1-14-535/134

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-535 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. juuli 2018 määrus, millega jäeti Kalle Rääk (ik 3840615237) karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kaitsja vandeadvokaadi abi Robert Sprengk, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta muutmata Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
5. juuli 2018 määrus, millega Kalle Rääk jäeti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. EDASIKAEBAMISE KORD: ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Kalle Rääk kannab Viru Vanglas karistust Viru Maakohtu
7. oktoobri
8. a otsuse järgi. Teda karistati KarS § 113 alusel 7 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel liideti karistusele Viru Maakohtu
9. juuli
10. a otsusega mõistetud kandmata karistus, s.o 1 aasta 9 kuud vangistust KarS § 199 lg 2 p-de 8,9; § 215 lg 2 p 1 ja § 121 järgi. Kohtuotsuste kogumis mõisteti liitkaristuseks 9 aastat 3 kuud vangistust. Karistustähtaja lõpp saabub
11. novembril
14. mail 2018 edastas vangla kohtule materjalid K. Rääki vangistusest enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valvega. Vangla ega prokurör ei toeta K. Rääki vabastamist.
15. Viru Maakohtu
16. juuli
17. a määrusega jäeti K. Rääk tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. Esinevad formaalsed eeldused K. Rääki ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalsete aluste osas märkis kohus, et kinnipeetava korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole juhuslik – varasemad karistused isikule mõju avaldanud ei ole ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. K. Rääkil on ka vanglast üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Kui kinnipeetav jätkab õigusrikkumiste toimepanemist ka vanglas range järelevalve tingimustes, puudub kohtul alus arvata, et süüdlase käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Vabanemisejärgseid elutingimusi iseloomustab kindla elukoha olemasolu, head ja toetavad suhted lähedastega. Küll aga arvestades korduvkaristatust, on kinnipeetava tutvusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikuid, sh on kriminaalkorras karistatud K. Rääki venda, kellega ta on ka ühe kuriteo grupis toime pannud. Osade kuritegude toimepanemine grupis viitab isiku mõjutatavusele (ehkki ise ta seda eitab). Vabanemise korral puudub K. Rääkil töökoht. Tal on vaid 8 klassi haridust ja ka eriala puudub. Samuti on vähene K. Rääki töökogemus ja –harjumus, mistõttu on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline. Kuna kinnipeetav on pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil, siis töökoha puudumisel ei ole ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Majanduslike raskuste ilmnemisel on tõenäoline, et suureneb varavastaste kuritegude risk, sest isikul on ka maksmata nõudeid 4584,73 eurot. Suurem osa K. Rääki kuritegudest on toime pandud alkoholijoobes. Tema ise alkoholitarvitamises probleemi ei näe. Kohus möönis siiski, et alkoholitarbimises võib näha K. Rääki puhul ohutegurit. Positiivseks luges kohus K. Rääki töötamise vangistuse jooksul ja sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimise. K. Rääk alustas ka programmis „Viha juhtimine“, ent katkestas selle vähese motivatsiooni tõttu. Kohus ei pidanud vaatamata K. Rääki võimalustele vabaduses (elukoha olemasolu ja lähedaste toetus) võimalikuks vabastada süüdlast esimesel võimalusel 4 aastat enne karistusaja lõppu. Selle välistab tema käitumine enne vangistusse sattumist ja distsiplinaarkaristus karistuse kandmise ajal.
