1-16-3101/73

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-3101 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. juuli 2018 määrus Marco Rosenbergi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuse liik Süüdimõistetu Marco Rosenberg (ik 38411200368) ja tema kaitsja advokaat Valli Murde, määruskaebused RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. juuli 2018 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
5. Määrata Advokaadibüroole Objartel&Partnerid advokaat Valli Murde poolt Marco Rosenbergile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 120 eurot (sh käibemaks 20 eurot).
6. Mõista Marco Rosenbergilt riigituludesse välja menetluskulu 120 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
7. Marco Rosenbergil tuleb väljamõistetud menetluskulu tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Harju Maakohtu 20.05.2016 otsusega tunnistati Marco Rosenberg süüdi KarS § 199 lg 2 p 5 ja 9 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust, ning KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 8 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 26.11.2015 ja lõpeb 26.07.
10. Tartu Vangla esitas 24.05.2018 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava M. Rosenbergi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
11. Tartu Maakohtu 18.07.2018 määrusega jäeti M. Rosenberg vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Maakohtu hinnangul on täidetud formaalsed eeldused M. Rosenbergi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks, kuid ei ole täidetud materiaalsed alused.
12. M. Rosenbergil on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Käesoleval ajal kannab M. Rosenberg isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud süüteo, taaskord karistust narkootikumidega seotud süüteo (s.o narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise), samuti varguste toimepanemise eest.
13. Maakohus, hinnates M. Rosenbergi varasemat elukäiku, leiab, et M. Rosenbergi käitumises on välja kujunenud ilmselge kuritegelik käitumismuster, mida ei ole mõjutanud varasemalt mõistetud karistused. Ta paneb jätkuvalt toime süütegusid (sh samalaadseid). M. Rosenbergi on kriminaalkorras karistatud 11-l korral (9 karistust kustunud) ja vangistuses viibib M. Rosenberg juba seitsmendat korda. Lisaks on M. Rosenbergi varasemalt korduvalt karistatud NPALS rikkumiste eest väärteokorras. Eeltoodu näitab maakohtu hinnangul, et M. Rosenbergi jaoks on õiguskorrale mittevastav käitumine kooskõlas tema eluviisi, mõtlemise ja maailmavaatega.
14. Maakohtu hinnangul on M. Rosenbergi puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks tema narko-sõltuvus (fentanüül) ja sellest tulenev vajadus rahaliste vahendite järele. M. Rosenberg on väljendanud soovi vabanemise korral narkootikume enam mitte tarvitada. Maakohus peab positiivseks, et M. Rosenberg soovib narko-sõltuvusest vabaneda, kuid leiab, et vaatamata sellele võib M. Rosenbergil taaskord tekkida tagasilangusi. Võttes arvesse, et M. Rosenberg on olnud pikaajaline (alates
15. a) tugevate narkootikumide tarvitaja, on lõplik harjumusest loobumine M. Rosenbergi jaoks ilmselgelt keeruline ja seda ka AN-tugigrupiga liitumise korral. Maakohus peab oluliseks, et M. Rosenberg on ka varasemalt kahel korral olnud metadoon-ravil, kuid mõlemal korral on tekkinud tagasilangus ja M. Rosenberg on taaskord hakanud narkootikume tarvitama. Maakohtu hinnangul on oluline seegi, et 07.11.2017 toimunud kohtuistungil M. Rosenbergi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks, väljendas M. Rosenberg valmisolekut läbida aktiivne sõltuvusrehabilitatsioon MTÜ Lootuse Külas. Samas käesolevalt M. Rosenberg ei soovi enam MTÜ-sse Lootuse Küla minna. M. Rosenbergi hinnangul saaks ta piisavalt moraalset tuge AN-tugirühmast ja kriminaalhooldajalt. Lisaks on M. Rosenberg selgitanud, et kuigi ema saaks tal rehabilitatsioonikeskuses külas käia, soovib ta siiski emale näidata, et temaga on kõik korras ja ema ei muretseks ning M. Rosenberg soovib kodus hoopis emale toeks olla. Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohtul käesolevalt alust olla veendunud, et M. Rosenbergil on sellel korral piisav soov ja tahe muuta väljakujunenud harjumusi ning seda vaatamata vangistuses läbitud rehabilitatsioonile ja saadud ravile.
