud) Riho Kartaule väljamakstud summat kokku 10039,49 eurot, kuna nimetatud hüvitis maksti osaliselt kohtutäituri arvelduskontole ja R. Kartau kinnitas, et ta on kohtutäiturile nõude tasunud, kuigi ei ole selle kohta kohtutäituri vastavat kinnitust esitanud. Kohus leiab seega, et käesolevas kriminaalasjas on üheselt tuvastatud, et Riho Kartau esitas tema poolt 2011-2013 aastate eest saadud tulu suuruse kohta valeandmed, suurendades neid teadlikult ja moonutades sellega ühtlasi tema päevasissetuleku arvutamise aluseks olevaid andmeid. Riho Kartau oli viinud riigi eksitusse Maksu- ja Tolliameti kaudu enda sotsiaalmaksuga maksustatava tulu suuruse osas, mille alusel sai võimalikuks arvutada keskmine päevatulu 14 põhjendamatult suuremaks. Pettuse tagajärjel tekkis kannatanul, käesolevas kriminaalasjas riigil, eksimus isiku kalendripäeva keskmise suuruse osas ning ajavahemikul 23.01.2012 kuni 04.03.2013 Eesti Haigekassale MTÜ Pr nimel töövõimetus- ja hoolduslehtede esitamise järgselt hüvitati Riho Kartaule

§ 53

lg 1 alusel töövõimetuse hüvitis suuremas osas, kui ta oli õigustatud

§ 55lg 1 sätestatud korras arvutatuna saama.

Kriminaalasjas on tuvastatud, et Riho Kartau esitas ajavahemikul 23.01.2012 kuni 04.03.2013 Eesti Haigekassale MTÜ Pr nimel haigus- ja hoolduslehed ravikindlustushüvitise saamiseks kokku 12-l korral: hooldusleht nr 00175782, hooldusleht nr 00177104, hooldusleht nr 00179629, hooldusleht nr 00181995, hooldusleht nr 00183688, hooldusleht nr 00186108, haigusleht (tööõnnetus) nr 00187668, järg haigusleht nr 00189106, järg haigusleht nr 00191039, järg haigusleht nr 00193304, järg haigusleht nr 00194578, järg haigusleht nr 00197304 (III köide tlk 83-94). Vastavalt igal haigus-või hoolduslehel näidatud andmetele, nimelt töövabastuse periood ning keskmine päevatulu suurus, oli Riho Kartaule kokku välja makstud 18 604,36 eurot, tegelikkuses aga oli Riho Kartau õigustatud saama 5 854,83 eurot, mis on 12 749,53 euro võrra vähem. Käesolevas kriminaalasjas Tallinna Ringkonnakohtu 07.septembri 2016 tehtud määruse kohaselt ei olnud jälgitav maakohtu järeldus kelmusega tekitatud kahju suuruse tuvastamisel. Sellest tulenevalt märgib kohus uue otsuse tegemisel, et MTÜ Pr nimel töövõimetushüvitise saamisega riigile tekitatud kahju suuruse kindlaksmääramisel lähtus kohus alljärgnevast: töövõimetushüvitise tegeliku suuruse arvutamisel tuleb kõigepealt arvesse võtta R.Kartau tegelik keskmine päevatulu, mis oli vastavalt eelpool refereeritud tõendite pinnalt tuvastatule MTÜ Pr episoodi puhul 104,48 euro asemel 32,88 eurot, seejärel korrutada see töölt puudutud päevade arvuga. Seejärel sõltuvalt asjaolust, kas oli tegemist lapse hooldamisega (80 %) või tööõnnetuse tagajärjel tekkinud haigestumisega (100 %), saadakse arvestatud summa, millest peetakse kinni tulumaks. Näiteks, hoolduslehe nr 00175782 alusel tegelikult maksmisele kuuluva hüvitise suuruseks pidi olema 924,44 euro asemel 290,92 eurot (keskmine päevatulu 32,88 x 14 päeva=460,32; sellest 80 % 368,25 eurot miinus 77,33 tulumaks (21 %) = 290,92 eurot). Kirjeldatud skeemi järgi kuulusid Riho Kartaule väljamaksmisele järgmised summad: hoolduslehe nr 00177104 alusel 166,24 eurot (528,25 euro asemel); hoolduslehe nr 00179629 alusel 145,46 eurot (462,22 euro asemel); hoolduslehe nr 00181995 alusel 103,90 eurot (330,16 euro asemel); hoolduslehe nr 00183688 alusel 290,93 eurot (924,44 euro asemel); hoolduslehe nr 00186108 alusel 207,80 eurot (660,31 euro asemel); haiguslehe (tööõnnetus) nr 00187668 alusel 753,28 eurot (2393,64 euro asemel); järg haiguslehe nr 00189106 alusel 779,26 eurot (2476,18 euro asemel); järg haiguslehe nr 00191039 alusel 779,26 eurot (2476,18 euro asemel); järg haiguslehe nr 00193304 alusel 779,26 eurot (2476,18 euro asemel); järg haiguslehe nr 00194578 alusel 779,26 eurot (2476,18 euro asemel); järg haiguslehe nr 00197304 alusel 779,26 eurot (2476,18 euro asemel). Riho Kartau sai petmise tagajärjel MTÜ Pr nimel haigekassale esitatud töövõimetus- ja hoolduslehtede esitamise kaudu ravikindlustuse hüvitamise taotlemisega riigilt seega varalist kasu kokku summas 12 749,53 euro ja samas ulatuses tekitas riigile varalist kahju. Kohtu hinnangul ei oma isiku käitumises kelmuse objektiivse koosseisu