Obsah (16)

§ 132§ 29§ 38§ 19§ 30§ 127§ 123§ 313§ 314§ 31§ 6§ 65§ 69§ 74§ 150§ 2

4-18-2870 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.07.2018. a Tartu kohtumajas, Kalevi 1, Tartu Väärteoasja number 4-18-2870 (2780.18.003951) Kohtunik Ene M

§ 132p 3, § 135 lg 2 Tühistada kohtuvälise menetleja, Lõuna prefektuuri 14.05.2018.

a otsus ja

§ 29lg 1 p 1 alusel lõpetada väärteomenetlus Mati Roometi suhtes.

Kaebus rahuldada. 1

§ 38lg 1 ja Kr

MS § 183 lg 1 alusel välja mõista riigituludest 1716 (üks tuhat seitsesada kuusteist) eurot Mati Roometi kasuks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja kriminaalmenetlusega seotud sõidukulude katteks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis alates 17.08.

1. a. Vaidlustatav kohtuvälise menetleja otsus Lõuna prefektuuri 14.05.
2. a otsusega karistati Mati Roometit Liiklusseaduse (LS) § 238 ja § 217 lg 1 järgi KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. Rahatrahv määrati järgmise teo eest: 17.04.2018 kella 23:30 ajal Mati Roomet juhtis mootorsõidukit Jõgeva mnt, Puurmani alevikus, Põltsamaa vallas, Jõgeva maakonnas. Mootorsõidukijuhil ei ole veose veol kaasas veosedokumendid. Juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Ajavahemikul 16.04.2018 kell 21:38 (väljatrükil sõidumeerikust UTC arg 18:38) kuni 17.04.2018 kell 00:00 ei ole juht kandnud juhikaardile sõidumeeriku manuaalse sisestusseadme abil oma muud tööd, valmisolekuaega ja puhkeaega vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele nr 561/2006, rikkudes juhikaardi lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Väärteo toimepanemine on tõendatud tunnistaja R.P. ülekuulamise protokolliga 17.04.2018; kahe väljatrükkiga sõidumeerikust ja

§ 19sätestatud menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega.

Mati Roomet rikkus LS § 88 lg 6 nõudeid, millega kaasneb vastutus LS § 238 järgi ja rikkus LS § 131 lg 1 nõudeid, millega kaasneb vastutus LS § 217 lg 1 järgi. Otsuse põhjendused sisaldavad seaduste teksti (LS § 14 lg 2, § 131 lg 1, § 238, § 88 lg 6 Väljavõtet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest nr 165/2014), millele järgneb ühelauseline kokkuvõte „Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik on süüdi väärteoprotokollis kirjeldatud väärtegude toimepanemises“. Karistuse mõistmist põhjendatakse viidetega KarS §-dele 56 ja § 15 lg 3. Kas tegu on toime pandud tahtlikult või ettevaatamatult, otsusest ei selgu. Kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused ning kohtuvälise menetleja seisukoht kaebusele Kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk esitas kohtule kaebuse Lõuna prefektuuri 14.05.2018. a otsuse peale, milles taotleb tühistada otsus väärteoasjas