16. Käesoleva vangistuse jooksul on M. Rosenberg läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Õige Hetk“. M. Rosenberg on osalenud vangla tööhõives, kuid puidupingitöölise eriala omandamisest keeldus. M. Rosenbergi enda kinnitusel on ta käesoleva vangistuse jooksul 2 loobunud suitsetamisest ja hakanud tegelema joogaga. M. Rosenbergil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused.
17. Vabanemise korral on M. Rosenbergil kindel elukoht oma ema juures, kus ta elas ka enne käesolevat vangistust. Maakohtu hinnangul suurendab tagasilanguse riski M. Rosenbergi tagasiminek samasse elukohta, kus ta elas ka enne käesolevat vangistust. Seda vaatamata M. Rosenbergi selgitustele, et suhtleb isikutega, kes on käinud aastaid AN-tugirühmas ja on kained ning M. Rosenberg saab nendelt moraalset tuge sõltuvusest vabanemisel. Maakohus peab ka oluliseks, et vabanemisjärgselt oleks M. Rosenbergil tagatud ka majanduslik toimetulek, kuna M. Rosenberg on kuritegusid toime pannud ka majandusliku kasu saamise eesmärgil. Lisaks on M. Rosenbergil tasumata nõudeid ligikaudu 4118 euro ulatuses (vabanemisfondis 1277,20 eurot). M. Rosenbergil puudub vabanemise korral kindel töökoht.
18. Maakohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et M. Rosenbergi puhul esineb positiivseid asjaolusid (käitumine karistuse kandmise ajal ja osaliselt vabanemisjärgsed elutingimused), ei kaalu need üles tema suhtes tingimisi ennetähtaegset vabastamist mittevõimaldavaid asjaolusid (varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud, M. Rosenbergi isik). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et M. Rosenbergil tuleb mõistetud karistus lõpuni kanda. Määruskaebused
19. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse M. Rosenbergi kaitsja advokaat V. Murde, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu ennetähtaegselt vangistusest vabastamist.
20. M. Rosenberg on valmis alluma kriminaalhooldusametniku järelevalve all ravile, samuti saab ta moraalset tuge AN-tugigrupist. Maakohus ei ole piisavalt arvesse võtnud M. Rosenbergi püüdlusi parandada oma käitumist ja mõttekäiku. M. Rosenberg saab aru, et ta on narkootiliste ainete sõltlane, mistõttu on ta suuteline nägema seoseid narkootiliste ainete tarvitamise ja kriminaalse käitumise vahel. Just sel põhjusel soovib ta vabaneda kriminaalhooldusametniku kontrolli alla, sest saab aru, et ilma kõrvalise abita ei ole ta suuteline narkootiliste ainete tarvitamisest loobuma. Varasemalt üritas ta sõltuvusest iseseisvalt vabaneda, kuid püüdlused ebaõnnestusid. PS §-st 13 tuleneb, et igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Riigipoolse kohustuse realiseerimine antud asjas seisneks selles, et M. Rosenberg vabastataks ennetähtaegselt vangistusest ning ta hakkaks koheselt KarS § 75 lg 2 p 5 alusel ravi saama.
21. Kaitsja arvates ei ole õiglane, et kuriteo toimepanemise asjaolud kaaluvad üle teised, KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolud. Ärakantud vangistus on piisav selleks, et teha õigeid järeldusi oma edasise elu korraldamiseks. M. Rosenberg loodab edaspidi läbi kriminaalhooldusalase abi käituda seaduskuulekalt ning läbida lisaks spetsialisti poolt määratud ravile ka vajalikud sotsiaalprogrammid.
22. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse ka M. Rosenberg, kes taotleb samuti maakohtu määruse tühistamist ja enda ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Kokkuvõtvalt soovib ta vabaneda narkootiliste ainete sõltuvusest ja tasuda temal lasuvad rahalised kohustused. M. Rosenberg ei soovi enam vabaneda MTÜ-sse Lootuse küla, kuna tegeleb hingamisharjutuste ja meditatsiooniga ning ei kuulu ühessegi religioosesse ühendusse. Samuti ei soovi ta MTÜ-sse Lootuse küla vabaneda ka oma ema tõttu, kes saab peagi 68-aastaseks ning kellel on probleemid tervisega. Sel põhjusel sooviski M. Rosenberg vabaneda enda ema elukohta, et teda aidata. Ema nägi ta viimati
23. a, kuna viimasel on väga keeruline tulla Tallinnast Tartu Vanglasse kokkusaamisele. XXXXX. Vabaduses hakkab ta kindlasti viidatud grupis käima ning soovib läbida sotsiaalprogrammi „12 sammu“. Lisaks kavatseb ta endale leida töökoha Töötukassa vahendusel ning selles aitab teda kriminaalhooldusametnik. 3 Ringkonnakohtu järeldused
24. Ka ringkonnakohus ei vabasta M. Rosenbergi vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub maakohtu põhjendustega. Vastusena määruskaebustele märgib kriminaalkolleegium vaid järgmist.
25. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased ning määruskaebustes märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ning M. Rosenbergi ennetähtaegseks vabastamiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on KarS § 76 lg-s 4 toodut hinnanud kogumis ning võtnud muuhulgas arvesse ka määruskaebustes välja toodud süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid. Kohtupraktikast tuleneb, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Seega on maakohus veenvalt põhjendanud, miks M. Rosenberg tuleb ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätta (vt käesoleva määruse p-d 4-9).
26. Peamiseks M. Rosenbergi vabastamata jätmise põhjuseks on temast lähtuv liiga suur uute kuritegude toimepanemise oht, mis on omakorda tingitud narkootilise aine sõltuvusest. Kriminaalkolleegium hindab küll süüdimõistetu tahet narkootiliste ainete sõltuvusest vabaneda, kuid M. Rosenbergi varasem elukäik ei tekita ringkonnakohtus veendumust, et ta selleks suuteline on. Süüdimõistetu tarvitas esimest korda narkootikume 13-aastaselt ning on alates
27. a fentanüüli-sõltlane. M. Rosenbergi on kriminaalkorras karistatud 11-l korral, korduvalt karistatud väärteokorras NPALS-i alusel ning viibib kinnipidamiskohas seitsmendat korda. Peamiselt on süüdimõistetu toime pannud narkootikumidega seotud kuritegusid ja varguseid – viimaseid selleks, et hankida narkootiliste ainete omandamiseks rahalisi vahendeid. Viimase kohtuotsusega mõisteti M. Rosenberg süüdi ka narkootiliste ainete käitlemises, millega lisandub oht rahvatervisele. Seega ilmestab isiku varasemat elukäiku pidev kuritegude toimepanek ajendatuna narkootilise aine sõltuvusest. Isik küll ise väidab, et tal on olemas tahe ja motivatsioon narkootilise aine sõltuvuseks vabanemiseks, mille juures oleks abiks kriminaalhooldusalasest toest. Samas viitab isiku korduvkaristatus sellele, et M. Rosenbergi on juba üritatud läbi erinevate kriminaalkaristuste ja ka kriminaalhooldusele määramise kaudu aidata, kuid tulutult. Isik on rikkunud kriminaalhooldusnõudeid ning käinud tulutult metadoonravil. Seega, kui isik peaks vabanemise korral asuma SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliiniku sõltuvushaigete rehabilitatsiooniosakonda, ei ole kindlust, et ta ravi selgi korral pooleli ei jäta.
28. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et M. Rosenbergi isik ja tema varasem elukäik ning kuriteo toimepanemise asjaolud välistavad käesoleval juhul M. Rosenbergi ennetähtaegse vabastamise. Kriminaalkolleegiumil puudub veendumus, et M. Rosenberg oleks vabaduses suuteline kriminaalhooldusreeglitele alluma ning uute õigusrikkumiste toimepanemisest ja narkootikumide tarvitamisest hoiduma. Seega ei ole M. Rosenbergi ennetähtaegne vabastamine õigustatud.
29. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 18.07.2018 määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata. 4
30. M. Rosenbergi kaitsja advokaat V. Murde taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 120 eurot (sealhulgas käibemaks 20 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu kokku 120 eurot M. Rosenbergi kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 5