18. Määruskaebuses taotleb kaitsja maakohtu määruse tühistamist ja K. Rääki vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kokkuvõtlikult heidetakse ette järgmist. 4.1 Kohus on määruses viidanud, et K. Rääki on kriminaalkorras karistatud 7 korral. Kuivõrd kinnipeetaval on 3 kehtivat karistust, siis 4 arhiveeritud karistusele tugineda ei saa. See kujutab endast materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist. Kohus on keskendunud liigselt süüdimõistetu varasemale elukäigule, jättes süüdimõistetu isiku, tema käitumise karistuse kandmise ajal, elutingimused ja võimalused vabanemisel arvestamata. 4.2 Asjakohane ei ole hinnang kinnipeetava mõjutatavusest. Kohus ei ole asunud seisukohale, mida see mõjutatavus kinnipeetava puhul tähendada võib ja milline ennetähtaegse vabastamise eeldus ei ole seetõttu täidetud. 4.3 Töökoha puudumine ei saa olla ennetähtaegse vabastamise keeldumise põhjuseks. Töökohustust või töötuna arvele võtmise kohustust saab panna lahendiga. Enamus kinnipeetavaid, kes on ca 5 aastat vangistuses viibinud, on oma töökohad kaotanud ja vangistuses viibides ei ole sisuliselt võimalik endale töökohta leida. Ühtegi põhjust, miks kinnipeetav ei või endale vabanemisel oma haridusele ja töökogemusele vastavat töökohta leida, tegelikkuses ei esine. Iseloomustuses on leitud, et isik on motiveeritud töötama ja peab töö tegemist oluliseks. 4.4 Seadus ei näe ette, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine saab toimuda alles mitmendal võimalusel. Õige on küll, et kinnipeetav saab edaspidi näidata, et ta väärib vabastamist, ent seda on ta näidanud juba ca 5 aasta pikkuse vangistuse jooksul. 4.5 K. Rääkile mõistetud distsiplinaarkaristus ei saa olla põhjuseks edaspidise mitteõiguskuuleka käitumise eeldamiseks. Kinnipeetava elamistingimused vabanemisel annavad aluse eeldada, et ta ei jätka õigusrikkumiste toimepanemist. Kinnipeetav on seisukohal, et ta on nüüd vanem ja küpsem ning suudab oma valikuid teha. 2 4.6 Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid riigi jaoks palju odavamate vahenditega. Uue kuriteo toimpanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamise ja käitumiskontrolli kohaldamisega, samuti lisakohustuste panemisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust.
19. Ringkonnakohus võttis kaebuse menetlusse ja andis tähtaja esitada kirjalikult seisukohad ja taotlused kuni
20. augustini. Seisukohti ja taotlusi ei esitatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
21. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks alust ei ole ja jätab selle muutmata. Edasikaebust edu ei saada.
22. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendused selle kohta, miks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis välistavad K. Rääki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise, on asjakohased ja piisavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea.
23. Määruskaebuse esitaja juhib tähelepanu sellele, et kuivõrd kinnipeetaval on 3 kehtivat karistust, siis 4 arhiveeritud karistusele tugineda ei saa. Seega on väär rääkida seitsmest karistusest. Kohtukolleegium möönab, et selle seisukohaga tuleb kohtupraktikat arvestades nõustuda. Küll aga ei ole maakohus K. Rääkile ette heitnud mitte karistuste arvu, vaid korduvkaristatust. Ringkonnakohus möönab, et korduvkaristatute puhul on kohtupraktikat silmas pidades kõrgem retsidiivsusoht – teisisõnu saab isiku varasemale elukäigule tuginevalt hinnata, milline võiks tema käitumine olla tulevikus.
24. Nõustuda ei saa kaitsja kriitikaga kohtu kaalutlusõiguste puudumises süüdimõistetu isiku, tema karistusaegse käitumise, elutingimuste ja vabanemisejärgsete tingimuste arvestamata jätmises. Kohus on arvestanud, et K. Rääk asub vabanemisel elama vanemate juurde, tal on toetav lähisuhtevõrgustik. Negatiivsete mõjuritena on välja toodud töökoha puudumine, kriminaalne tutvusringkond, mõjutatavus, vähene töökogemus, võlanõuded, alkoholi tarvitamise harjumus jne. Kaitsja hinnangul ei nähtu maakohtu määrusest, mida mõjutatavus kinnipeetava puhul tähendab ja milline ennetähtaegse vabastamise eeldus seetõttu täidetud ei ole. Maakohtu määrusest nähtub, et mõjutatavust on kohus täheldanud K. Rääkilt eeldatavate kuritegude osas – lahendist selgub, et K. Rääki kuriteod on osaliselt toime pandud grupis, tal on kriminaalkorras karistatud tuttavaid ja pereliige. Kohtukolleegiumi hinnangul tuleneb maakohtu põhistustest, et kohus näeb ohtu K. Rääki õiguskuulekusele selles, et tagasilangust võib põhjustada isiksuseomadusena mõjutatavus. Sellist seisukohta kinnitab muuhulgas ka iseloomustuses märgitu, et K. Rääki grupis toimepandud kuritegude algatajateks on olnud teised (KoTo lk 6).