§ 29

lg 1 p 1 alusel; teha asjas uus otsus, millega lõpetada menetlus väärteoasjas ja hüvitada menetlusalusele isikule kantud õigusabikulud. 2 Kaebuse põhjenduste kohaselt Mati Roomet esitas veose saatelehe, mis menetlusalusele isikule teadmata põhjusel väärteoprotokolli koostajale ei sobinud. Juttu oli omavahel sellest, et saatelehele kantud sõiduki number ei ole õige. Selle põhjuseks oli asjaolu, et menetlusalune isik ei kasutanud oma tavapärast sõidukit, kuid kauba väljastaja oli veoselehe ette täitnud. Maakohtul tuleb anda hinnang, kas ja milline peab üldse olema LS § 88 lõikes 6 nimetatud veodokument. Rahvusvahelise kaupade autoveo konventsioon (CMR) sätestab saatelehe vormi ja sisu nõuded rahvusvahelistel vedudel, kuid siseriiklikult ei ole menetlusalusele isikule ega tema kaitsjale teada, millistele nõuetele peab „veodokument“ vastama. Antud juhul oli selleks kauba saateleht koos sihtkohtadega ning mahalaaditava kauba hulgaga. LS § 88 lg 6 on oma olemuselt blanketne ehk viiteline norm, mis ei reguleeri seda, millises vormis nimetatud veodokument olema peab. Blanketne norm eeldab viidet konkreetsele normile, mille vastu menetlusalune isik eksis või mis sätestab konkreetse tegutsemiskohustuse. Kahjuks ei ole väärteoprotokollis ega kohtuvälise menetleja lahendis põhistatud, millist veodokumenti ja millisele õiguslikule alusele tuginedes Mati Roometilt sooviti. Juhikaardi kasutamise nõudeid Mati Roomet täitis. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artikli 34 lg 3 sätestab – kui juht ei viibi sõidukis ega saa seetõttu sõidukisse paigaldatud sõidumeerikut kasutada, tuleb lõike 5 punkti b alapunktides ii, iii ja iv osutatud ajavahemikud, st muu töö, valmisoleku aeg ja puhkus. Mati Mati Roometi kasutuses oli digitaalne sõidumeerik, mis seda ka võimaldab. Paraku tekkis aga andmete sisestamisel tõrge nagu tehnikavahenditega ikka mõnikord juhtub. Selleks, et vältida sõidumeeriku andmetega manipuleerimist on sõidumeerikud konstrueeritud põhimõttel, et andmeid saab sisestada või salvestada üksnes ühel korral ning tagantjärgi andmete muutmine ei ole võimalik. Sõidumeeriku tõrke või juhi eksimuse korral näeb määruse 165/2014 artikkel 35 lg 2 ette andmete käsitsi kandmise sõidumeeriku väljatrükile. Antud juhul täitis Mati Roomet artikkel 35 lg 2 punkt a nõuded, st printis teekonna alguses välja eelneva perioodi väljatrüki ja kandis sinna käsitsi andmed, et ta puhkas eelneva aja. Juhikaardile salvestamata aeg oli 16.04.2018 kella 21.38 kuni 17.04.2018 kell 15.10. Need on tegelikud kellaajad, sõidumeerik salvestab UTC kellaaega, mis oli etteheidetava teo toimepanemise ajal 3 tundi varasem. Mati Roomet esitas politseiametnikule kontrollimise hetkel 17.04.2018 kell 15.12 prinditud väljatrüki (asub toimikus), millele tegi käsitsi märke puhkeaja lahtrisse ning kinnitas oma nime, allkirja ja kuupäevaga, et tegemist on perioodiga 16.04-17.04.2018. Sellega täitis Mati Roomet määruse 165/2014 artikli 34 lg 3 ja 35 lg 2 nõuded. Väärteotoimiku materjalidest nähtub, et politseiametnik on lugenud määruse nõuded täidetuks 17.04.2018 osas ning lugenud rikkumiseks üksnes 16.04.2018 andmete puudumise. See on ekslik tõlgendus – määrus 165/2014 ei sätesta, et perioodi kohta, mida ei olnud võimalik sõidumeeriku abil juhikaardile kanda, peaks andmed kandma iga kalendripäeva kohta eraldi väljatrükile. Liiklusseaduse § 131 lg 3 sätestab, et kui sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, peab juht sõidu- ja puhkeaja andmed salvestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artiklite 32–37 kohaselt. Kui puhkus on ületanud kalendripäeva piiri, kuid on jätkuv, siis täidab ka ühel väljatrükil kogu perioodi kajastamine nõude, et järelevalveametnik saaks kontrollida sõidu- ja puhkeaja andmeid. Iga kalendripäeva kohta eraldi väljatrüki tegemist ükski õigusakt ei sätesta. Kohtuväline menetleja esitas kirjalikus seisukoha, milles kinnitas, et väärteod on tõendatud. Kohtuväline menetleja pidas võimalikus väärteomenetluse lõpetamist

§ 30lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlustel.

3 Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Menetlusalune isik ei kasutanud

§ 127

tulenevat õigust kaebusest osaliselt või täielikult loobuda ja jäi kohtus kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi kirjalikus arvamuses seisukohale, et menetlusaluse isiku tegu on tõendatud, kuid nõustus väärteomenetluse lõpetamisega

§ 30lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlustel.