tuvastamisel tähtsust asjaolu, et andmed tema poolt MTÜ Pr puhul Maksu- ja Tolliametile 2011-2013 deklareeritud sotsiaalmaksuga maksustatava tulu osas tuleb lugeda õigeks. Peale nimetatud ettevõtte oli Riho Kartau samal ajaperioodil deklareerinud ka teiste erinevate ettevõtete kaudu sotsiaalmaksuga maksustatavad väljamaksed, mida ta ei ole tegelikult saanud, suurendades sellega põhjendamatult saadud üldist tulu, mis võetakse aluseks keskmise päevatulu arvutamisel. Valeandmete esitamine Eesti Haigekassale 15 Erinevalt MTÜ Pr nimel pettuse teel töövõimetushüvitise saamisest põhjendamatult suuremas ulatuses, seisnes Riho Kartau pettuslik tegu OÜ H.V ja MTÜ E.T.A seotud süüdistuse osas selles, et ta on esitanud valeandmed Eesti Haigekassale, millega lõi ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest sellega, et taotles süüdistuses märgitud ajavahemikul OÜ H.V ja MTÜ E.T.A nimel töövõimetuslehtede esitamise kaudu töövõimetushüvitise väljamaksmist, mille saamiseks tal puudus õigus. Süüdistuse kohaselt esitas ta järgmised töövõimetuslehed: nr 00200867, nr 00202330, nr 00203580, nr 00206182, nr 00207320, nr 00208800, nr 00211991 – OÜ H.V nimel ning nr 3455, nr 3493, nr 3520, nr 159580, nr 160085, nr 160367, nr 160498 – MTÜ E.T.A nimel (töövõimetuslehed III köide tlk 95-108). Riho Kartau on kinnitanud kohtueelses menetluses antud ütlustes, et ta ei tohtinud esitada haiguslehti OÜ H.V nimel, kuna ei ole kunagi olnud selle ettevõtte töötaja, temaga ei olnud sõlmitud töölepingut ning talle ei ole kunagi palka makstud. Riho Kartau kinnitas, et kirjutas töövõimetuslehtedele ja töövõimetuslehtede saatekirjadele alla M.Pi nimel (VI köide tlk 44-45) . M.P on kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulatuna andnud ütlusi, mida kohus avaldas prokuröri taotlusel KrMS § 294 p 1 alusel, et OÜ H.V ja Riho Kartau vahel ei olnud sõlmitud töölepingut ega palka makstud. M.P oli juhatuse liige ning töötajaid osaühingus ei olnud. Ta kinnitas, et ajavahemikul 22.03.2013 kuni 01.10.2013 oli Riho Kartau haiguslehel seoses lapse X1 haigestumisega, kuid ei teadnud, et Riho Kartau oli haiguslehed Eesti Haigekassale esitanud OÜ H.V nimel (I köide tlk 6).

§ 50

lg 1 kohaselt on ajutise töövõimetuse hüvitis rahaline kompensatsioon, mida haigekassa maksab töövõimetuslehe alusel kindlustatud isikule, kellel jääb töö-või teenistuskohustustest või majandus- või kutsetegevusest ajutise vabastuse tõttu saamata isikustatud sotsiaalmaksuga maksustav tulu. Analüüsitud tõendite pinnalt saab järeldada, et kuna Riho Kartau ei täitnud OÜ-s H.V töö- või teenistuskohustusi ega tegelenud selles ettevõttes majandustegevusega, siis ei saanudki tal olla selle ettevõtte kaudu ravikindlustust, mis omakorda võimaldab järeldada, et R. Kartau on Eesti Haigekassale vastavate andmete esitamisega viinud Eesti Haigekassat eksitusse, mille tulemusel maksti talle hüvitist, mille saamiseks R. Kartaul puudus õigus. Sama järelduse teeb kohus Riho Kartau poolt süüdistuses märgitud perioodil Eesti Haigekassale MTÜ E.T.A nimel esitatud töövõimetuslehtede osas. Süüdistuse kohaselt esitas Riho Kartau töövõimetuslehed MTÜ E.T.A nimel järgmiselt: nr 3455 21.10.-11.11.2013 perioodi eest; nr 3493 10.12.-12.01.2014 perioodi eest; nr 3520 13.01-13.02.2014 perioodi eest; nr 159580 13.03.17.03.2014 perioodi eest; nr 160085 24.04.-07.05.2014 perioodi eest, nr 160367 21.05.02.06.2014 perioodi eest ja nr 160498 04.06.09.06.2014 perioodi eest. Eelpool refereeritud tõenditele tuginedes, on kohus tuvastanud, et MTÜ-l E.T.A puudus alates 2013.aasta septembrist majandustegevus, maksumenetluse käigus teostatud kontrolli tulemusena tuvastati, et 2013.a septembri, oktoobri ja novembri eest esitatud maksudeklaratsioonid sisaldasid valeandmeid. Kontrollakti nr 12.2-3/026941-2 kohaselt (II köide tlk 30-32) ei ole TSD deklaratsioonides deklareeritud väljamakseid talle ega M.Pile tegelikult tehtud, ettevõttel ei ole raamatupidamisdokumente, arvelduskontosid, tulusid ega kulusid ning raha ei liikunud. Arvestades asjaolu, et Riho Kartau eest ei ole MTÜ E.T.A maksnud vähemalt alates 2013.aasta septembrist sotsiaalmaksu, on Eesti Haigekassa teinud 27.05.2015.a. korralduse nr 1-14/492-K, mille kohaselt leiti, et Riho Kartau ravikindlustuskaitse MTÜ E.T.A kaudu on olnud alates 01.10.2013.a. alusetu, kuna kindlustuskaitse tingimused ei olnud täidetud, mistõttu otsustati Riho Kartau ravikindlustuskaitse lõpetada (V köide tlk 120-121). 