Obsah (4)

§ 121§ 68§ 74§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04. september 2018, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-2652 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Kaie Kaseorg

§ 121

lg 2 p 2 järgi karistatud 1 aasta vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati Kaliyuy Tritovi karistusajast maha eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva ja lõplikuks karistuseks jäi vangistus 11 kuud ja 28 päeva.

§ 74

lg 1,3 alusel jäeti vangistus tingimisi täitmisele pööramata 1 aastase katseajaga ja süüdlane allutati käitumiskontrollile ja üldistele kontrollnõuetele ja samuti kohustati osalema sotsiaalprogrammis. 07.12.2017 Tartu Maakohtu määrusega tühistati vangistuse tingimuslik mittekohaldamine ja pöörati täitmisele Kaliyuy Tritovile Tartu Maakohtu 28.04.2017 otsusega mõistetud kandmata karistus 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistus karistusaja hulka ning Kaliyuy Tritovile karistusaja algust arvestada alates 06.12.2017. 29.05.2018 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Kaliyuy Tritovi isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Tartu vangla hinnangul on kinnipeetav kõrgohtlik konkreetsetele täiskasvanutele (risk ühiskonnas). Ohustatud on pereliikmed. Oht seisneb võimalikus vägivallas, mille tagajärjeks võivad olla tervisekahjustus või surm. Ohtlikkus suureneb, kui süüdimõistetu on alkoholijoobes. Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 17%. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 36%. Arvestades kinnipeetava staatilistel ja dünaamilistel näitajatel põhinevat uue kuriteo toime panemise tõenäosuse hindamise tulemust, ei toeta Tartu Vangla Kaliyuy Tritovi tingimisi ennetähtaega vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Saab aru, et katseaeg saab olema pikem kui karistus. Karistust kannab selle eest, et on emale viga teinud, mida ma muidugi ei teinud, aga kuna prokurör tahtis ära lõpetada ja ema ka, siis nõustus tingimisi värgiga. On vanglas mitte millegi eest nagu esimene kordki. Ta on vanglas teinud muusikat, mänginud palli. Kinnipeetavale ei ole mingeid programme määratud ja tööd pakuti kuu aega tagasi. K.Tritov ei võtnud tööd vastu, seal on ilma tematagi selliseid, kes koristada tahavad. Elama läheb oma korterisse. Elab seal üksi. Hakkab vabaduses tööd otsima. Kindlat töökohta ei ole praegu. Ei ole abikaasat ja lapsi, suhtleb ainult emaga, sõpru ka ei ole. Ainult ema. Kriminaalhoolduse ajal alkoholi ei tarvita, muidu

klane ei ole. Kriminaalhoolduse nõudeid täita ei ole mingit probleemi, eelmine kord vahest juhtus niimoodi, et ei täitnud, aga ega seal fakte ei olnud, kas ma võtsin või mitte. Suudab täita küll kohustusi, saab hakkama küll. Ei ole ühtegi tunnistajat, kes ütleks, et on kellelegi liiga teinud. Prokurör Jane Pajus on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Kaliyuy Tritovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Kaliyuy Tritovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Kaliyuy Tritovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Kaliyuy Tritovi kannab käesolevalt liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Kaliyuy Tritovi temale mõistetud karistusajast ära kandnud sisuliselt 9 kuud, so üle 1/2 mõistetud karistusajast. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda aadressil XXX, mis kuulub süüdlasele endale. Elama asuks ta seal üksi. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kohtu hinnangul on Kaliyuy Tritovi puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge ning vabastamist toetavad asjaolud nagu kindel elukoht ja distsiplinaarkaristuste puudumine ei kaalu üles vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Kaliyuy Tritov viibib vangistuses teist korda. Käesolevat vangistust kannab samuti kehalise väärkohtlemise eest nagu esimestki. Vägivald on olnud suunatud lähedaste, so ema ja venna vastu. Vägivaldsete kuritegude toimepanemise soodusteguriks on vangistusasutuse hinnangul olnud alkohol, impulsiivsus, mõtlematus, puudulikud empaatiavõime ja probleemilahendusoskus. Kohus, tutvunud kohtule esitatud materjalidega, on veendunud, et suuremale retsidiivsusohule viitab eelkõige Kaliyuy Tritovi varasema kriminaalhoolduse ebaõnnestumine ning talle etteheidetavate kuritegude eitamine. Kohtule esitatud materjalidest ilmneb, et süüdlane ei ole suutnud kinni pidada kriminaalhooldusega kaasnevatest tingimustest ( tarvitas alkoholi ja rikkus registreerimiskohustuse nõudeid 7 korral ). Veelgi murettekitavam on aga asjaolu, et kinnipeetav ei tunnista talle inkrimineeritud kuritegusid, väidab, et need on lavastatud ja üksnes ema ning prokuröri soovil nõustus süüdi tunnistama. Ometigi on kannatanuteks nii praeguses kui ka varasemas kuriteos süüdlase kõige lähedasemad, so eakas ema ja vend, kelle suhtes pole tuvastatud ühtki kaalukat põhjust kinnipeetava asjatuks süüstamiseks. Samuti on kinnipeetava sõnul üksnes ema see, kellega ta suhtleb, teisi toetavaid sõpru ega lähedasi pole. Kahetsus puudub, mis viitabki empaatiavõime puudumisele. Kohus on seisukohal, et kui süüdlane ei ole suuteline tunnistama oma vigu ega mõista, mis tema varasemas käitumises on väära, on suur tõenäosus, et isik asub varasemat käitumist kordama, tuues sellega kaasa ka uued kuriteod. Kohus, arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Kaliyuy Tritov tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Asja materjalidest ei nähtu, et kinnipeetavas oleks vangistuse ajal toimunud olulisi muutusi seadusekuulekuse suunas. Kinnipeetava suhtumine ühiskonda ja kitsamalt ka õiguskorda viitavad kuritegelike hoiakute olemasolule, ükskõiksusele. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik