Obsah (5)
§ 266§ 65§ 69§ 75§ 76KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Tartu Ringkonnakohus 24. august 2018, Tartu (kirjalik menetlus
§ 266
lg 2 p 1 järgi ja mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust.
§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Viru Maakohtu 13.
novembri 2014. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa, s.o 10 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra ning J. Konevskihhile mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud 27 päeva vangistust.
§ 69
lg 1 alusel asendati mõistetud vangistus 477 tunni üldkasuliku tööga.
§ 69lg 4 alusel kohustati J.
Konevskihhi üldkasuliku töö tegemise ajal järgima
§ 75
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning
§ 75
lg 2 p-de 2 ja 21 alusel mitte tarvitama alkoholi ega omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Viru Maakohtu
- augusti
- a määrusega pöörati Viru Maakohtu
- detsembri
- a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele, s.o 1 aasta 3 kuud 11 päeva vangistust. Karistusaja alguseks luges kohus
- oktoobri 2017 ning karistusaja lõpp saabub
- jaanuaril
- juunil 2018 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid J. Konevskihhi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
- Viru Maakohtu
- juuli
- a määrusega jäeti J. Konevskihh karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus märkis, et J. Konevskihhi on kriminaalkorras karistatud 8 korda, neist 3 on kehtivad karistused ning vanglas viibib kinnipeetav viiendat korda. J. Konevskihhi käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas, tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Ka on kinnipeetava suhtes perioodil
- detsember 2017 kuni
- märts 2018 kohaldatud täiendavaid julgeolekumeetmeid. Puudub alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema õiguskuulekas, kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. J. Konevskihhil on kindel elukoht, toetavad lähedased ning elukaaslane ja ühine laps. Samas arvestades kinnipeetava korduvkaristatust on tema tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikuid. J. Konevskihhil puudub vabanedes töökoht, tal on ka tasumata võlgasid 4610 euro ulatuses, mida ta ei ole motiveeritud tasuma. Vanglas töötamise kohta on kinnipeetav öelnud, et tööle määramisel ta igal juhul tööle ei hakka ning on nõus kandma karistust kartseris, mis viitab subkultuursetele hoiakutele. Suurem osa kuritegudest on J. Konevskihh toime pannud alkoholijoobes ning ta võib joobes olles käituda agressiivselt teiste vastu. Kriminaalhooldusel olles sooritas kinnipeetav uue kuriteo ning rikkus registreerimiskohustust ja nõuet mitte tarvitada alkoholi, hoidis kõrvale ka üldkasuliku töö tegemisest. Kohtul puudub veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalikke lisakohustusi täita. Seoses kinnipeetavale täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamisega on tema individuaalsesse täitmiskavasse planeeritud tegevused edasi lükkunud. Jätkates karistuse kandmist vanglas on isikul võimalik asuda täitma oma individuaalset kava. MÄÄRUSKAEBUS
- Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse J. Konevskihh, kes palub anda talle võimalus ennetähtaegseks vangistusest vabanemiseks. J. Konevskihh märgib, et maakohus võttis aluseks vanad andmed, kuid põhilised karistused on J. Konevskihhi suhtes juba kustunud. Kohus ei arvestanud, et J. Konevskihh on isa ning tal ei ole võimalust osaleda poja kasvatamises, mis ei soodusta tema pereelu head sujumist. Distsiplinaarrikkumise kohta märgib kaebuse esitaja, et ta ei saanud töötada, kuna perearst vabastas ta töö tegemisest seoses terviseseisundiga. Tasumata nõuete osas märgib J. Konevskihh, et tal on veel tasumata 2000 eurot ja mitte 4000 eurot, nagu märkis maakohus. Ta on valmis seda edasi maksma vabaduses ja soovib alustada töötamist keevitajana. J. Konevskihh rõhutab, et tal on olemas ka kindel elukoht ja ta on nõus elektroonilise järelevalve kohaldamisega ning lubab täita kõik nõudmised. Määruskaebusele lisas J. Konevskihh K-Raha väljavõtte. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks alust ei ole.
- Tulenevalt
§ 76
lg-st 4 on kohtul süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatuslik otsustusruum. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma siis, kui
§ 76
lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Kolleegiumi hinnangul on maakohus piisava põhjalikkusega selgitanud, miks ei ole J. Konevskihhi ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. Seejuures ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul
§ 76
lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis annaks aluse kohtumääruse tühistamiseks. 7. Kaebaja hinnangul ei oleks maakohus tohtinud arvestada karistustega, mis on kustunud. Nähtuvalt karistusregistrist on J. Konevskihhil kolm kehtivat kriminaalkaristust, mistõttu maakohus ei eksinud kehtivate karistuste arvu osas. J. Konevskihhi on karistatud nii varguse, väljapressimise, 2
(3)elukaaslase ähvardamise, kehalise väärkohtlemise kui ka röövimise eest. J. Konevskihhi viimane karistus pöörati täitmisele, kuna ta hoidis kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, ei ilmunud registreerimistele ning rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi. Uute kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud ka alkoholijoove. Vangla iseloomustuse kohaselt J. Konevskihh alkoholi tarvitamisega seonduvaid probleeme ei tunnista. Kolleegiumi hinnangul ei ole vabanemisel riskitegurid piisaval määral maandatud. Seda kinnitab ka asjaolu, et J. Konevskihhile on üks kehtiv distsiplinaarkaristus ametniku korralduse eiramise eest ning talle kohaldati
- detsembrist 2017 kuni
- märtsini 2018 julgeolekumeetmeid ja kinnipeetav viibis lukustatud kambris. Seetõttu lükkusid edasi kinnipeetava individuaalsesse täitmiskavasse planeeritud tegevused. Kuivõrd J. Konevskihh ei ole suutnud vabaduses karistust kanda ja ta ei ole vangistuses ametnike korraldustele allunud, ei ole kolleegiumil usku sellesse, et kriminaalhooldus on piisav meede uute kuritegude toimepanemise ärahoidmiseks.
- Positiivsena hindab kolleegium seda, et J. Konevskihh soovib vabanedes asuda tööle ning hoolitseda oma perekonna eest. Samas suurendab riske uute kuritegude toimepanemiseks kindla töökoha puudumine ja tasumata võlgade suurus (J. Konevskihh esitas K-Raha väljavõtte
- juuli
- a seisuga, mille kohaselt on tal tasumata nõudeid 2078,65 euro ulatuses). Vangla on leidnud, et J. Konevskihh on kõrgohtlik isik, kelle puhul seisneb oht vägivalla kasutamises, röövimises, väljapressimises või ähvardamises ning oht on kõige tõenäolisem juhul, kui J. Konevskihh on alkoholijoobes, samas ka kainena konflikti tekkides. Seetõttu arvestades J. Konevskihhi käitumismustreid vabaduses ja käesolevas vangistuses, korduvat karistatust ning võimalikke riskitegureid, leiab kohus, et J. Konevskihhi vangistusest ennetähtaegne vabastamine ei ole vähimalgi määral põhjendatud.
- J. Konevskihhi väitel on ta keeldunud vangistuses töö tegemisest tervislikel põhjustel. Samas ei nähtu vangla esitatud materjalidest ega J. Konevskihhi esitatud määruskaebusest ühtki viidet tema väite kinnituseks. Vangla iseloomustusest märgitult ei vaja J. Konevskihh seoses tervisliku seisundiga erikohtlemist.
- Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
- juuli
- a määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 3
(3)