16 Kohus loeb seega tuvastatuks, et Riho Kartau, esitades töövõimetushüvitise saamise eesmärgil süüdistuses kirjeldatud ajavahemikul Eesti Haigekassale töövõimetuslehti OÜ HKJ Varad ja MTÜ E.T.A nimel, esitas ta Eesti Haigekassale valeandmed. Haigekassale valeandmete esitamisega lõi Riho Kartau ebaõige ettekujutuse sellest, et tal on õigus taotleda töövõimetushüvitise väljamaksmist, mille tulemusena ta sai varalist kasu, mis seisnes selles, et talle maksti välja hüvitis alljärgnevas ulatuses. OÜ H.V nimel esitatud töövõimetuslehtede alusel: nr 00200867 - 1 188,49 eurot; nr 00202330 – 792,32 eurot; nr 00203580 – 1 126,59 eurot; nr 00206182 – 1 386,57 eurot; nr 00207320 – 1 993,19 eurot; nr 00208800 - 1 733,21 eurot; nr 00211991 – 2 599,82 eurot. Kokku sai Riho Kartau OÜ H.V nimel esitatud töövõimetuslehtede alusel taotletud hüvitise näol riigilt alusetult 10 820,19 eurot. Siinkohal peab kohus märkima, et süüdistuse kohaselt oli nimetatud summaks ekslikult välja arvutatud 10 823,19 eurot, kuna hoolduslehe nr 00206182 puhul oli süüdistuses ekslikult väljamaksmisele kuuluvaks summaks märgitud 1386,57 euro asemel 1389,57 eurot. Kuna erinevalt esitatud süüdistusest on kohus tuvastanud tekitatud kahju väiksemas suuruses, mis ei raskenda süüdistatava olukorda, siis kohus peab võimalikuks selles osas süüdistust korrigeerida. MTÜ E.T.A nimel esitatud töövõimetuslehtede alusel: nr 3455 alusel - 235,00 eurot ja kohtutäiturile 978,25 eurot; nr 3493 alusel - 363,00 eurot ja kohtutäiturile 3722,43 eurot; nr 3520 alusel - 1,63 eurot ja kohtutäiturile 3960,00 eurot; nr 159580 alusel - 649,32 eurot; nr 160085 alusel - 1818,09 eurot; nr 160367 alusel - 1,22 eurot ja kohtutäiturile 1687,00 eurot; nr 160498 alusel – 1,18 eurot ja kohtutäiturile 778,00 eurot. Kokku sai Riho Kartau MTÜ E.T.A nimel esitatud töövõimetuslehtede alusel taotletud hüvitise näol riigilt alusetult 14 195,12 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu 07.septembri 2016 määruses märkis kolleegium, et „kuigi maakohus tuvastas R. Kartau pettuslike tegudena OÜ H.V ja MTÜ E.T.A nimel valeandmete esitamise haigekassale, ei nähtu tegelikkuses maakohtu motiivides, et maakohus oleks nendes süüdistuses osades järgnevalt hinnanud tõendeid varalise kahju tekkimises summades 10 823,19 eurot ja 14 195,12 eurot. Sellest tulenevalt selgitab kohus, et nimetatud kuriteoepisoodides on varalise kahju tekkimine seotud Riho Kartau poolt taotletud töövõimetuhüvitise saamisega OÜ H.V ja MTÜ E.T.A nimel Eesti Haigekassale töövõimetuslehtede esitamise kaudu, kuigi tal puudus õigus neid esitada seoses nimetatud ettevõtete kaudu ravikindlustuse puudumisega. Varalise kahju tekkimine on seotud Riho Kartau poolt varalise kasu saamisega, mis seisnes talle igal töövõimetuslehel eraldi näidatud väljamaksmisele kuuluvas summas – OÜ H.V töövõimetuslehed asuvad III köites tlk 95-101, kokku 7-l korral maksti välja 10 820,19 eurot ning MTÜ E.T.A töövõimetuslehed asuvad III köites tlk 102-108, kokku 7-l korral maksti välja 14 195,12 eurot. Riho Kartau tegevusele antav juriidiline hinnang 17 Süüdistuse kohaselt käsitletakse R. Kartau poolt valeandmete esitamist enda kontrolli all olevate ettevõtete 2011-2013 maksustatava tulu suuruse osas ning Eesti Haigekassale valeandmete esitamist enda ravikindlustuse olemasolu osas OÜ-s H.V ja MTÜ-s E.T.A pettusena kelmuse objektiivse koosseisu elemendina. Prokuröri seisukoha kohaselt lõi Riho Kartau valeandmete esitamisega kannatanule, s.o läbi Maksu- ja Tolliameti ja Eesti Haigekassa riigile teadvalt ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest varalise kasu saamise eesmärgil ning tekitas varalist kahju. Kohus märgib, et süüdistatav ise ei ole eitanud tema poolt 2011-2013 aastatel saadud tulu suuruse kohta valeandmete esitamist, kohtumenetluse käigus ei ole ka kaitsja esitanud vastuväiteid süüdistusaktis väljatoodud faktiliste asjaolude osas. Kaitsja asus seisukohale, et Riho Kartau tegevus tulnuks hinnata maksukelmusena, kuid tekitatud kahju suuruse tõttu, ei saa R. Kartaud selles