Obsah (6)

§ 47§ 151§ 121§ 165§ 118§ 77

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-17-1136 Otsuse kuupäev 30. jaanuar 2018 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Aleksei Kirienko kaebus Tallinna Vangla vastu

§ 47

lg-st 1 tulenevalt võib kohus kaebuse läbi vaadata üksnes ulatuses, milles kaebaja nõuet kohtueelses menetluses ei rahuldatud.

§ 151

lg 1 p 1 kohaselt tuleb halduskohtul jätta kaebus imperatiivselt läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 1 sätestatud asjaolud.

§ 121

lg 1 p 4 kohaselt kuulub kaebus tagastamisele, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 10. Kohtule esitatud kaebuses nõuab kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist seoses inimväärikuse alandamise ja tervise kahjustamisega privaatsuse puudumise, spordiga tegelemise võimaluse puudumise, puudulike pesemisvõimaluste, kambrite puuduliku õhuvahetuse, jalutusboksi suuruse ja raadiosaadete edastamisest tuleneva heliga. Vastustaja vastuväidete ja asjas kogutud tõenditega on tõendatud, et neil asjaoludel ei ole kaebaja kahjunõuet kohustuslikus kohtueelses menetluses käesoleval juhul esitanud, mille tõttu tuleb kaebus selles osas seaduse imperatiivsel ettekirjutusel (

§ 151lg 1 p 1) jätta osaliselt läbi vaatamata.

1. Tallinna Vangla 09.05.2017 otsuse nr 5-37/17/31-2 kohaselt viibis kaebaja Tallinna Vanglas perioodil 05.01.2015–09.05.2016 kokku 490 päeva, millest 32 päeval oli vaba põrandapinda isiku kohta üle 4 m2 ja kõikidel päevadel vähemalt 3 m
2. Iga päeva eest, mil kaebaja pidi viibima liiga kitsastes oludes, taotleb kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist 20 eurot. Seega on kaebuses esitatud kahjunõude suurus kokku 9800 eurot.
3. Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. 13.

§ 165

lg 2 kohaselt, kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidetega mittenõustumist on vaidlustatud haldusaktis juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele.

