2-18-10413 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Määruse tegemise aeg ja koht 23. august 2018, Jõhvi Tsiviilasja number 2-18-10413 Tsiviilasi Siseministeeriumi avaldus T. M.i surnuks tun

§ 510lg 1 vastav teade.

1. Kohus tegi päringud isiku kohta riigiasutustele ja ametitele, krediidiasutustele ning teistele isikutele ja asutustele, kellel võiks olla andmeid isiku elusoleku kohta. Samuti küsiti arvamust teadmata kadunud isiku pojalt.
2. V. S. kohtule ei vastanud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 475 lg 1 p 3 kohaselt on isiku surnuks tunnistamine ja isiku surmaaja tuvastamine hagita asi.

§ 477

§ 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus.

ei sätesta, et isiku surnuks tunnistamise menetluses peab kohus menetlusosalised ära kuulama, seega lahendab kohus avalduse kirjalikus menetluses. Kohus algatab isiku surnuks tunnistamise menetluse üksnes avalduse alusel. Avalduse võib esitada asutus, kellel on isiku surnuks tunnistamiseks õiguslik huvi, eelkõige Siseministeerium. Avalduses märgitakse, miks avaldaja on huvitatud isiku surnuks tunnistamisest ja samuti asjaolud, mis põhistavad isiku surnuks tunnistamist (

§ 509lg 1 p 3 ja lg 2). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 19 lg 1 kohaselt võib kohus teadmata kadunud isiku huvitatud isiku taotlusel surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. 6. Avaldaja on õigustatud isiku surnuks tunnistamise avaldust esitama (

§ 509lg 1 p 3).

Kohus avaldas 09.07.2018 väljaandes Ametlikud Teadaanded kohtuteate, et kohtu menetluses on avaldus T. M.i surnuks tunnistamiseks. Kohus kutsus isikut esitama kohtule andmed hiljemalt kuue nädala jooksul alates teate ilmumisest oma elusoleku kohta, samuti kõiki isikuid, kellel on andmeid isiku kohta (tl 17). Andmeid, mis annaks alusta arvata, et isik on elus, kohtule ei esitatud.

1. Rahvastikuregistri andmetel on teadmata kadunud isiku ema ja abikaasa surnud, elukoha andmed puuduvad (tl 8). Jõhvi Vallavalituse andmetel oli isiku elukohaks registreeritud ajavahemikul 05.01.1995 kuni 11.02.2006 Koidu tn 2v-34 Jõhvi, puuduvad ajakohased andmed isiku elu-, asu- või viibimiskoha kohta, mis annaksid alust arvata, et ta on elus (tl 29). Eesti Töötukassa andemetel ei ole isik töötuna ja tööotsijana arvel tööturuteenuste osutamise registris (tl 25). Isik ei olnud krediidiasutuste klient (tl 19, 21, 23, 31, 32, 34). Sotsiaalkindlustusametil puuduvad isiku kontaktandmed ning väljamakseid tehtud ei ole (tl 37). Maksu-ja Tolliameti andmetel ei ole isikule alates 01.01.1999 kuni 30.06.2018 väljamakseid deklareeritud (tl 40). Politsei- ja Piirivalveametil puuduvad andmed isiku elu ja tegevuse kohta pärast 24.07.2001 avalduse laekumist (tl 43). Eesti Haigekassa ravikindlustuse andmekogus puuduvad andmed isiku ravikindlustuse kohta (tl 45). Tulenevalt eeltoodust puuduvad andmed isiku elusoleku kohta alates 24.08.
2. Kohus leiab, et kuna puuduvad igasugused andmed selle kohta, et isik võiks elus olla, tuleb isik tunnistada surnuks. 2

§ 511

kohaselt avaldatakse surnuks tunnistamise määrus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus saadab isiku surnuks tunnistamise määruse avaldajale ja valdkonna eest vastutavale ministrile ning määruse jõustumisest alates kümne päeva jooksul perekonnaseisuasutusele isiku surmaandmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. Isiku surnuks tunnistamise määrus jõustub ja kuulub täitmisele, kui selle peale määruskaebuse esitamise tähtaeg on möödunud.

512 lg 2 kohaselt võib avaldaja või isik, kellel on õiguslik huvi surnuks tunnistamise tühistamise või surmaaja muutmise vastu esitada isiku surnuks tunnistamise määruse peale määruskaebuse alates 30 päeva jooksul väljaandes Ametlikud Teadaanded määruse avaldamisest. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel määruses, millega hagita menetluses avaldus lahendatakse (

§ 173lg 1).

Hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane (

§ 172lg 1). Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3