Teisel kohtuistungil muutis kohtuväline menetleja oma seisukohta ja ei nõustunud menetluse lõpetamisega. Kaitsja taotles väärteomenetluse lõpetamist

§ 29lg 1 p 1 alusel, kuna menetlusaluse isiku teos puudub süüteokoosseis.

Kohtus tuvastatud asjaolud, tõendid ja kohtu järeldused

§ 123

lg 2 järgi maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kaebust arutati kahel kohtuistungil. 18.07.

1. a kohtuistungil kahtles kohtuvälise menetleja esindaja, kas jääb kirjalikus seisukohas avaldatu juurde menetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlustel. Ta taotles asja arutamise edasilükkamist ja tunnistaja A.A.ülekuulamist. Tunnistaja oli kohtuistungi ajal puhkusel. 30.07.
2. a kohtuistungil uuris kohus dokumentaalseid ja suulisi tõendeid: tunnistajate R.P.ja A.A. ütlusi, samuti menetlusaluse isiku ütlusi. Väärteoprotokolli on koostanud Lõuna prefektuuri Tartu politseijasokonna patrulltalituse Jõgeva patrulligrupi paltrullpolitseinik A.A. (tl 30).

§ 313

lg 1 järgi kohtuvälise menetleja ametnik, kes on vahetult tajunud väärteo tehiolusid ja kirjeldanud neid väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses, võib osaleda kohtu- või kaebemenetluses tunnistajana tema poolt tajutud faktiliste asjaolude kohta. Eeltoodud asjaoludest lähtudes on tunnistaja A.A.ütlused lubatud tõend. Väärteoprotokolli andmetel ei olnud 17.04.

