) § 1361 lg 4, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1). ASJAOLUD 1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas
lg 1 ja § 130 lg 1 alusel 21.08.2018 Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks, paludes kohtult luba käsutamise keelumärke seadmiseks Eesti Vabariik kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) E.H.ile kuuluvale osale OÜ-s SHF (registrikood 10938761) nimiväärtusega 2030 eurot, OÜ-s Tehas (registrikood 11242835) nimiväärtusega 2556 eurot, FCC OÜ-s (registrikood 12725872) nimiväärtusega 3000 eurot ja OÜ-s FBB (registrikood 11245839) nimiväärtusega 1040 eurot; anda luba E.H.i krediidiasutustes olevate pangakontode arestimiseks 107 768,47 euro ulatuses; anda luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks Eesti Vabariik kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) summas 15 250,95 eurot J.V.ile kuuluvale kinnistule asukohaga xxxxxxxxx. MTA põhjendab oma taotlust järgmiselt: 1.1. Seisuga 15.08.2018 on OÜ FCC Betoonitööd juuli 2007 kuni mai 2018 eest deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksuvõlg 116 394,47 eurot, sh põhivõlg 107 658,60 eurot ja intress 8735,87 eurot (arvestuslik intress).
lg 4 kohaselt on deklaratsiooni esitaja kohustatud esitama talle teadaolevalt õigeid andmeid ning andmete õigsust kirjalikult kinnitama, mistõttu eeldab maksuhaldur OÜ FCC Betoonitööd esitatud maksudeklaratsioonidel (vorm KMD ja TSD) deklareeritud andmete õigsust. Maksuhaldur alustas 09.02.2018 korraldusega OÜ FCC Betoonitööd suhtes üksikjuhtumi kontrolli, mis hõlmab käibemaksu ning töötajatele tehtud väljamaksetelt arvestatud ja kinnipeetud tulumaksu, sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni- ja töötuskindlustusmaksete arvestamise, deklareerimise ning tasumise õigsuse kontrolli maksustamisperioodil juuli-detsember 2017.a. 24.04.2018 esitas OÜ FCC Betoonitööd parandatud käibedeklaratsiooni (KMD)
-ist ja teistest seadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise eest. Vastutusmenetluse tõenäoliseks tulemuseks on vastutuskohustus. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et E.H., olles OÜ FCC Betoonitööd juhatuse liige tegutses teadlikult eesmärgiga esitada valeandmetega deklaratsioonid ja hoiduda maksude tasumisest. Maksudest kõrvalehoidumine saab olla vaid süüline tegevus. 2 Maksuhaldur on analüüsinud FCC Betoonitööd OÜ arvelduskontot Swedbank ASis nr EE
-st ning maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Toodud asjaoludel on piisav alus kahtlustada, et E.H. on oma 3 tegutsemisega teadlikult ja tahtlikult viinud äriühingust raha ja vara välja, jättes täitmata äriühingu maksukohustused. Eelnevast tulenevalt on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et E.H. on OÜ FCC Betoonitööd juhatuse liikmena rikkunud süüliselt
§-s 8 nimetatud kohustusi, mis on aluseks tema suhtes vastutusotsuse koostamisele
lg 1 ja
Eelpoolmainitust tulenevalt on maksuhaldur seisukohal, et vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse tõenäoliseks tulemuseks on seadusest tulenev E.H.i solidaarne vastutus OÜ FCC Betoonitööd poolt perioodil juuli 2017 kuni mai 2018 eest deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksuvõla eest summas 107 658,60 eurot, millele 15.08.2018 seisuga lisandub arvestuslik intress summas 8735,87 eurot. Seisuga 15.08.2018 E.H.i võimaliku vastutusotsusega nõutava solidaarvõla suuruseks 116 394,47 eurot, millest põhivõlg on 107 658,60 eurot ja intress 8735,87 eurot. 24.04.2018 esitas OÜ FCC Betoonitööd parandatud käibedeklaratsiooni (KMD)