süüdi tunnistada vastava koosseisu puudumise tõttu. Kohus sellise kaitse positsiooniga nõustuda ei saa. R. Kartaule inkrimineeritud tegude toimepanemise ajal kehtinud KarS § 3892–s sätestatud objektiivne koosseis moodustub maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamisest tagastusnõude suurendamise või tekitamise eesmärgil, kui sellega jäi maksudena laekumata, tagastati, tasaarvestati või hüvitati aluselt suurele kahjule vastav summa. Alates 01.01.2015 kehtima hakanud redaktsiooni järgi on loodud ühendkoosseis, paragrahvides 3892 ja 3891 sätestatud koosseisud on jätkuvalt kuriteona karistatavad § 3891 järgi. Kohus märgib, et R.Kartaule KarS § 209 järgi inkrimineeritud tegevus koosneb sisuliselt kahest käitumisaktist, millest vaid üks leidis aset maksumenetluse raames, kuid ei oleks läinud nende raamide piiridest üle, kui ta poleks tegutsenud edasi, taotledes varem esitatud valeandmete põhjal ravikindlustushüvitise saamist suuremas summas või lausa alusetult, pidades silmas hüvitise saamiseks õiguse puudumist. R. Kartau poolt TSD deklaratsioonides valeandmete esitamine ei kujuta kohtu hinnangul käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistuse aspektis endast iseseisvat tegu, mille tulemusena oleks maksudena jäänud laekumata, tagastatud, tasaarvestatud või hüvitatud alusetult teatud summa, vaid kujutab endast pettusliku skeemi üht vajalikku elementi, mis iseenesest ei ole kaasa toonud maksuolukorra muutmist, vaid teenis eesmärki saada varalist kasu, kasutades ära eksituse järgselt tekkinud võimaluse. R. Kartau poolt TSD deklaratsioonides valeandmete deklareerimine ei olnud suunatud tulude varjamisele, tagastusnõude suurendamisele või tekitamisele, vastupidi R. Kartau on sellega teinud enda ettevõtete maksukoorema raskemaks, mitte soodsamaks, mida tavaliselt püütakse saavutada maksualaste süütegude toimepanemise puhul. Süüdistatava poolt mitme ettevõte TSD deklaratsioonides deklareeritud tulu ei olnud tegelikkuses maksudega maksustatav sel põhjusel, et deklareeritud tulu ei olnud tegelikult olemaski. Olematu tulu deklareerimisega rikuti maksuõiguslikke norme niivõrd, kuivõrd maksudega seotud majanduse valdkonnas kehtivad seadused näevad maksukohustuse täitmise nõuded ette. Samas on kohtu hinnangul käesolevas kriminaalasjas tegemist olukorraga, kus maksudeklaratsioone esitanud juriidilistel isikutel ei teki maksukohustust majandustegevuse maksustamisel ja seda põhjusel, et puudus tulu ning tulu näitamine oli R. Kartau jaoks vajalik selleks, et eelmise kalendriaasta tulu deklareerimise kaudu oleks tal võimalik taotleda riikliku hüvitise saamist soovitud ulatuses. Seega ei olnud TSD deklaratsioonides valeandmete esitamine suunatud riigile maksude korrapärase laekumise vastu ega mõjutanud maksundust. Sellest tulenevalt nõustub kohus prokuröriga, et süüdistatava tegevust tuleb käsitleda kelmusena KarS § 209 tähenduses. Kohus märgib, et ka Tallinna Ringkonnakohus nõustus käesolevas kriminaalasjas tehtud määruse kohaselt selles osas maakohtu käsitlusega ega pidanud vajalikuks seda täiendada. Enne 01.01.2015 kehtinud redaktsioonis oli kelmusena karistatav varalise kasu saamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Kelmuse objektiivsed tunnused seisnevad pettuses, st tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomises, mille tulemusena satub kannatanu 18 eksimusse ja teeb varakäsutuse, süüdlane aga saab varalist kasu. Tegelike asjaoludena kelmuse koosseisu tähenduses tuleb mõista objektiivselt kontrollitavaid sündmusi, olukordi või seisundeid, mille kohta väär väide esitatakse. Pettuse esemeks olevate asjaolude näol võib tegemist olla isiku aspektist nii väliste kui sisemiste asjaoludega, mis kujundavad või määravad kannatanu otsust varakäsutuse tegemiseks, s.o varalise kasu saamise suhtes põhjuslike asjaoludega. Käesolevas kriminaalasjas on üheselt ja vaieldamatult tuvastatud, et Riho Kartau oli esitanud aastatel 2011-2013 valeandmeid enda tulude kohta, suurendades neid alusetult. Sellise käitumisega viis Riho Kartau Maksu- ja Tolliameti eksitusse sotsiaalmaksuga maksustatava tulu osas, mis võetakse aluseks kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel. Pettuse tagajärjel maksis Eesti Haigekassa Riho Kartaule