1. a Mati Roometil veose veol kaasas veosedokumente, millega ta rikkus LS § 88 lg 6 nõudeid. LS § 88 lg 6 järgi peavad veose veol juhil kaasas olema veosedokumendid ja eriveose veol ka juhile kooslõlas autoveoseadusega antud tunnistus sellekohase väljaõppe läbimise ja mootorsõiduki eriveole lubamise kohta. Tunnistaja R.P.andis ütlusi, et ta oli politseiametnikuna tööl paarimehega, A.A. ning kontrollisid sõidukit. Juht esitas autodokumendid, aga saatedokumente ei olnud selle kohta, mida ta veab, tollel hetkel puudusid. Tol hetkel Roomet ütles, et saatedokumente ei ole vaja. Saadetis tuli Rakverest ja neid pole kunagi antud. Tunnistaja täpselt ei mäleta. Midagi oli igatahes tegemata, mis äratas tähelepanu. Rakvere Lihakombinaat võttis kauba peale ja pidi viima Lõuna-Eestisse, täpselt ei mäleta, et kuhu. Jutu seest tuli välja, kui küsiti, et miks saatedokumente polnud, siis ütles, et sealt ei ole neid kunagi väljastatud, et ei ole vaja. 4 Tunnistaja isiklikult dokumente fotografeerinud, kui parimees dokumente fotografeeris, siis on fotografeeritud. Menetlusalune isik Mari Roomet andis ütlusi, et töötab C. OÜ-s alates
2. a. Üks aasta oli vahet ja
3. a jätkas töötamist. Sama kaubaringi on ka varsemalt sõitnud väga palju. Tal oli 17.04.
4. a Tallinn-Rakvere-Tartu reis. Kaup tuli peale Tallinnast. Kaubaga antakse kaasa saateleht ja seda alati. Anti ka seekord. Saateleht on tema poolt allkirjastatud. On kaks saatelehte, üks saatjale ja teine juhiga kaasas. Kaubasaatjale, Selverile jäi üks leht. Saatelehel on kauba kogused, sihtkoht ja muud kogused, et palju ja mida peal on. Peale ja maha laadimine toimub saatelehe alusel. Ei ole põhjust mitte politseile saatelehte esitada. Ta esitas politseile kaasasolnud saatelehe, kui talle öeldi, et sellel on vale auto number peal. Kontrollijatele esitatud koormaleht anti tagasi, öeldi, et see ei kõlba, sest oli vale auto number peal. Peal oli auto nr XXX, aga tol päeval sõitis Mati Roomet autoga nr XXX. Veoseleht on vaja esitada sihtkohta. Ei saanud jätta lehte kontrollijale. Dokumentaalne tõend kinnitab, et 17.04.
5. a on vormistatud saateleht nr 5 sõidukile XXX plastkastides oleva kaubaga 11-le Tartus asuvale kauplusele. Sõiduk on saabunud laadimisele kell 19.30 ja lahkunud kell 19.
6. Saatelehel on väljastaja ja autojuhi allkirjad. Kohtuistungil Mati Roomet kinnitas, et seal on tema allkiri (tl 47). Dokumentaalne tõend, C. OÜ teade kinnitab, et Mati Roomet teostab K. OÜ kauba vedusid Tallinnast Tartusse.
7. a aprillis oli Mati Roometil 22 tööpäeva, millest 19 päeva sõitis ta autoga XXX ja 3 päeva teiste autodega, neist ühel korral autoga XXX. K OÜ väljastab kaubaga kaks saatelehte. Mõlemad saatelehed allkirjastab autojuht ja tagastab ühe K OÜ-le. Mati Roomet teavitas sündmusest, kui 17.04.
8. a väljastati talle saatedokument, millele oli ekslikult märgitud tema regulaarselt kasutatava auto XXX number (tl 70). Väärteoprotokolli andmetel 17.04.
9. a Mati Roomet rikkus LS § 131 lg 1 nõudeid, kui juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Ajavahemikul 16.04.2018 kell 21:38 (väljatrükil sõidumeerikust UTC arg 18:38) kuni 17.04.2018 kell 00:00 ei ole juht kandnud juhikaardile sõidumeeriku manuaalse sisestusseadme abil oma muud tööd, valmisolekuaega ja puhkeaega vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele nr 561/2006, rikkudes juhikaardi lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. Tunnistaja R.P.andis ütlusi, et tema paarimees A.A. kontrollis sõidumeeriku kasutamist, tegi seda oma digikaardiga, temal oli kontrollkaart. Seal olid ka mingid puudused. Seda, mis kontrolliti, oli korras, aga eelnevalt oli puudusi. Rikkumise poole pealt muud ei olnud. Aeg oli ennelõunat ja tegemist oli suure veoautoga, kuid marki ja numbrit ei mäleta. Ütluste meenutamise järel kinnitas tunnistaja, et võib olla see aeg, 17.04.2018 kl 23.30, aga on pikk aeg möödas. Suvel on kogu aeg valge, ei oska öelda, mis aeg oli. Enam ei mäleta, kas juht käsitsi midagi märkis. Probleem oli eelmise päeva kohta, kus oli midagi märkimata jätnud, töö ja puhkuse kellaajad. Tööandja tõendiga saab näidata, et millal puhkus. Muid dokumente ei esitanud. Kohtus avaldati vastuolude selgitamiseks tunnistaja kohtueelses menetluses antud järgmisi ütlusi: “17.04.
