1-16-4724 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03. september 2018, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Tõlk Alla Korkin Prok

) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning talle mõisteti karistuseks 2 aasta pikkune vangistus.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aega 25-26.11.2015, so 2 päeva kantud karistuseks ning ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta, 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 alusel ei pööratud mõistetud karistust täielikult täitmisele, kuni Dmitri Kozõrev ei pannud 3 aasta 1/4 pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täitis nõuetekohaselt kriminaalhooldusametniku järelevalve all

§-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

1. juunil
2. a Tartu Maakohtu kohtumäärusega tühistati vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine ning pöörati Tartu Maakohtu 02.12.
3. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-4724 Dmitri Kozõrevile mõistetud karistus, st 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust täitmisele.

§ 68lg 1 alusel hakati Dmitri Kozõrevi karistuse kandmise lugema alates 26.05.2017.

a. 23.05.2018 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Dmitri Kozõrevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu vangla hinnangul on kinnipeetav kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas) ja konkreetsetele täiskasvanutele (risk ühiskonnas). Oht seisneb vägivalla kasutamises ja joobeseisundis mootorsõiduki juhtimises. Ohu tõenäosus on suurim, kui isik tarbib alkoholi või satub konfliktsituatsiooni. Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 17%. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 42%. Uue seksuaalkuriteo toimepanemise oht on madal, kuna kinnipeetav pole väga pikka aega (35 aastat) nimetatud tegusid toime pannud. Lisaks seab ka vanus piirangud (kinnipeetav on üle 70 aasta vana). Seksuaal ja vägivallakuriteo toimepanemise tõenäosus viie aasta jooksul on 4162%. Seoses kõrge riskitasemega ei toeta Tartu Vangla kinnipeetava Dmitri Kozõrevi ennetähtaegset vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Karistust kannab, sest oli tingimisi karistatud ja rikkus kriminaalhoolduse tingimusi. Karistada sai selle eest, et kannatanu süüdistas kinnipeetavat vägistamises. Kinnipeetav sõnab, et ta ei vägistanud. Samuti ei tea kinnipeetav, mille eest teda karistati, teda lihtsalt pandi kinni. Elas kannatanu tütrega, mitte kannatanuga. XXX on tema ema, keda pole puutunud näpugagi. Hiljem olevat kannatanul olnud jalaluu murd. Kannatanu on ise 74-aastane naine, kes joob, suitsetab ja kukub maha. Kõik programmid on enda hinnangul läbinud hästi, ka vihajuhtimine. Elama läheb enda vanematekoju, kus on tal pool maja. XXX seal ei ela, elab Tartus poja juures. Kinnipeetav selgitab, et on pensionär. Tal on 2 õde, kes elavad Tallinnas ja vend elab sealsamas. Nad toetavad teda. Lapsest saadik ei suitseta, joob ainult piima. Alkoholi ei tarvita, kuna süda jukerdab. Väidab, et varem kriminaalhoolduse all olnud pole, aga teab, mis see tähendab: ei tohi uusi kuritegusid toime panna. On selles eas, et tegeleda ainult aiamaaga ja kalal käimisega. On valmis täitma kõiki nõudeid. Ei joo ega suitseta, tarbib ainult ravimeid. Soovib tagasi kodumaale, kus ausalt elada ja täita kõiki kontrollnõudeid. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Dmitri Kozõrevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Dmitri Kozõrevi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Dmitri Kozõrevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. 2/4 Dmitri Kozõrev kannab käesoleval ajal karistust teise astme kuriteo toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Dmitri Kozõrev temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 1 aastat 3 kuu, so enam kui 1/2 ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kriminaalhooldusametniku arvamusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda aadressil XXX. Tegemist on kinnipeetava õele kuuluva majaga, kes lubab maja kasutada. Kinnipeetava õe väitel on maja kasutuskõlbulik, kuid varasema kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on maja halvas seisus. Käesoleva menetluse raames polnud kriminaalhooldajal võimalik maja külastada, kuna polnud võimalik kellegagi kokku leppida, sest kinnipeetav ei edastanud oma õe kontaktandmeid. Vabanedes elaks kinnipeetav majas üksi. Kinnipeetav elas seal ka enne vangistust. Elukohas toimusid sageli joomingud ja kaklused, mistõttu olid naabrid pidevas hirmus. Kuigi saab öelda, et isikul on olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks, on kohus seisukohal, et antud elukohta naasmine suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetaval puudub toetav lähivõrgustik, kes suudaks teda hoida seadusekuulekal teel. Kinnipeetaval ei ole abikaasat ega lapsi ning lähisugulastest suhtleb üksnes oma kahe õe ja vennaga. Asja materjalidest nähtub, et vangistuses on kontakt ka nendega puudunud. Ka kriminaalhooldusametnik ei saanud kontakti kinnipeetava lähedastega, sest kinnipeetav keeldus neid avaldamast. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuulub palju alkoholi kuritarvitavaid isikuid, kellega üheskoos varasemalt alkoholi tarbis. Osa toime pandud tegusid olid suunatud ka kaaslaste vastu. Kuna suhted lähedastega on kauged, on kohus seisukohal, et isikul puudub toetav lähivõrgustik, mis suudaks teda motiveerida seadusekuulekal teel püsima ning toetaks isikut probleemide ilmnemisel. Ehkki vangla materjalidest nähtuvalt avaldas isik vestlusel, et soovib edasi elada seadusekuulekalt, kuna on juba vana ja ei taha elu vanglas lõpetada, ei nähtu materjalidest ega isiku ütlustes, et vanglas veedetud aeg ja läbitud tegevused oleks omanud vajalikku mõju. Isik on keeldunud osalemast sotsiaalprogrammis Viha juhtimine, tuues põhjenduseks kõrge ea ja 3/4 suutmatuse õppida. Tegelikkuses võib vangla hinnangul eeltoodule lisada ka jäigad eluhoiakud ja soovimatuse oma harjumusi muuta. Samuti murettekitav on isiku suhtumine toime pandud kuritegudesse. Kohtule ei nähtu, et Dmitri Kozõrevis oleks toimunud tegelikult olulised muudatused seadusekuulekuse suunas, mis õigustaks isiku ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava ütlustest ning vangla iseloomustusest nähtub, et isik ei tunnista oma süüd toimepandud kuriteos. Kinnipeetav teeb etteheiteid ega nõustu kohtute poolt tema teole antud hinnanguga. Ka ei kahetse isik tehtud, väites vaid, et teda on kas süüdi lavastatud või provotseeritud. Kui isik ei ole suuteline tunnistama oma vigu ega mõista, mis tema varasemas käitumises on väära, on suur tõenäosus, et isik asub varasemat käitumist kordama, tuues sellega kaasa ka uued kuriteod. Kohus, arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Dmitri Kozõrevi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Asja materjalidest ei nähtu, et kinnipeetavas oleks toimunud olulisi muutusi seadusekuulekuse suunas. Pika aja jooksul toime pandud kuriteod viitavad kuritegelikule käitumismustrile ning kuritegelike hoiakute olemasolule. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik 4/4