Äriühingu juhatuse liige ei ole täitnud oma seadusest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, kui äriühingu kohustused täitmata jäävad. Juhatuse liige peab täitma oma kohustusi kõrgendatud hoolsusega, nn korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikme kohustus on organiseerida ettevõtte tööd selliselt, et ettevõtja tegevus vastaks õigusaktides sätestatud nõuetele ja ettekirjutustele ning juhatuse liige peab olema veendunud selles, et oma tegevusega ei kahjustata kolmandaid isikuid. Nimetatud meetmete rakendamine on hõlmatud
lõikes 1 sätestatud korraldamiskohustuse täitmisega ja kujutab endast käibes vajaliku hoole järgimist VÕS § 104 lg 4 mõttes. Hinnates olemasolevaid tõendeid kogumis on maksuhalduril kahtlus, et J.V. on rikkunud tal lasuvat hoolsuskohustust ning jätnud olulisel määral täitmata järelevalve kohustuse omamata ülevaadet enda juhitavas äriühingus toimuvast. Swedbank ASi tõendi kohaselt oli J.V.il arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxx interneti panga ja telefonipanga info ja tehingute juurdepääsu õigus. Seega oli ta teadlik E.H.i poolt perioodil juuli 2017 – detsember 2017 nimetatud pangakontolt sularaha väljavõtmisest summas 193 650 eurot. J.V. pidi juhatuse liikmena veenduma ning tagama, et OÜ FCC Betoonitööd deklaratsioonid on esitatud õigete andmetega ja maksukohustused saavad tähtaegselt täidetud. Maksuhaldur on seisukohal, et J.V. oli teadlik E.H.i tegevusest ettevõtte juhtimisel ja osales ise samuti aktiivselt äriühingu majandustegevuses ja seda ka peale juhatuse liikme kohalt lahkumist 19.12.
Eelnevast tulenevalt on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et J.V. on OÜ FCC Betoonitööd juhatuse liikmena rikkunud süüliselt
§-s 8 nimetatud kohustusi, mis on aluseks tema suhtes vastutusotsuse koostamisele
lg 1 ja
Eelpoolmainitust tulenevalt on maksuhaldur seisukohal, et vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse tõenäoliseks tulemuseks on seadusest tulenev J.V.i solidaarne vastutus OÜ FCC Betoonitööd poolt perioodil juuli kuni august 2017 deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksuvõla eest summas 10 007,21 eurot, millele 15.08.2018 seisuga lisandub arvestuslik intress summas 2019,74 eurot. Seisuga 15.08.2018 J.V.i võimaliku vastutusotsusega nõutava solidaarvõla suuruseks 12 026,95 eurot, millest põhivõlg on 10 007,21 eurot ja intress 2019,74 eurot. 1.
Maksumaksja suhtes on alustatud sissenõudmist ning selle tulemusena ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda. Ajutise pankrotihalduri Oliver Ennoki aruande kohaselt puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks ning seega tuleks pankrotiavalduse menetlus lõpetada raugemise tõttu. Eeltoodu kohaselt puudub võimalus maksuvõla sissenõudmiseks äriühingu enda vara arvelt ja seega on
E.H.ile ja J.V.ile tuleb teha vastutusotsus enne OÜ FCC Betoonitööd registrist kustutamist. Kuna äriühing ei ole registrist kustutatud, ei esine käesoleval juhul olukord, kus juriidilise isiku õigusvõime oleks lõppenud. 1.