10. oli juht oma tegevuse märkinud käsitsi väljatrükina”. Pärat tunnistaja kohtuvälises menetluses antud ütluste osalist avaldamist pidas tunnistaja võimalikuks, et võib olla oli midagi kirjutatud, täpselt ei mäleta. Ta võis mõninga dokumendi esitada. Ta võis midagi välja printida ja midagi peale kirjutada. Väljatrükke tegi paarimees. 5 Tunnistaja A.A.andis ütlusi, et kontrollis koos patrullpolitseinik R.P. Puurmanis vastu tulnud raskeveokit. Tunnistaja koostas väärteoprotokolli selle kohta, et puudus saatedokument veose kohta ja oli mittekorrektselt täidetud töö- ja puhkeaja väljatrükk. Roomet esitas koha peal juhtimisõigust tõendava dokumendi, sõidumeerikust oli tal tehtud kaks väljatrükki. Rohkem midagi. Ta esitas kaks väljatrükki sõidumeerikust, mis kajastab tema puhke- ja tööajast. Toimiku jaoks ei talletanud, sest tunnistaja tegi iseenda väljatrüki. Mõni kord teevad koopiaid ja fotografeerivad dokumente. Aga kui saab enda kontrollkaardiga võtta väljatrüki, siis ei tee. Pealmine külg M.Roometi väljatrükist klappis politsei väljatrükiga. Tagumine külg on see, kus saab käsitsi sisestada oma tegevus. Juhi enda omal oli ühel kuupäeval käsitsi sisestatud oma tegevus. Päev enne seda oli ta natukene tegemata jätnud, sisestamata oli mingi vahemik. See, mis oli käsitsi sisestatud, seda ei fikseerinud toimiku jaoks, sest sellega oli korras. Matti Roomet ise tunnistas enda süüd mõlemas rikkumises. Menetlusalune isik andis ütlusi, et tema esitas kontrollijatele digisõidumeerikust enda väljatrüki, millel oli käsitsi tehtud märge, kuna olin eelnevalt teinud näpuvea. Ta pani hommikul käsitsi kuupäevad ja kellaajad peale, kuna ta oli pannud valesti sisse digitaalkaardi sisestamiseks tavakaardi. Seal on üks hetk ja loeb automaatselt päeva alguseks. Lasi, väljatrüki, tõmbas väljatrüki taha joone lahtritesse
11. kuupäeva kohta triibu ja kirjutas peale, et 16.-17.04 puhkeaeg. Lähtus triibu tõmbamisel koolitusel seaduse järgi õpitust. Dokumentaalsed tõendid, sõidumeeriku väljatrükid (tl 41, 48-50) tõendavad sõidumeeriku andmeid. Tunnistaja A.A. kinnitas kohtus, et tl 49-50 on sama väljatrükk, mis Mati Roomet esitas. Kanded on teisel küljel. Võimalik, et on samad kanded. Siin on kaks kuupäeva. Ei oska öelda, et kas need kuupäevad olid seal all või mitte. Teisel väljatrükil oli seal all küsimärk. See oli tunduvalt lühem periood. Teisel oli enam-vähem samad asjad, puhke- ja tööaeg korras. Küsimärk näitab, et midagi on esitamata jäetud. Esitas eelmise päeva väljatrüki, kus käsitsi ei olnud midagi kirjas ja sama päeva väljatrüki, kus olid kuupäevad. Uuritud tõendite hindamise järel jääb kohtule kahtlusi, mida ei ole võimalik kohtuliku arutamise käigus kõrvaldada. Dokumentaalsed tõendid kinnitavad, et Mati Roometile anti veoste saatjalt veoseleht kaasa ning see kinnitab, et Mati Roometil oli kontrollimisel poliseile veoseleht esitada. Tõndatud on asjaolu, et saatelehel oli teise sõiduki number, mida Mati Roomet 17.04.
12. a ei kasutanud. Menetlusaluse isiku põhjendused selle kohta, et saateleht oli varem ette koostatud sõiduki numbriga, mida Mati Roomet põhiliselt kasutas, on arusaadavad ja loogilised. 17.04.
13. a sõitis Mati Roomet teise sõidukiga ja võttis peale valmispandud ja saatelehele vormistatud kauba, jättes tähelepanuta saatelehele märgitud teise sõiduki numbri. Tunnistaja R.P.ütluste järgi olid kontrollimisel temal paarimehega ülesanded jaotatud nii, et tema kontrollis veoselehte ja paarimees sõidumeerikut. Tunnistaja R.P.ütluste järgi puudus juhil esitamiseks veoseleht, kuid tunnistaja ei mäleta aja möödudes sündmuse muid detaile. See asjaolu annab alust usaldada menetlusaluse isiku ütlusi selles, et teise auto numbriga vormistatud saateleht kontrollijatele ei sobinud ja see lükati tagasi. Ebatäpse saatelehe olemasolu iseenesest ei saa hinnata saatelehe puudumiseks. Tunnistajate ütluste järgi dokumente ei fotografeeritud. Fotosid ja salvestisi dokumentidest tõendina esitatud ei ole.

