) § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrusega nr 189 kinnitatud ja 01.01.2018 jõustunud “Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates
Riigikohus on asunud seisukohale, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt RKTKo 07.02.2018, 2-1515909 p 12; RKTKo 22.03.2017, 3-2-1-174-16, p 13; RKTKo 08.01.2014, 3-2-1-165-13, p 15). Seega väljendab miinimummääras elatise summa lapse tegelikke vajadusi, millest maakohus on ka õigesti lähtunud. 2 10. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb (vt RKTKo 09.07.2017, 3-2-1-35-17, p 28.2; RKTKo 25.05.2011, 3-2-1-3711, p 16; RKTKo 22.03.2017, 3-2-1-174-16, p 11).
lg 2 kolmanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla
Antud sättest aga ei tulene, nagu võiks kohus
lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on õigus saada vastavalt perehüvitiste seadusele lapsevanema kaudu perehüvitisi (vt nt RKTKo 22.03.2017, 3-2-1-174-16, p 14). Seega ei ole põhjendatud määruskaebuse väide, et peretoetuste saamise õiguse olemasolu annab iseenesest alust miinimummääras nõutavat elatist vähendada. 11. Määruskaebuses on tuginetud asjaolule, et pärast avaldajatele elatise maksmist ei jätku võlgniku sissetulekust võlgniku enda ning temaga koos elava elukaaslase ja lapse ülalpidamiseks.
lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Puudub vaidlus, et avaldajad on võlgniku alaealised lapsed, kes on õigustatud saama võlgnikult ülalpidamist
Kolleegiumi hinnangul on võlgnik aga asunud ekslikule seisukohale, justkui tuleks tema elatise maksevõime hindamisel arvesse võtta ka temaga koos elava elukaaslase ning elukaaslase lapse vajadusi.
sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ja laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni ning muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Võlgnik ei ole väitnud, et temaga praegusel ajal koos elav laps on temast põlvnev laps. Võlgnikul ei ole seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust ei oma elukaaslase ega ka tema lapse suhtes, mistõttu ei ole põhjendatud määruskaebuse väited, nagu tuleks avaldajatele elatise väljamõistmisel arvestada ka võlgniku elukaaslase ja tema lapsele vajaminevate kulutustega. Määruskaebusest selgub, et võlgniku sissetulek on 1276.65 eurot kuus. Pärast avaldajatele elatise maksmist jääb võlgniku kasutusse sissetulek suuruses 526.65 eurot (1276.65 – 750). Võlgnik on seisukohal, et täiskasvanu vajaduste rahuldamiseks kulub rohkem materiaalseid vahendeid. Kolleegiumi hinnangul ei ole antud väide seotud
lg-ts 1 ja 2 nimetatud alustega, millisele tuginedes oleks põhjendatud vähendada elatise suurust alla miinimummäära.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.