25. Töökoha puudumine iseenesest ei saa tõepoolest olla ennetähtaegset vabastamist välistavaks asjaoluks – nagu kaitsja märgib, on pikaajalise vangistuse puhul tavaline töökoha kaotus. Selline kaotus võib iseenesest tabada igaüht ka elus väljaspool vanglat. Sellisel juhul on tõepoolest võimalik võtta end töötuna arvele. Küll aga nähtub maakohtu määrusest, et K. Rääkile ei ole ette heidetud vaid töökoha puudumist. Nimelt nägi maakohus ohtu selleski, et K. Rääk majandusliku kasu saamise eesmärgil ja suurte võlanõuete tõttu võib hakata toime panema uusi kuritegusid. Selline seisukoht ei ole üllatav, kuivõrd süüdlasel on vähene haridus ja tema töö- ja majandusliku toimetuleku osas on riski ja ohtlikkuse tegureid sedastatud ka vangla iseloomustuses (KoTo lk 6). Iseloomustuse kohaselt 3 on K. Rääk töötanud peamiselt mitteametlikult, ent on toime pannud varguseid, röövimisi ja väljapressimise majandusliku kasu saamise eesmärgil. Ehkki vangla iseloomustuses on tõepoolest kinnitatud, et K. Rääk on motiveeritud töötama ja peab töö tegemist oluliseks, nähtub isiku varasemast elukäigust, et mitteametlikule töölkäimisele vaatamata pani ta toime kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Varavastaste kuritegude toimepanemine on üks kuriteoliike, mille puhul on oht korduvkuritegevuseks kohtupraktikas suur.
26. Seadus ei näe tõesti ette, et ennetähtaegne vabastamine saab toimuda alles mitmendal korral. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole siiski välistatud, et kohus ei pea asjaolude kogumis hindamisel võimalikuks vabastada kinnipeetavat esimesel võimalusel. Meenutagem, et K. Rääk kannab karistust raske isikuvastase kuriteo – teise inimese tapmise eest. Karistusele on liidetud varasem karistus muuhulgas kehalise väärkohtlemise eest. Teise inimese tapmise pani K. Rääk toime katseajal, s.o ajal, mil tema eelmine karistus oli asendatud üldkasuliku tööga. Viimasest ei olnud K. Rääk ära jõudnud teha ühtki tundi, kui ta juba pani toime uue kuriteo ja seetõttu vahistati. Isegi 5 aasta pikkuse vangistuse ärakandmine ei korva seda K. Rääki toimepandud ebaõiglust. Riigi jaoks ei ole mingilgi viisil odavam vabastada karistuse kandmiselt inimene, kellelt võib oodata uusi vara- ja isikuvastaseid kuritegusid.
27. Distsiplinaarkaristus ei saa kaitsja hinnangul olla põhjuseks, miks mitte eeldada kinnipeetavalt tulevikus mitteõiguskuulekat käitumist. Kohtukolleegiumi hinnangul on teatud distsiplinaarrikkumised märgilise tähendusega – nimelt olukorras, kus isik ei allu seaduslikele korraldustele (nagu see on K. Rääki puhul), ei pruugi ta teha seda ka kriminaalhooldusel olles. Kinnipeetava elamistingimused vabanemisel ei anna kohtukolleegiumi hinnangul alust eeldada, et ta ei jätka õigusrikkumiste toimepanemist. Toetav perekond oli K. Rääkil ka varem ning lapse sünd oleks pidanud panema teda mõtlema oma valikutele, ent ilmselgelt ei hoidnud see kõik ära uusi kuritegusid.
28. Kokkuvõtlikult jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
29. juuli
30. a määruse muutmata ja kaitsja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 4