§ 314

võimaldab foto, filmi ja muu teabesalvestise kasutamist tõendina.

§ 314

lg 1 järgi menetleja tehtud foto, film või muu teabesalvestis võib olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui see vastab

§ 31

lõike 11 punktides 1–3 sätestatule.

§ 6

314 lg 2 järgi fotografeerimise, filmimise või muu salvestamise juures viibinud isiku taotluse või selle puudumise kohta tehakse märge väärteoprotokolli või kiirmenetluse otsusele. Tunnistaja A.A.andis ütlusi menetlustoimingute läbiviimise kohta. Tunnistaja A.A.ütluste järgi Mati Roomet keeldus ütlusi andmast. Ei toonud põhjendusi. Kui isik keeldub ütlusi andmast, siis tunnistaja menetlejana jätkab enda tegevust protokolli koostamisel. Isikul on õigus keelduda ütlusi andmast. Keeldumist ei fikseeri. Kui seda materjali juures lisatud tõendite juures ei ole, siis seda ei ole. Dokumentidesse ei fikseerinud keeldumist ütluste andmisest. Ei tea, miks seda ei teinud. Menetlusaluse isiku ütluste järgi selgitati talle õigusi väärteomenetluse alustamisel. Midagi arusaamatut ei olnud. Temalt ei küsitud, et kas soovib ütlusi anda. Väärteoprotokollis on Mati Roometi allkirjad selle kohta, et ta kinnitab protokolli märgitud andmete õigsust, talle on tutvustatud õigusi ja kohsutusi

§ 19järgi ja on tutvunud väärteoprotokolliga.

Mati Roomet kinnitas kohtus, et väärteoprotokollis on tema allkirjad. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli väärteotoimikus ei ole.

§ 65

lg 1 järgi füüsilisest isikust menetlusaluse isiku ja juriidilisest isikust menetlusaluse isiku seadusliku esindaja ütlused väärteo toimepanemise kohta protokollitakse ülekuulamisprotokolli plangil või

§ 69lõike 2 punkti 3 kohaselt väärteoprotokollis.

Menetlusalune isik võib kirjutada ütlused ka omakäeliselt.

§ 65

lg 2 järgi ülekuulamisprotokollis märgitakse: 1) käesoleva seadustiku § 56 lõike 2 punktides 1–5 loetletud andmed; 2) menetlusalusele isikule tema õiguste ja kohustuste teatavaks tegemine vastavalt käesoleva seadustiku §-le 19, millega tutvumise kohta annab menetlusalune isik ülekuulamisprotokollile eraldi allkirja; 3) menetlusaluse isiku ütlused väärteo toimepanemise kohta.

§ 65

lg 3 järgi ülekuulamisprotokollile kirjutab alla füüsilisest isikust menetlusalune isik või juriidilisest isikust menetlusaluse isiku seaduslik esindaja.

§ 65

lg 4 järgi kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isik keeldub ütluste andmisest või annab ütlused, kuid keeldub selle kohta allkirja andmast, märgib kohtuvälise menetleja ametnik keeldumise ülekuulamisprotokollile.

§ 19

lg 1 p 4 järgi on menetlusalusel isikul on õigus anda ütlusi.

§ 65

lg 1 järgi on menetlusalusel isikul võimalik ütlusi anda omakäelist ja teha seda kas väärteoprotokollis või ülekuulamise protokollis. Menetlusaluse isiku ütlusi ja tunnistaja A.A.ütlusi kõrvutades teeb kohus järelduse, et menetlusaluse isiku õigusi ei ole kohtuvälises menetluses täiel määral järgitud. Kuigi Mati Roometi ütluste järgi olid talle õigused arusaadavad, tegi menetlustoiminguid kohtuväline menetleja, kellel oli kohustus järgida menetlusnorme ja tagada menetlusnormidest kinnipidamine. Menetlusdokumentides ei ole ühtegi märget selle kohta, kas menetlusalusene isik keeldus ütluste andmisest. Kuna

§ 65

lg 1 näeb ette kirjaliku vormi ütluste andmiseks ja

§ 65

lg 4 selged reeglid, kuidas käituda ütluste andmisest keeldumise korral, ei ole ütluste andmisest keeldumist võimalik tõendada tunnistaja ütlustega, kui ei ole järgitud kirjaliku vormi nõudeid keeldumise vormistamisel. Kohtul ei ole alust järeldada menetlsaluse isiku poolt kohtuvälises menetluses ütluste andmisest keeldumist. Kohtuvälises menetluses jäeti menetlusaluse isiku ütlused võtmata ja 7 sellega kogumata üks tõenditest. Menetlusaluse isiku ütlused on tõend. Menetlusaluse isiku kohtus andtud ütlustes ei ole kohtul põhjust kahelda. Väärteoprotokolli koostamise järel on menetlusalune isik esitanud kohtuvälisele menetlejale vastulause (tl 46), mis esitati kohtule kaebemenetluses koos väärteotoimikuga. Kohtuvälise menetleja otsuses ei ole vastulauset käsitletud.

