lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud nõuete rahuldamist.
lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võlgnikul ei ole enda kinnitusel vara, mille tõttu vajadus täiendava finantsanalüüsi järele puudub. Tuginedes eelpoolnimetatule, hindab ajutine pankrotihaldur L. K. maksejõuetuse püsiva iseloomuga olevaks. Arvamus maksejõuetuse põhjuste kohta Võlgnik on pankrotiavalduses välja toonud, et on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutine. Vastavalt avaldusele ei suuda võlgnik täita kohustusi võlausaldajate ees. Maksejõuetuse põhjuseks loeb võlgnik üle jõu käivate varaliste kohustuste võtmist, mida võlgnik ei ole suuteline tasuma pärast töövõimetuks jäämist, võlgnik on 100 % töövõimetu. 3 2-18-10083 Võlgnik on alates 08.02.2018 Eesti Töötukassas arvele võetud. Võlgnikul on suured kohustused ning vara puudub ning arvestades kohustuste mahtu ja võlgniku töövõimetust puuduvad võlgnikul reaalsed võimalused oma majandusliku seisundi parandamiseks.
lg 5 kohaselt esitab ajutine pankrotihaldur kohtule kirjaliku aruande ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse primaarse põhjusena saab välja tuua üle jõu käivate varaliste kohustuste võtmist, mida võlgnik ei ole suuteline tasuma pärast töövõimetuse tekkimist. Ajutine pankrotihaldur leiab, et L. K. maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu
Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi L. K. pankrotimenetluses. Kokkuvõte
lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks ning esineb
lg 1 alus menetluse raugemiseks.
lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja. Võlgnik on esitanud kohustusest vabastamise avalduse. Ajutine haldur palus kuulutada välja L. K. pankrot. 23.08.2018 esitas ajutine haldur kohtule tasu taotluse. Ajutine haldur palus välja mõista ajutise pankrotihalduri tasu L. K. pankrotimenetluses, väljamakse teostada Advokaadibüroole Heringson GLO summas 405,00 eurot (lisandub käibemaks 81,00 eurot), tasu koos käibemaksuga 486,00 eurot. Ajutine haldur palus hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu summas 397 eurot (millele lisandub käibemaks), mis kuulub väljamaksmisele büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb - Advokaadibüroole Heringson GLO (registrikood 12150756, arvelduskonto nr EE082200221053124673 AS Swedbank). Kohtuistung 29. augusti 2018 kohtuistungil palus võlgnik avaldus rahuldada ja välja kuulutada tema pankrot. Võlgnik teatas, et ta on teadlik sellest, et ei vabane lapsega seotud võlast. Tööd leida ei ole lootust, ta ei ole kunagi töötanud. Ajutine haldur jäi esitatud aruande juurde ja palub välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutine haldur märkis, et võlgnik peaks püüdma tööd otsida. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada L. K. pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Eve Selberg`i. Vastavalt pankrotiseaduse (
) § 31 lg 1, kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Vastavalt
lg 4, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lähtuvalt
lg 2 ja lg 3, võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei 4 2-18-10083 kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 1 kohaselt füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 4 236,81 eurot, vara võlgnikul puudub, võlgniku varaks on igakuine sissetulek töövõime toetuse ning sotsiaaltoetuse näol kokku 297,35 eurot. Kohus jõuab järeldusele, et võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Primaarseks põhjuseks on üle jõu käivate varaliste kohustuste võtmine, mida võlgnik ei ole suuteline pärast töövõimetuse tekkimist tasuma. Kohus leiab, et tuleb välja kuulutada võlgniku pankrott. Pankrotihaldur Eve Selberg on andnud nõusoleku asuda pankrotihalduriks võlgniku pankrotimenetluses. Kohus leiab, et Eve Selberg vastab pankrotihalduri kohta kehtestatud nõuetele ning nimetab Eve Selberg`i L. K. pankrotimenetluses pankrotihalduriks. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 24. septembril 2018 kell 15.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse töötasu ja vajalike kulutuste väljamõistmiseks. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud L. K. pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 4,5 tundi. Kokku moodustab ajutise halduri 486 eurot (sh käibemaks). Lähtuvalt
lg 1, lg 2 ja lg 3, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus, arvestades ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi, leiab, et ajutise halduri taotluses esitatud ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestus on põhjendatud ning ajutise halduri tasu ja kulutuste suurus tuleb määrata vastavalt ajutise halduri taotlusele. Seega leiab kohus põhjendatud olevat määrata ajutise halduri tasu suuruseks 486 eurot (sh käibemaks). /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.