) § 184 lg 2 p 1,2 järgi ja mõisteti temale karistuseks 3 aastat vangistust.
a viibitud aeg, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja mõisteti temale ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 01.04.2011 Tartu Maakohtu poolt mõistetud karistuse osa so 4 aasta 5 kuu ja 29 päeva vangistuse võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 7 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on isik kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb narkootiliste ainete käitlemises, röövimises ja vägivaldses käitumises, mille tagajärjel on võimeline isiku tapma. Oht on kõige tõenäolisem, kuid isik on tarvitanud alkoholi ning kui tekib kellegagi konflikt, kuid oht on tõenäoline ka majandusliku olukorra halvenedes. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 34% Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 49%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla kinnipeetavale karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Kinnipeetav ei ole nõus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav märkis, et elukohta ei ole. Vabanedes on kavas elama ja tööle asuda Soome. Seal on töökoht ja teda oodatakse. Seal on sugulased, kes aitavad. Kui ta jääb Eestisse, ei ole välistatud, et satub tagasi vangistusasutusse. Siinne perekond keeras talle pärast avavanglast tagasitulemist selja, vaadates, et ega asja saa. Vabanemisfondis on korralik summa ja nõuded on kavas ära maksta. Laevapiletid kavatseb järele jäänud kuu aja jooksul ka osta. Loodab, et rohkem kuritegusid toime ei pane ei siin ega Soomes. Prokurör Milvi Väin märkis, et isik küll vajaks eelnevate tegude põhjal ja seoses sellega, et on pikalt vangistusasutuses viibinud, karistusjärgset käitumiskontrolli, kuid elukohta Eestis pole. Samuti võib uskuda, et lähedased Eestis ei ole nõus tema eest hoolitsema, seega tuleb isikul vabaduses ise hakkama saada. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga, kuulanud ära Ragnar Abarenkovi ja prokuröri, leiab, et Ragnar Abarenkovi suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimalik.
lg 1 p-d 1 ja 2 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt
§-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ja teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega. Ragnar Abarenkov kannab praegu Tartu Maakohtu 24.01.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 111-7711 mõistetud 7 aasta 5 kuu ja 27 päeva pikkust liitkaristust ja kannab karistuse lõpuni. Seega on täidetud
Samuti on isikut karistatud enne
lg 1 p 1 sätestatud kuriteo toimepanemist samuti vähemalt 1 aasta pikkuse vangistusega. Seega on täidetud ka
Kõik karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise formaalsed eeldused siiski täidetud ei ole. Nimelt tuleb karistusjärgne käitumiskontroll
lg 1 kohaselt kehtestada
järgi.
lg 1 p 1 sätestab, et isik peab käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Riigikohus on leidnud, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel pole võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima. Kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb riigil (vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse abiga) süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist süüdimõistetule elukoht leida (RKKKm, 3-1-1-45-16, p 7). Ragnar Abarenkovi selgituste kohaselt tal elukohta Eestis ei ole. Ka kohtule esitatud materjalidest ei nähtu kontrollitud elukoha olemasolu Eesti Vabariigis, kuhu isikul oleks vabanemise järel võimalik alama asuda. Isiku enda kinnitusel on tal kavas vabanemise järel elama ja töötama asuda hoopis Soome Vabariiki. Eeltoodust nähtuvalt puudub kinnipeetaval kindel ja kontrollitud vabanemisjärgne elukoht. Kohus ei saa allutada karistusjärgsele kontrollile isikut, kellel puudub elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just kindla elukoha olemasoluga. Eeltoodust tulenevalt, jätab kohus käitumiskontrolli kohaldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik Ragnar Abarenkovi suhtes karistusjärgse
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.