Maksuhaldurile ei ole teada kui väärtuslikud on E.H.ile kuuluvad osakud, mistõttu on põhjendatud osakutele keelumärke seadmisel arvestada osaku väärtuseks selle nimiväärtus. E.H.ile äriühingutes kuuluv osalus on nimiväärtusega (2030, 2556, 1040, 3000) 8626 eurot. Samas nimetatud osakutele käsutamise keelu seadmine ei taga reaalselt vastutusotsusega määratavat vastutuskohustust ja seega peab maksuhaldur põhjendatuks täiendavate abinõude kohaldamist. Arvestades vastutusmenetluses eeldatavasti sissenõudmisele kuuluva maksuvõla suurust ja asjaolu, et E.H.il ei ole maksuhaldurile teadaolevalt rohkem registervara, mis tagaks E.H.i võimaliku vastutusotsusega määratavat vastutuskohustust, siis leiab maksuhaldur, et on põhjendatud täiendavalt E.H.i pangakontode arestimine (116 394,47 - 8626) 107 768,47 euro ulatuses (
6
lg 3 kohaselt ei kuulu füüsilise isiku maksuvõla sissenõudmisel või tema pangakonto arestimisel igakuisele arestimisele ühe kuupalga alammäära suurune summa võlgniku ja iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta. Töölepingu seaduse § 29 lg-st 5 ja töötasu alammäära kehtestamise määruse §-st 1 tulenevalt ei kuulu E.H.i pangakontode arestimisel igakuiselt arestimisele vähemalt 500 eurot, seda eeldusel, et isikul puuduvad ülalpeetavad. Maksuhaldurile teadaolevalt E.H.il ülalpeetavaid perekonnaliikmeid ei ole. 1.
lg-s 1 loetletud täitetoimingutest on hüpoteegi seadmine J.V.ile kuuluvale kinnistule kõige sobivam meede. Seda põhjusel, et hüpoteegi seadmine ei takista isikule kuuluva kinnistu kasutamist ega käsutamist ja käsutamise keelumärke seadmine sõidukitele või osakutele on samas isikut piiravam abinõu. Maksuhaldur peab vajalikuks hüpoteegi seadmist J.V.ile kuuluvale kinnistule selliselt, et oleks tagatud OÜ FCC Betoonitööd sisse nõutav maksuvõlg summas 12 026,95 eurot ja eeldatavad sundtäitmiskulud. Kuivõrd
ei anna maksuhaldurile pädevust pöörata sissenõuet kinnisasjadele, saab kinnistu sundmüük toimuda üksnes kohtutäituri vahendusel ning võimalike täitekulude suuruse hindamisel tuleb lähtuda kohtutäituri tasu määradest ja võimalikest lisatasudest, samuti muudest täitekuludest. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 37 lg-le 1 on täitekulud kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused. TMS § 38 tulenevalt kannab täitekulud võlgnik. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 29 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Menetluse alustamise tasu on KTS § 34 lg 2 p 4 kohaselt üle 5000 euro suuruse nõude puhul 60 eurot. KTS § 35 lg 1 kohaselt on kohtutäituri põhitasu sissenõudelt summas 12 026,95 eurot 960 eurot. KTS § 32 lg 3 tulenevalt lisandub kohtutäituri tasule käibemaks, seega lisandub nii menetluse alustamise tasule (60 eurot) kui ka kohtutäituri tasule (960 eurot) 20% käibemaks (204 eurot), moodustades kokku kulu koos käibemaksuga 1224 eurot. Täitetoimingu lisatasu puhul võib kinnisasja puhul arvestada võimaliku lisatasuga enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest, mis on KTS § 45 lg 1 kohaselt kuni 3% vara müügihinnast, kuid mitte rohkem kui 2000 eurot. Käesolevas taotluses on kohtuliku hüpoteegiga koormatava kinnistu hinnanguliseks turuväärtuseks 283 605 eurot, 8 millest 3% on 8508,15 eurot. Seega on lisatasu suurus 2000 eurot. Kokku moodustavad sundtäitmiskulud 3224 eurot (1224 + 2000) ehk 26,9% nõude suurusest. Eeltoodust tulenevalt peab maksuhaldur vajalikuks hüpoteegi seadmist summas 15 250,95 eurot (12 026,95 + 3224). 1.7.
¹ lg 3 kohaselt lõpetab maksuhaldur E.H.i ja J.V.i vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui nimetatud isikud on esitanud tagatise
Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (
ja/või J.V. soovivad tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks E.H.il 116 394,47 eurot ja J.V.il 12 026,95 eurot. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 2. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.
ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 3.
lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada
Maksuhalduril on mh õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele käesoleva seadusega ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras, samuti arestida muud varalised õigused, millele ei saa sissenõuet pöörata käesoleva lõike punkti 3 alusel, samuti taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist õiguste kohta peetavasse registrisse (
lg 1 p 3 ja 4) ning taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt ja käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist muusse vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta (
4.
lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on mõeldav pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Lisaks märgitule tuleb vastavalt Riigikohtu üldkogu 27.11.2012 määrusele haldusasjas nr 3-3-1-15-12 (p 50) hinnata, kas esineb kasvõi üks
lg-s 6 nimetatud alustest, mis välistaks vastutusotsuse tegemise; kas isik, kellele vastutusotsust teha soovitakse, vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest; ega maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud; ega 9 juriidilise isiku, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha, õigusvõime ei ole lõppenud; andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud. 5.
lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu
lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. 6. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab
6.1. Riigikohus märkis 14.05.2013 määruses haldusasjas nr 3-3-1-7-13 (p 9), et vastutusotsuse näol on
lg 1 järgi tegemist maksuhalduri haldusaktiga, mis tehakse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Selliseks kolmandaks isikuks on mh ka juriidilise isiku juhatuse liige, sest tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 34 lg 1 järgi on juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks juhatus või seda asendav organ.
lg 1 järgi on juriidilise isiku seaduslikul esindajal kohustus tagada esindatava maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. Selle kohustuse rikkumise korral tahtlikult või raskest hooletusest vastutab seaduslik esindaja
lg 1 järgi rikkumise tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. 6.2. Taotlusest nähtuvalt algatas maksuhaldur halduskohtule esitatud taotlusega E.H.i ja J.V.i suhtes maksumenetluse, mille eesmärk on
Riigikohus pidas võimalikuks, et maksuhalduri poolt taotluse esitamine on esimene menetlustoiming vastutusmenetluses (vt Riigikohtu 02.06.2017 määrus haldusasjas nr 3-3-117-17, p 12). Taotluses on märgitud, et maksuhaldur alustas 09.02.2018 korraldusega OÜ FCC Betoonitööd suhtes üksikjuhtumi kontrolli, mis hõlmab käibemaksu ning töötajatele tehtud väljamaksetelt arvestatud ja kinnipeetud tulumaksu, sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni- ja töötuskindlustusmaksete arvestamise, deklareerimise ning tasumise õigsuse kontrolli maksustamisperioodil juuli-detsember 2017.a. 24.04.2018 esitas OÜ FCC Betoonitööd parandatud käibedeklaratsiooni (KMD) 2017. aasta juulikuu, augustikuu, novembrikuu, detsembrikuu kohta ja 22.05.2018 parandatud tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötukindlustusmakse deklaratsiooni (TSD) detsembrikuu kohta. Sellest tulenevalt on OÜ-l FCC Betoonitööd deklareeritud, kuid tasumata maksuvõlg 15.08.2018 seisuga 107 658,60 eurot, millele lisandub intress 8735,87 eurot, so kokku 116,394,47 eurot. FCC Betoonitööd maksuvõlg on tekkinud maksustamisperioodide 07.2017 kuni 05.2018 maksudeklaratsioonidel (vorm TSD ja KMD) deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksusummadest ning nimetatud