2-18-100350 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 03. juuli 2018.a. Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-100350 Tsiviilasi Al

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad

§ 102lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

Kui vanem on

§ 102

lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

1. Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt /II kd lk 61/ 01.01.2018.a kuni 31.05.2018.a kohta esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsiooni(de) lisast 1 on HKle tehtud pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist väljamakseid 3170,68 eurot.
2. Kostja SEB Panga pangakonto väljavõttest /II kd lk 30/ nähtub, et kostjale on teinud palgamakseid AS Xca 420-560 eurot kuus. Lisaks nähtub R Ve pangakontolt /II kd lk 39-49/, et H. Kle makstakse peretoetusi
3. a 110 eurot kuus.
4. Harju Maakohtu 11.10.2013 otsusega tsiviilasjas 2-13-34181 /I kd lk 50/ on hageja isalt mõistetud hageja kasuks välja elatis 160 eurot kuus alates 01.10.2013 kuni hageja täisealiseks saamiseni. R Ve pangakonto väljavõttest /II kd lk 39-49/ nähtub, et hageja isa on maksnud hagejale elatist perioodil, kui hageja elas ema juures Xas. Samuti on hageja isa tasunud elatise summas 235 eurot 10.11.
5. a /tl 47 pöördel/. Kostja väited selle kohta, et hageja isa ei ole hageja kasuks välja mõistetud elatist kostjale minevikus korrektselt tasunud, ei anna alust kostjalt hageja kasuks elatist välja mõistmata jätta. Elatist tuleb maksta alaealisele, mitte alaealise teisele vanemale.
6. Kohus asub seisukohale, et käesolevas asjas esinevad siiski erandlikud asjaolud, mis annavad aluse vähendada elatist alla alammäära. Hageja on nõudnud elatist summas 200 eurot, s.o juba hageja nõue on väiksem kui elatise alammäär. Kostjal on kolm last ning kostja sissetulek on miinimumpalgalähedane nähtuvalt kostja pangakonto väljavõttest /II kd lk 30/ ning Maksu- ja Tolliameti teatisest /II kd lk 61/. Kostja on oma sissetulekute ja vältimatute kulutuste tõendamiseks esitanud ning kohus on vastu võtnud kostja AS SEB Pank konto väljavõtte 1.01.-31.12.2017 /I kd lk 120-124/; hageja R V Swedbank konto väljavõtte 2012, 2014-2017 /I kd lk 125-133; 139 - 151/, Telia arve 31.03.2018 Tln /I kd lk 152/, millest nähtuvad kostja leibkonna sidekulud; kostja ja A.T vahelise laenulepingu 28.09.2017 /I kd lk 153-157/, millest nähtub kostja maksekohustus eluasemelaenu omaosaluse tasumiseks võetud laenu osas; CC arenguringi lepingu 8.09.2017 /I kd lk 158-159/, millest nähtuvad kostja kulutused alaealise koolikohustuse täitmisele. Kostja leibkonna sissetulek on kostja kinnitusel ligikaudu 1700 eurot ning vältimatud kulutused eluasemele ligikaudu 1300 eurot, millele lisanduvad kulud toidule /I kd 114 pöördel/. 4 2-18-100350
7. Kohus märgib, et kuna lapse ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal ja vanemate kohustuse ulatus on eelduslikult võrdne (

§ 116

lg 1), on kohtupraktikas lähtutud sellest, et

§ 101

lg-s 1 elatise miinimummäära sätestades on seadusandja pidanud lapse vajadusteks üldjuhul elatise kahekordset miinimummäära. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE on leidnud, et aastatel 2010-2012 oli keskmine lapse ülalpidamiskulu Eestis 280 eurot kuus ühe lapse kohta. Samuti leiti, et kõige suuremad on lapse ülalpidamiskulud ühelapselistes leibkondades ning madalamad ülalpidamiskulud kahe ja enamalapselistes leibkondades on selgitatavad otseste elamiskulude (toit, eluase jms) jagunemisega suurema arvu leibkonnaliikmete vahel (mastaabisääst), samuti on nooremal lapsel võimalus kasutada vanematest lastest jäänud mänguasju, riideid jms.