ajavahemikul 23.01.2012 kuni 04.03.2013 välja MTÜ Pr nimel esitatud töövõimetuslehtede esitamise kaudu töövõimetushüvitist 12 749,53 euro võrra rohkem, kui oleks tegelikult pidanud. Pettus ajavahemikul 22.03.2013 kuni 01.10.2013 ning 11.11.2013 kuni 10.06.2014 OÜ H.V ja MTÜ E.T.A kaudu töövõimetuslehtede esitamisega seoses seisnes Eesti Haigekassa eksitusse viimises asjaolus, et Riho Kartaul on ravikindlustuse seaduse tähenduses kindlustuskaitse OÜ-s H.V ja MTÜ-s E.T.A. Pettuse tulemusel maksis talle Eesti Haigekassa töövõimetushüvitist, mida Riho Kartau ei olnud õigustatud saama algusest peale. Mõlemal korral on Riho Kartau oma käitumisega viinud eksitusse Maksu- ja Tolliameti ning Eesti Haigekassa kaudu Eesti riigi, mis tingis varalise kahju tekkimise ning Riho Kartau sai sellest varalist kasu. Seega on kohtu hinnangul tegemist kelmusega KarS § 209 tähenduses ning Riho Kartau süü selles on täielikult tõendamist leidnud. Kohus peab aga eraldi analüüsima Riho Kartaule esitatud süüdistust osas, kus teda süüdistatakse kelmuse toimepanemises ühiselt ja kooskõlastatult M.Piga. Süüdistuse tekstis on see pealkirjastatud „Haigekassale valeandmete ja põhjendamata hüvitistaotluste esitamine M. Pi poolt“. Kohus leiab, et selles osas esitatud süüdistus on puudulik, ei sisalda faktilisi asjaolusid ning on sõnastatud nii, et sellest ei ole võimalik aru saada, kelle vastu see on esitatud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt rõhutanud, et nõudes süüdistusfunktsiooni kandjalt süüdistatavale omistatava tegevuse täpset kirjeldamist ja karistusseaduse nende sätete ära näitamist, mille põhjal isiku käitumine moodustab kuriteo, kujutab see endast kaitseõiguse keskset garantiid. Otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-12-16 on Riigikohtu kriminaalkolleegium sedastanud järgmist: „KrMS §-s 268 nähakse ette nõuded, millest lähtudes määratakse kindlaks kohtus arutatava kriminaalasja ese, st need faktilised asjaolud ja õiguslikud küsimused, mida tuleb kohtumenetluses isiku süü tuvastamiseks käsitleda ning millele saab rajada kohtuotsuse. Eeskätt peavad kõnealused nõuded piiritlema kohtumenetluse eseme (piiritlemisfunktsioon) ja tagama KrMS §-s 14 ette nähtud kohtumenetluse võistlevuse põhimõtte järgimise ning süüdistatava kaitseõiguse (informeerimisfunktsioon). Riigikohus on KrMS § 268 lg-tele 1 ja 5 tuginevalt korduvalt selgitanud, et isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks saavad olla vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära piiri, millest kohus asja arutamisel väljuda ei saa. Kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks“. Kohus märgib, et Riho Kartaule arutatavas kuriteoepisoodis esitatud süüdistus ei vasta eelpool nimetatud kriteeriumidele, see ei sisalda ühtegi faktilist asjaolu, mistõttu isiku süü analüüsimisel kohtuotsuses oleks kohus vältimatult väljunud süüdistuse piiridest. Pealegi võib süüdistuse teksti sõnastusest järeldada, et süüdistus on esitatud M.Pile, kuna peale ühe viite kuriteo toimepanemisele ühiselt ja kooskõlastatult R. Kartauga ei ole R. Kartaule omistatavat tegu mainitud üldse. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et arutatavas kuriteoepisoodis tuleb R. Kartau õigeks mõista ning esialgsest kvalifikatsioonist tuleb välja jätta ka p-s 3 sätestatud koosseisuline tunnus kelmuse toimepanemine grupi poolt. Samuti tuleb süüdistusest välja jätta nimetatud 19 kuriteoepisoodiga seotud etteheide Riho Kartau poolt pettuse teel varalise kasu saamine summas 2 179,21 eurot. Eeltoodu alusel kohus leiab, et Riho Kartau tegevus tuleb kvalifitseerida enne 01.01.2015 kehtinud redaktsiooni KarS § 209 lg 2 p 1 ja 2 järgi. Riho Kartau on tekitanud Eesti Vabariigile varalist kahju summas 37 764,84 eurot (MTÜ Pre kuriteoepisoodis 12 749,53 eurot, OÜ H.V kuriteoepisoodis 10 820,19 eurot ja MTÜ E.T.A kuriteoepisood 14 195,12 eurot). Enne 01.01.2015.a. kehtima hakanud KarS § 121 lähtuti kuriteoga tekitatud kahju ulatuse määramisel KarSRS §-s 8 toodud kriteeriumidest, nimelt igal aastal kehtestatavast palga alammäärast. Suureks kahjuks hinnati kooskõlas KarSRS § 8 p-ga 2 summa, mis ületab palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-72-10 asuti seisukohale, et kelmuse toimepanemise ajaks tuleb lugeda aega, mil süüdlane pani toime pettusliku teo. Arutatavas kriminaalasjas esitatud süüdistuse kohaselt pani Riho Kartau toime viimase pettusliku teo – valeandmete esitamine Eesti Haigekassale, esitades töövõimetuslehed MTÜ E.T.A nimel, 2014.aastal. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määruse nr 166 § 1 p-le 1 kehtestati