maksusummadelt arvestatud intressist. Tegemist on kehtiva maksuvõlaga. Elektroonilise äriregistri teabesüsteemi andmetel on E.H. (xxxxxxxxxxx) alates 25.04.2005 OÜ FCC Betoonitööd juhatuse liige. J.V. (isikukood xxxxxxxxxx) oli perioodil 29.06.2007 – 19.12.2017 OÜ FCC Betoonitööd juhatuse liige. Taotlusest nähtub, et OÜ FCC Betoonitööd poolt perioodi juuli 2017 kuni mai 2018 eest deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksuvõla tekkimise ajal oli E.H. äriühingu juhatuse liige, sh alates 20.12.2017 ainuisikuline juhatuse liige. E.H.i solidaarne vastutus OÜ FCC Betoonitööd poolt perioodil juuli 2017 kuni mai 2018 eest deklareeritud, kuid tasumata jäetud 10 maksuvõla eest, on summas 107 658,60 eurot, millele 15.08.2018 seisuga lisandub arvestuslik intress summas 8735,87 eurot. J.V. on solidaarselt vastutav OÜ FCC Betoonitööd perioodi juuli kuni august 2017 deklareeritud maksuvõla eest. Perioodi juuli kuni august 2017 deklareeritud käibemaksu võlg on 10 007,21 eurot, millele lisandub 15.08.2018 seisuga intress 2019,74 eurot, kokku 12 026,95 eurot. Kohus jagab maksuhalduri seisukohta selles, et OÜ FCC Betoonitööd kinnitas parandatud deklaratsioonide esitamisega, et kajastas esialgselt esitatud KMD-del ja TSD-del valeandmeid. Seega tekkis parandatud deklaratsioonidega OÜl FCC Betoonitööd perioodi juuli 2017 kuni mai 2018 maksuvõlg, mis on äriühingul tasumata. Põhjendatud on kohtu arvates maksuhalduri seisukoht ka selles, et juhatuse liikmed tegutsesid teadlikult eesmärgiga esitada valeandmetega deklaratsioone, et hoiduda maksude tasumisest. Samuti on maksuhaldur toonud välja põhjendatud kahtluse, et alates juulist 2017 on OÜ FCC Betoonitööd juhatuse liikmed teadlikult alustanud äriühingu varatuks tegemist (vt lisad ajutise pankrotihalduri aruanne ja pangakontode väljavõtted). Dokumentaalselt on tõendatud, et äriühingu pangakontolt on välja võetud sularaha summas 268 565 eurot, makstud kassast välja E.H.ile 30 000 eurot ja J.V.ile 20 000 eurot, makstud kassast välja dividende vahetult enne pankrotiavalduse esitamist kokku summas 179 398,49 eurot, võõrandatud äriühingule kuuluvad sõidukid alla turuhinna oma lähikondsetele ja seotud isikutele. Nimetatud tegevusi saab pidada vaid tahtlikuks. Seega on vastutusmenetluse tõenäoliseks tulemuseks isikutele vastutusotsuse koostamine. Eeltoodud kohtule teadaolevatel asjaoludel võib äriühingu juhatuse liiget E.H.it ja endist juhatuse liiget J.V.i pidada maksukohustuse täitmata jätmise eest vastutavateks isikuteks. Nimetatud isikud on eelduslikult rikkunud
§-s 8 sätestatud kohustusi ja vastutavad seetõttu maksuvõla tekkimise eest, millele lisandub intress. Nimetatud isikud võivad solidaarselt vastutada äriühingu maksukohustuse eest eelpool ning taotluses välja toodud ulatuses. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine. 6.3 Taotluses on välja toodud, et nii E.H.i kui ka J.V.i 2018 aasta keskmine kuusissetulek (ca 1200 eurot) on ebapiisav vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks ja tõenäoliselt esineb vajadus tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Kohus peab võimalikuks, arvestades E.H.i ja J.V.i käitumist äriühingu juhatuse liikmetena maksumaksja kohustuse täitmata jätmisel, et isikud võivad hakata enda suhtes algatatud vastutusotsuse menetlusest teadasaamisel oma vara võõrandama. Sellisel juhul võib tekkida olukord, kus vastutusotsuse tegemisel ei ole selle sundtäitmine enam võimalik. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega. 6.4.
lg 5 teise lause kohaselt võib sama seaduse §-des 38–40 nimetatud isikutele teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist
lg 1 p-s 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot.