1. aastal oli tarbijahinnaindeksi muutus eelmise aastaga võrreldes 2,8% ning aastatel 2014-2016 on tarbijahinnaindeksi muutus olnud 0% või negatiivne. Seega ei ole tarbijahinnaindeks vaadeldaval perioodil oluliselt tõusnud ning seega ei ole eelduslikult ka keskmine ülalpidamiskulu lapse kohta märgatavalt suurenenud. (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-174-16).
2. Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt /II kd lk 59/ 01.01.2018.a kuni 31.05.2018.a kohta esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsiooni(de) lisast 1 on R Vele tehtud pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist väljamakseid 5826,67 eurot. Hageja isal on lisaks hagejale veel üks alaealine laps /tl 96/. Arvestades, et hageja isa sissetulek on suurem ning tema ülalpeetavate arv on väiksem, on võimalik hageja vajaduste katmine hageja isa poolt suuremas ulatuses kui kostja poolt.
3. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva, nt vajadusel müües oma vara.
4. Kohtu poolt kinnistusraamatusse tehtud päringu andmetel /I kd lk 177/ kostjale kuulub ühisomandina kinnistu, mis on koormatud hüpoteegiga kolmandate isikute kasuks, muud kinnisvara kostjale ei kuulu, samuti ei nähtu liiklusregistrist, et kostjale kuuluks mootorsõidukeid. Kostja suhtes on täitemenetluse registri andmetel /II kd lk 178-193/ vähemalt 5 täitemenetlust erinevate sissenõudjate kasuks. Ei ole alaealise huvides mõista välja elatis suuruses, mille väljamõistmisel kostja ei suudaks tagada iseenda minimaalset ülalpidamist. Käesoleval juhul on kostjal kolm last ning kostja töötasu on keskmiselt 600 eurot kuus. Kui vanemal ei ole piisavalt vahendeid enda ning oma alaealiste laste ülalpidamiseks, on vanem kohustatud tagama alaealistele ülalpidamise vähemalt endaga võrdses ulatuses.
5. Eelnevale tuginedes ning arvestades, et kostja sissetulek perioodil 01.01.2018 – 31.05.2018 oli 3170,68 eurot /Maksu- ja Tolliameti teatis II kd lk 61/, samuti seda, et kostja selgituste kohaselt on tema sissetulek kuude lõikes erinev, leiab kohus, et kostja on suuteline teenima vähemalt 600 eurot kuus. Kohus, võttes samuti arvesse asjaolu, et kostja isikuna, kes kasvatab kahte last, kellest üks on eelkooliealine, ei pruugi omada suurt valikuvõimalust kõrgema sissetulekuga töökoha leidmisel, leiab, et põhjendatud on mõista kostjalt hageja ülalpidamiseks välja igakuuline elatis summas (600/4) 150 eurot. Pärnu Maakohtu 04.01.2018 määrusega /I kd lk 97-99/ määrati R Ve hooldusõiguse üleminek isale elukohta ning haridust puudutavates küsimustes ning seetõttu on kohus käesolevalt seisukohal, et elatis tuleb kostjalt välja mõista alates 04.01.
6. 5 2-18-100350
7. Kostja on vastuses hagile väitnud, et lapse sooviks on, et kostja edaspidi soetaks lapsele jalanõud ja riided ning koolitarbed kooliks /I kd lk 163 pöördel/. Kohus juhib kostja tähelepanu, et kostja poolt elatise andmise kohustuse täitmine riiete või koolitarvete ostmisega alaealisele on võimalik üksnes kokkuleppel lapse eest iga päev hoolitseva vanemaga. Riigikohus on 16.01.2013 otsuses tsiviilasjas 3-2-1-159-12 selgitanud, et kehtiva perekonnaseaduse järgi on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud.
8. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Vaatamata sellele, et antud juhul kohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt elatise välja väiksemas suuruses kui hageja nõue, ei ole hagi rahuldamise proportsioon antud juhul määrav, kuivõrd arvesse tuleb võtta kõiki menetluse asjaolusid. Arvestades mh asjaolu, et käesoleval juhul oli tegemist alaealise hagejaga, kes nõudis oma emalt ülalpidamiseks elatist ja kohus selle nõude rahuldas, jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kuna elatise nõue on riigilõivuvaba ning tsiviilasja toimikust ei nähtu, et pooled oleksid kandunud muid menetluskulusid, siis kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra, kuna teadaolevaid menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 6