  1. jaanuarist 2014.a. kuutasu alammääraks 355 eurot, seega tuleb suureks ulatuseks lugeda summat, mis ületab 35 500 eurot. Siinkohal nõustub kohus prokuröri käsitlusega selles, et kuigi alates 01.01.2015.a. kehtima hakanud KarS § 12 1 lg 1 sätestab olulise kahju suuruseks 40 000 eurot, ei kohaldu R. Kartau suhtes KarS § 5 lg 2 sätted ning tagasiulatuvalt kohalduvad kuriteo toimepanemise ajal kehtinud karistusnormid. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-4-08 märkinud, et kahju suuruse sidumine palga alammääraga oli tingitud seadusandja tahtest siduda kahju suuruse arvestamiste alused majandusliku olukorra näitajatega. „Tegemist ei ole sisuliselt isiku olukorda kergendava seadusega KarS § 5 lg 2 tähenduses, vaid kahju suuruse rahalise väljenduse korrigeerimisega vastavalt ajas muutunud majandusnäitajatele, mis jätab olulise ja suure kahjumäära reaalväärtuse samaks.“ Kohus leiab, et toodud lähenemine on aktsepteeritav ka kehtiva karistusõiguse puhul, kuna karistusseadustiku täiendamine uue sättega oli tingitud arusaamast, et varalist kahju reguleerivate sätete paiknemine karistusseadustiku rakendamise seaduses on vale, kuna need pole olemuslikult üleminekunormid või rakendussätted (vt karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja). Sellest tulenevalt leiab kohus, et kahju suuruse hindamise kriteeriumiks on endiselt kuriteo toimepanemise ajal kehtinud majandusliku olukorra näitajad ning majandusnäitajate muutumine ei ole käsitatav isiku olukorda kergendava karistusseadusena. Väljatoodud seisukohta pidas õigeks ka Tallinna Ringkonnakohus, märkides 07.septembri 2016 määruses järgmist: „Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et suur ulatus teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 209 lg 2 p 2 tähenduses on arutataval juhul 35 000 eurot. Vaidlust ei ole selles, et R. Kartau teod on süüdistuse kohaselt toime pandud aastatel 2011-
  2. Toona oli suure ulatuse puhul aluseks KarSRS § 8 p 2, mitte apellatsioonis viidatud KarS § 121 p
  3. Riigikohus on leidnud lahendi 3-1-1-4-08 p-s 21, et suure kahju määr ei ole kohaldatav tagasiulatavalt, kuivõrd tegemist ei ole isiku olukorda kergendava seadusega KarS § 5 lg 2 tähenduses. Maakohus on vastavatest seisukohtadest juhindunud“. Kohus leiab, et Riho Kartau oli kelmuse toime pannud kavatsetult. Ta oli teadlik, et ettevõtetes, kelle kohta ta on korduvalt deklareerinud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu ning endale töötasu väljamaksmist, puudus majandustegevus, seega oli ta teadlik esitatud deklaratsioonides deklareeritud andmete ebaõigsusest, samuti oli teadlik, et tal puudus õigus esitada Eesti Haigekassale töövõimetuslehti ja taotleda seeläbi ravikindlustushüvitise väljamaksmist OÜ H.V ja MTÜ E.T.A nimel. R. Kartau tahe oli suunatud pettuse teel varalise kasu saamisele, tekitades sellega riigile varalist kahju. Kohus märgib, et selline järeldus põhineb mitte üksnes kohtulikul uurimisel uuritud tõendite analüüsil, vaid ka Riho Kartau kohtueelses menetluses antud ja kohtulikul uurimisel avaldatud ütlustel, mille kohaselt ta rääkis, kuidas tuttav soovitas talle asutada 20 mitmeid firmasid eesmärgiga näidata töötasu ja muid hüvesid ning kes lubas talle kaasabi Eesti Haigekassas olevate sidemete kaudu hüvitiste väljamaksmisel (VI köide tlk 59-60). Alates 01.01.2015.a kehtima hakanud redaktsiooni järgi on kelmusena karistatav teisele isikule varalise kahju tekitamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Teisele isikule kahju tekitamine on objektiivse koosseisu elemendina dispositsiooni sisse viidud ning R. Kartaule inkrimineeritud käitumine on endiselt kuriteona karistatav, arvestades seejuures ka tema poolt Eesti Vabariigile varalise kahju tekitamist summas 37 767,84 eurot. Süüdistuse kohaselt süüdistatakse Riho Kartaud veel KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi Eesti Haigekassale