1. Vastustaja on kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses (tl 18p–21) kaebaja väiteid põhjalikult ja õiguspäraselt kaalunud ja nende tagasilükkamist põhjendanud. 3 Halduskohus järgib vastustaja esitatud põhjendust seda kordamata ja kinnitab vastustaja põhjendustega nõustumist.
2. Kaebaja on kaebuses püüdnud küll esitada täiendavaid ja üksikasjalisemalt kirjeldatud kujul väiteid oma kahjunõudele, kuid kohus on seisukohal, et kaebuse väited ei anna alust vastustajast kahjunõude põhjendamatuse osas erinevale järeldusele jõudmiseks.
3. Halduskohus nõustub kaebajaga, et Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud, et mitme kinnipeetavaga kambris on soovitav minimaalne põrandapind 4 m2 isiku kohta (otsus asjas nr 429/12: Tunis/Eesti, p 44). Veel on EIK selgitanud nõudeid, millest kasvõi ühe rikkumine loob tugeva eelduse, et tegemist on alandava kohtlemise ja EIÕK art 3 rikkumisega. Need nõuded on järgmised: igal kinnipeetaval peab olema kambris isiklik magamisase; iga kinnipeetava käsutuses peab olema vähemalt 3 m2 põrandapinda; kambri suurus peab võimaldama kinnipeetaval mööbliesemete vahel vabalt liikuda (otsus asjades nr 42525/07 ja 60800/08: Ananyev jt/Venemaa, p 148).
4. Vastustaja poolt esitatud tõenditega (tl 32–37), mida vastustaja on käsitlenud vastuse punktides 9 ja 10 on vastuvaidlematult tõendatud, et 490 päeval, mille eest kaebaja on esitanud hüvitise nõude, on kaebajale kinnipeetavana vanglas tagatud liikumiseks vähemalt 3 m2 põrandapinda, olukorras, kus WC-alune pind on kambripinnast maha arvestatud. Kaebaja ei ole kaebuses väitnud isikliku magamisaseme puudumist. Seega on vastustaja õigesti osundanud, et vastustaja on järginud VangS § 45 lg-s 1 ja VSkE § 6 lg-s 6 ja § 7 lg-s 1 sätestatud nõudeid kinnipeetava kambrile kui eluruumile ning et kambris olid igapäevaeluks üksnes vajalikud esemed ja kambritesse, kus kaebajat hoiti oli paigutatud üksnes mõistlik hulk kinnipeetavaid.
5. Nagu osundatud on asjas kogutud tõenditega tõendatud, et kambrites, kus kaebaja viibis oli kaebajale tagatud üle 3 m2 suurune isiklik ruum. Asjades, kus isiklik ruum jääb vahemikku 3 kuni 4 m2, saab EIÕK art 3 rikkumisega olla tegemist vaid juhul, kui isiku olukorda raskendasid muud puudused, iseäranis seoses värskes õhus jalutamise võimalusega, juurdepääsuga loomulikule valgusele või värskele õhule, ventilatsiooni või küttega, tualettruumi kasutamise privaatsusega või põhiliste sanitaar- ja hügieeninõuetega (nt EIK otsused asjades nr 42525/07 ja 60800/08: Ananyev jt/Venemaa, p 149; 8968/08: Jirsák/Tšehhi, p 64; 7334/13: Muršić/Horvaatia, p 57).
6. Asjas kogutud tõenditega ei ole tõendatud, et kaebajale ei oleks tagatud õigust värskes õhus jalutamisele. Kaebaja ei ole kummutanud vastuses toodud asjaolu, et suvekuudel ca 90 päeval oli kaebajale võimaldatud seaduses sätestatust ühe tunni võrra pikem jalutamise võimalus värskes õhus. Kuna kambrites, kus kaebaja viibis olid avatavad aknad, oli tagatud ka juurdepääs värskele õhule. Samuti loomulikule valgusele, sest vangale esitatud kahjunõudes kaebaja vastavat problemaatikat ei tõstatanud. Vaidlust ei ole tualettruumi kasutamise privaatsuse ebapiisavuse üle. Ka hügieeninõuete problemaatikat kaebaja vanglale ei esitanud. Halduskohus on kohtute infosüsteemi vahendusel tutvunud Riigikohtu halduskolleegiumi
7. märtsi
8. a kohtuasja nr 3-3-1-83-16 kogutud tõenditega. Kohus nõustub vastuse punktis 16 tooduga, et samalaadses kohtuasjas on tuvastatud, et Tallinna Vangla üldine seisund loomuliku ja kunstliku valgustatuse, kütte ja ventilatsiooni, sanitaartingimuste ja pesemisvõimaluste kohta oli vaidlusalusel perioodil talutav. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid oma vastupidiste väidete tõendamiseks. Halduskohtu arvates on Riigikohtu halduskolleegiumi
9. märtsi
10. a kohtuasja nr 3-3-1-83-16 otsuse punktis 17 ja seal viidatud kohtuotsustega kaebaja väited kummutatud.
11. Seoses valgustusega on vastustaja osundanud Tallinna Ringkonnakohtu 20.09.
12. a otsusele asjas nr 3-14-53031, milles on asutud seisukohale, et kambrite valgustihedus peaks olema vähemalt 200 lx. Kohtul puudub alus kahelda
13. aasta valgustuse mõõtmistulemustes 4 (vastuse p 19.6), millega on tõendatud kambrite valgustatuse vastamine kohtupraktikas kujundatud seisukohale. Kaebaja pöördus 2015-
14. aastat puudutava kahjunõudega vangla poole
15. a märtsis, mistõttu ei saanud
16. aasta mõõtmistulemused olla mõjutatud kaebaja nõudest vangla vastu ja olla ebaõiged või kallutatud.
17. Riigi Kinnisvara AS 05.08.
18. a õiendiga (tl 39) on tõendatud vangla ventilatsioonisüsteemide nõuetele vastavus
19. augusti seisuga, mille tõttu ei ole tõendatud ka vastustaja õigusvastane tegevus seoses ülemäärase niiskuse ja rõskusega kambrites vaidlusalusel perioodil.
20. Kaebaja haiguslugu (tl 42–46) ei tõenda negatiivseid mõjutusi kaebaja tervisele seoses kaebuse väidetega, mistõttu on vastustaja õigustatult tõdenud kaebuses väidetud kahju tegelikku puudumist asjas.
21. Riigikohtu halduskolleegiumi
22. detsembri
23. a otsuse asjas nr 3-14-52649 punktis 10 on rõhutatud, et õiguspärased tingimused vangla kambrites ei saa ka kogumis olla õigusvastased. Kuna vastustaja otsuses on kaebuse vastupidised väited kummutatud, siis puudub halduskohtul ka asjakohase kohtupraktika valguses võimalus kaebuse rahuldamiseks, sest asjas kogutud tõendid ei tõenda vangla tegevuse õigusvastasust. Asjaolu, et kaebaja on 490 päeva eeluuritavana 22–23 tundi ööpäevas pidanud viibima suletud eluosakonna kambrites, mille tõttu olid tema liikumisvõimalused piiratud, ei ole tingitud vangla tegevusest vaid sellest, et eeluurimine oli sedavõrd pikk eeldatavasti eeluurimise mahukuse tõttu.
24. Eeltoodud faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jääb kaebus rahuldamata.
25. Kaebaja oli riigilõivu tasumisest vabastatud. Ta ei ole seoses kaebusega ka muid kulusid kandnud. Vastustaja ei taotle menetluskulusid.

§ 118

lg 3 alusel jääb riigilõiv 294 eurot, millest kohus kaebaja vabastas, riigi kanda. 26. Haldusasja nr 3-17-1136 toimikusse kaebuse väidete kummutamiseks vastustaja poolt esitatud kaebaja haigusloo (tl 42–46) osas tuleb menetlus

§ 77lg 1 ja Ts

MS § 38 lg 1 p 2 alusel kaebaja tervise kaitseks kinniseks kuulutada. (allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik 5