§ 74

lg 1 p 8 järgi kohtuvälise menetleja otsuses märgitakse vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendus.

§ 150

lg 1 p 7 ja 8 järgi on väärteomenetlusõigust oluliselt rikutud, kui menetleja otsust ei ole põhistatud, kui see on väärteomenetluse seadustikus ette nähtud; menetleja otsuse lõpposa järeldused ei vasta tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele. Kohtuvälise menetleja esidaja kohtus ja väärteoprotokolli koostanud ametnik on seisukohal, et Mati Roomet oma süüd liiklusseadus rikkumises tunnistanud. Oma seisukoha sai Mati Roomet kohtuvälisele menetlejale avaldada vastulauses, sest väärteoprotokolli koostamise eel teda üle ei kuulatud. Vastulauses on Mati Roomet selgitanud tema kinnipidamisel toimunud kontrollimise asjaolusid. Ta väljendas kahetsust inimliku eksimuse üle, et oli tähelepanematu, kui võttis saatelehe teise auto numbriga ja tegi digimeeriku kasutamisel näpuvea, mille tõttu pidi sisestama andmeid käsitsi. Ta püüab neid eksimusi edaspidi vältida. Mati Roomet ei palunud kohtuväliselt menetlejalt kergemat karistust vaid mõistvat suhtumist eksimisse. Vastulauses ei väljendu süü tunnistamine ja süü puhtsüdamlik kahetsemine. Ka kohtus selgitas menetlusalune isik kontrollimisel kõneks olnud asjaolusid. Ta ei tunnistanud ennast süüdi talle etteheidetud liiklusseaduse rikkumises. Kaebuse kohtulikul arutamisel tuvastas kohus kohtuvälises menetluses toimunud väärteomenetluse rikkumisi. Menetlusalust isikut ei kuulatud üle ja sellega rikuti tema

§ 19lg 1 p 4 sätestatud õigust ütlusi anda.

Oma seisukoha väljendas menetlusalune isik kohtuvälisele menetlejale vastulauses. Kuna

§ 74

lg 1 p 8 nõuab kohtuvälise menetleja otsuses vastulauses esitatu mittearvestamise põhjenduse märkimist, on väärteomenetlusõigust oluliselt rikutud

§ 150lg 1 p 7 tähenduses.

Väärteomenetluses kõrvaldamata kahtlused tuleb menetlusaluse isiku süüdiolekus tõlgendada tema kasuks, nagu nõuab KrMS § 7 lg 3.

§ 2

järgi kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Süütuse presumtsiooni seisukohalt ei ole väärteomenetluses erisusi. Ka kohtuliku uurimise käigus jäid kahtlused kõrvaldamata. Kohtuvälise menetleja otsuses märgitud tõendite alusel ei olnud võimalik teha karistusotsust. Kohus teeb sellest järelduse, et menetleja otsuse lõpposa järeldused ei vastanud tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele ning nende põhjal ei olnud võimalik teha karistusotsust. Seetõttu on väärteomenetlusõigust oluliselt rikutud

§ 150lg 1 p 8 tähenduses.

Kohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. 8 Menetluskulud Kohtuistungil esitas kaitsja menetluskulude nimekirja õigusabi osutamise kohta 1131,18 euro ulatuses ja taotles menetlusalusele isikule menetluskulude hüvitamist.

§ 38

lg 1 järgi kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskulu valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses menetlusega. KrMS § 183 lg 1 järgi kriminaalmenetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud riik, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti.

§ 38lg 1 ja Kr

MS § 183 lg 1 alusel tuleb menetlusaluse isiku valitud kaistjale makstud õigusabi kulud menetlusalusele isikule hüvitada. Kohus leiab, et asja lahendamisel õigusabi andmiseks kulunud aeg on proportsionaalne arvestades asja lahendamiseks vajalike õiguslike küsimuste keerukust ja taotletud tasu on mõistlik tasu. Kuna kohus tühistas kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetas

§ 29lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse, tuleb Kr

MS § 183 lg 1 alusel jätta menetluskulud riigi kanda ja hüvitada menetlusaluse isikule tema tehtud õigusabi kulud täies ulatuses. Ene Muts kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 9