OÜ H.V nimel töövõimetuslehtede ja saatekirjade võltsimises ja nende kasutamises. Selles osas jättis Tallinna Ringkonnakohus 07.septembri määrusega maakohtu otsuse muutmata, mistõttu ei käsitle kohus uue otsuse kirjutamisel nimetatud süüdistuse osa. Samas, pidades silmas, et maakohtu otsus tühistati lisaks ka KarS § 63 lg 1 alusel kogumis mõistetud karistuse osas, märgib kohus, et antud kriminaalasjas R. Kartaule inkrimineeritud dokumentide võltsimine ja võltsitud dokumentide kasutamine moodustab kogumi kelmusega. Dokumentide võltsimine ja võltsitud dokumentide kasutamine kujutab endast käesoleva kriminaalasja aspektis pettuslikku tegu, st Eesti Haigekassale ebaõige ettekujutuse loomist tegelikest asjaoludest ehk asjaolust, nagu oleks R. Kartau ettevõte OÜ H.V kaudu ravikindlustusega kindlustatud isik, samuti oli dokumentide võltsimine pettuse realiseerimise vahendiks, kuna OÜ H.V juhatuse liikmeks oli M.P ning töövõimetuselehtede esitamise järgselt hüvitise saamine oleks olnud võimalik vaid juhul, kui tööandja kohta käivate andmete sissekandmine oleks täidetud M.Pi nimel. Sellest tulenevalt kohus leiab, et antud kriminaalasjas R. Kartaule karistuse mõistmisel tuleb juhinduda KarS § 63 lg 1 sätetest. KARISTUS KarS § 56 lg 1 alusel on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 209 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette vangistuse ühest kuni viie aastani. Riho Kartau süü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta kuriteoepisoodide rohkust, nende toimepanemise intensiivsust, asjaolu, et Riho Kartau arutatav käitumine, mis andis aluse talle kõnealuses kriminaalasjas süüdistuse esitamiseks, on olnud põhjalikult läbimõeldud ja kestnud mitme aasta jooksul, teod on toime pandud kavatsetult. Süüdistatava süü suurust iseloomustab tekitatud kahju maht. Riho Kartau näol on tegemist isikuga, keda on varem karistatud, kusjuures määravaks asjaoluks on tema poolt varem maksualaste ja dokumentide võltsimisega seotud kuritegude toimepanemine, mille eest teda on karistatud 2010.a. ja 2014.a. Arutatavas kriminaalasjas Riho Kartaule inkrimineeritud tegusid pani ta toime ajal, mil tema suhtes menetleti teisi kriminaalasju, mis aga ei ole mõjutanud teda oma õigusvastast käitumist lõpetama. Kriminaalasjas ei esine karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. 21 Hinnanud eelpool viidatud asjaolusid R. Kartau süüd suurendavatena, peab kohus vajalikuks vastukaaluks märkida, et kuritegude toimepanemisest on kohtuotsuse tegemise hetkeks möödunud kaks aastat ning kriminaalasja menetlemise pikkus ei olnud tingitud R. Kartau käitumisest. Eeltoodu annab kohtule alust pidada isiku süü suurust keskmiseks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt karistati Riho Kartaud varem Harju Maakohtu 02.06.2010.a. otsusega 5-aastase vangistusega tingimisi 5-aastase katseajaga KarS § 73 sätete alusel. Järgnevalt karistati teda Pärnu Maakohtu 02.09.2014.a. otsusega enne eelmise kohtuotsuse tegemist kuritegude toimepanemise eest ning liitkaristuse moodustamisel kohaldati absorptsioonipõhimõtet, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, seega mõisteti talle liitkaristuseks KarS § 65 lg 1 alusel 5 aastat vangistust, millest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg ning loeti ta karistusest vabastatuks eelmise, s.o Harju Maakohtu 02.06.2010.a. otsuse tingimustel. Katseaja alus ja lõpp jäeti eelmise, Harju Maakohtu 02.06.2010.a. kohtuotsusega määratud katseaja piiridesse. Ärakandmata karistuseks jäi 4 aastat 7 kuud ja 16 päeva vangistust. Enne 01.01.2015.a. karistusseadustiku täiendamist KarS § 65 lg-ga 3 valitses kohtupraktikas arusaam ning Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt tõdenud, et kuigi kuritegude hiljem tuvastatud kogumi korral mõistetakse liitkaristus mitme kohtuotsuse järgi, peab kohus siiski looma olukorra, kus enne esimese kohtuotsuse kuulutamist mitu kuritegu toime pannud isikute karistusõiguslik kohtlemine oleks võrdne, vaatamata sellele, kas nende kuritegude eest mõistetakse karistus ühe kohtuotsusega KarS § 64 lg 1 järgi või mitme kohtuotsusega KarS § 65 lg 1 järgi. Kriminaalasja otsuse 3-1-1-66-10 punktis 11.6 on Riigikohus selgitanud, et kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest liitkaristust moodustaval kohtul ei ole võimalik muuta eelmist kohtuotsust osas, millega määrati kindlaks karistuse kohaldamata jätmise tingimused. „Siit järeldub, et juhul, kui isik on eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud põhikaristusest tingimuslikult vabastatud, siis on seda karistust võimalik täitmisele pöörata üksnes KarS § 73 lg 1 ja § 74 lg 1 viimases lauses sätestatud tingimustel. Kui eelmise kohtuotsusega määratud katseaeg on möödunud ja isik ei ole katseaja tingimusi rikkunud, siis ei ole põhikaristust, mille kandmisest isik oli tingimuslikult vabastatud, enam mistahes alustel võimalik reaalselt täitmisele pöörata. Need asjaolud iseenesest ei välista aga kahe kohtuotsusega mõistetud põhikaristuste liitmist KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 järgi. Järelikult tuleb nende sätete alusel mõista süüdistatavale liitkaristus kahe kohtuotsusega mõistetud põhikaristuste liitmise teel. Mõistetud liitkaristusest jääb aga isikul kanda üksnes see osa, mis ületab eelmise kohtuotsusega mõistetud põhikaristust. Kui eelmise kohtuotsusega määratud katseaeg ei ole viimase kohtuotsuse tegemise ajaks veel möödunud, jääb see edasi kulgema varem määratud tingimustel.“ Pärnu Maakohtu 02.09.2014.a. otsuse resolutiivosast nähtub, et R.Kartaule KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristuse moodustamisel ei olnud R. Kartaule eelmise kohtuotsusega määratud katseaeg veel möödunud, mistõttu jäeti see kulgema varem määratud tingimustel, st jäeti katseaja nii algus kui ka lõpp eelmise kohtuotsuse piiridesse. Kõnealuses kriminaalasjas liitkaristuse moodustamisel on sellel asjaolul määrav tähtsus, kuna Pärnu Maakohus, määrates 02.09.2014 kohtuotsuses katseaja kulgemist mitte oma otsuse tegemise päevast, vaid eelmise kohtuotsuse tegemise päevast, sidus liitkaristusena mõistetud vangistuse võimaliku täitmisele pööramise tingimused Harju Maakohtu 02.06.2010.a. otsuses määratud tingimustega. Seega, otsustades käesolevas kohtuotsuses liitkaristusena mõistetava vangistuse kandmise viisi, lähtub kohus olukorrast, et Riho Kartau on temale süükspandud teod toime pannud mõlema kohtuotsusega määratud katseaja kestel ning seetõttu tuleb talle eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus pöörata täitmisele. Kohus märgib, et Riho Kartau suhtes eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramine on kooskõlas enne 01.01.2015.a. kehtinud kohtupraktikaga, mille kohaselt liitkaristuse mõistmisel kuritegude hiljem tuvastatud kogumi korral, pidi looma olukorra, kus enne eelmise kohtuotsuse kuulutamist kuriteo toime pannud isikute karistusõiguslik kohtlemine oleks võrdne. Tavaolukorras oleks pidanud arutama R. Kartaule käesolevas kriminaalasjas inkrimineeritud tegusid koos tegudega, mille eest teda karistati 02.09.2014.a. Arvestades seda, et Riho Kartau pani 22 arutatavad kuriteod toime Harju Maakohtu 02.06.2010.a. otsusega määratud katseajal ning järgides seejuures KarS § 65 lg 2 põhimõtteid, pidanuks juba 2014.a. otsuse teinud kohus pöörama ärakandmata karistuse täitmisele. Lisaks põhikaristusele peab kohus vajalikuks mõista Riho Kartaule lisakaristusena KarS § 491 sätestatud ettevõtluskeeldu. Riho Kartaud on korduvalt karistatud tegude eest, millised on toime pandud eraettevõtluse valdkonnas, osaledes erinevate juriidiliste isikute juhtimises. Kohus järeldab sellest, et uute sellega seotud kuritegude toimepanemise oht on Riho Kartau puhul märkimisväärne. Seega on lisakaristuse mõistmine põhjendatud. MENETLUSKULUD Tulenevalt KrMS § 180 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks üksnes ekspertiisi kulud. Kohus leiab, et süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha ei kuulu Riho Kartault väljamõistmisele, lähtudes põhimõttest, et kui isiku suhtes jäetakse põhjendamatult kriminaalasjad ühendamata, siis ei ole õigustatud sundraha kahekordne väljamõistmine ja teistkordne väljamõistmine ei ole KrMS § 179 lg-st 2 tulenevalt enam õigustatud. Ekspertiisitasust tuleb Riho Kartault välja mõista 50 %, kuna ülejäänud summa mõisteti välja M.Pilt kriminaalmenetluse lõpetamisel. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Julia Vernikova

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.