lg 5 seab piirangu vastutusotsuse tegemisele, aga mitte vastutusmenetluse algatamisele ja täitmist tagavate toimingute sooritamisele vastutusotsuse adressaadi suhtes (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2013 määrus haldusasjas nr 3-13-455). Maksuhaldur ei tugine taotluse esitamisel asjaolule, et OÜ-lt FCC Betoonitööd pole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või et äriühingu suhtes on välja kuulutatud pankrot, küll on maksuhaldur taotluses ära näidanud, et 14.06.2018 Harju Maakohtu määrusega võeti 11 menetlusse OÜ FCC Betoonitööd avaldus OÜ FCC Betoonitööd pankroti väljakuulutamiseks ning nimetati pankrotihalduriks Oliver Ennok. Kohtule esitatud ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks ning pankrotiavalduse menetlus tuleks lõpetada raugemise tõttu. 6.5. Käesoleval juhul ei esine taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt
Maksuvõlg on tekkinud, seda pole kustutatud, selle sissenõudmine pole aegunud ja ka maksusumma määramise aegumistähtaeg pole möödunud (
Äriühingu õigusvõime ei ole lõppenud. 6.6. Kohus peab täitetoimingu valikuid E.H.i suhtes põhjendatuks. Arvestades, et E.H.il puudub muu registervara, on talle kuuluvatele osakutele OÜ-s SHF, OÜs Tehas, OÜ-s FBB ja FCC OÜ-s keelumärke seadmine nende nimiväärtuses (2030, 2556, 1040 ja 3000 so kokku 8626 eurot) põhjendatud. Samas ei taga nimetatud osakutele käsutamise keelu seadmine reaalselt vastutusotsusega määratavat maksukohustust. Sellest tulenevalt ning arvestades maksuvõla suurust ja seda, et E.H.il ei ole rohkem teadaolevalt registervara, on põhjendatud täiendavalt ka E.H.i pangakontode arestimine summas 107 768,47 eurot (116 394,47-8626). Kohus möönab, et pangakonto arestimine on üks maksukohustuslast enim koormavaid täitetoiminguid ning see mõjutab oluliselt inimese elukorraldust. Samas juhul, kui puuduvad muud võimalused maksukohustuse täitmise tagamiseks, ei saa pangakonto arestimist pidada ebaproportsionaalseks. Pangakontodel asuv raha on hetkel sisuliselt ainus vara, millega isik saaks täita potentsiaalselt määratava maksukohustuse. Isiku puhul, kelle suhtes on põhjendatud kahtlus, et ta on käitunud maksuõigussuhtes pahauskselt, ei ole alust eeldada, et ta tagab vastutusotsuse menetluse ajaks enda maksujõulisuse (analoogset seisukohta on väljendanud Tallinna Ringkonnakohus haldusasjas nr 3-16-2074 tehtud 17.11.2016 määruse p-s 10 ja haldusasjas nr 3-17-1932 tehtud 10.10.2017 määruse p-s 11). Pangakonto aresti intensiivsust leevendab asjaolu, et füüsilise isiku pangakonto arestimisel ei kuulu maksuhalduri poolt igakuisele arestimisele ühe kuupalga alammäära suurune summa võlgniku ja iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta (
Kontode arestist vabastamiseks saab isik esitada MTA-le arestitud summale vastava tagatise (
Kohus selgitab, et maksuhalduriga koostööd tehes ning tagatist esitades saab isik pangakontod aresti alt vabaks. Lisaks ei välista maksukorralduse seadus arestitud pangakontodelt maksuhalduri nõusolekul väljamaksete tegemist (
6.
lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise ning valitud tagatise väärtus peab katma nii võimaliku maksunõude kui ka sundtäitmise kulud. Kui isikud soovivad tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks vastavalt E.H.il 116 394,47 eurot ja J.V.il 12 026,95 eurot. 7. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades taotleja põhjendusi, maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, nõustub kohus taotlejaga, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda võimatuks. Kohus leiab, et taotlus on selles toodud asjaoludel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.