1-06-12187/191

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aega ja koht 07.06.2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-06-12187 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali Kaitsja Vandeadvokaadi abi Raiko Paas määratud korras Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Märt Ringmaa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu MÄRT RINGMAA, isikukood viibimiskoht Viru Vangla 33805310300, Karistuse kandmise algus 11.11.2005 ja lõpp 11.11.2020 Kohtuasja läbivaatamise aeg 28.05.2018, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta MÄRT RINGMAA vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada kaitsja taotlus riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks osaliselt ning välja mõista Märt Ringmaalt menetluskuluna riigituludesse 126 (ükssada kakskümmend kuus) eurot kaitsjatasu adv. Raiko Paasi poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS Swedbank, nr EE701700017001577198 Luminor Bank või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga

1. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Sirel&Partnerid kasuks 126 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Raiko Paasi poolt süüdimõistetu Märt Ringmaa kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Märt Ringmaale, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 19.03.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Märt Ringmaa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 23.03.2009 otsusega tunnistati Märt Ringmaa süüdi KrK § 15 lg 2 - § 144 lg 1, § 2074, KarS § 114 p 2, 3, 7 - § 25 lg 2, § 203 - § 25 lg 2, § 405 lg 2 - § 25 lg 2, § 415 lg 1, KrK § 186 ja KarS § 209 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle lõplikuks liitkaristuseks 15 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse kandmise alguseks 11.11.
2. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta samuti Märt Ringmaa vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Prokurör lisab, et kuriteod, mis Märt Ringmaa on toime pannud, s.o lõhkeseadeldise ebaseaduslik valmistamine, plahvatuse tekitamine ja mõrva katse, on äärmiselt ohtlikud kogu ühiskonna suhtes ning nende toimepanemist ta ei tunnista. Kohtuistung Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetav soovib täpsustada, et kuigi iseloomustuses on märgitud, et isik on riigi vastane, on ta tegelikult Eesti patrioot ning kõik tema tuttavad võivad seda kinnitada. Vabanemisel tahab ta selle xxxx müsteeriumi lahendada, kuna kõik kuriteod on avastamata, mis talle on süüks pandud. Tema unistuseks on lahendada kõik kuriteod, sest tal ei ole nendega mingit pistmist. Talle on teada, et hoobeldakse temale süüks pandud tegude toimepanijate poolt ning tema saab ainult kohapeal kontrollida neid isikuid, kes tegelikult need teod toime panid. Kinnipeetav on pensionär, kuid tuleb suurepäraselt toime, kuna tal on lapsed, kes teda aitavad. Tööle ta enam ei lähe ning vabanedes läheb elama xxxx 3-toalisesse kõigi mugavustega korterisse, mis praegu on tühi. Selgitab veel, et tema endine abikaasa on praegu hooldekodus, kuid tuleb ka sinna elama. Oma lastega suhtleb kinnipeetav telefoni ja kirja teel ning lapsed on nõus teda aitama, kui ta abi vajab. Kinnipeetav ei tunnista end süüdi nendes kuritegudes, milles on ta süüdi mõistetud ning lisab, et pensionipettus on ainus asi, milles ta end süüdi tunnistab. Leiab, et on võimeline projekteerima, kuid ei vaja tööd, kuna tal on pension ja toetavad lapsed. On arvamusel, et plahvatamine ja plahvatamise tekitamise katsed on erinevad asjad ning tema ei ole toime pannud ühtegi kuritegu, mis oleks väljunud katseraamidest ning keegi ei ole kannatada saanud. Kinnipeetav on seisukohal, et kaotab kõigi inimeste lugupidamise, kui tunnistab end süüdi mitte toimepandud kuritegudes. 2 Kaitsja viitab Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-12-17 punktile 22, milles on seadusandja pidanud vajalikuks soodustada kinnipeetavate ennetähtaegset vabastamist ning neile vangistuse lõpuni ärakandmise asemel alternatiivsete mõjutusvahendite kohaldamist. Samuti on kohus sama lahendi punktis 28 leidnud, et ekslik on eeldus, et kuriteo asjaolude tähtsus aja jooksul ei vähene ja eeskätt seetõttu ei saa süüdimõistetult eeldada õiguskuulekat käitumist vabaduses. Kaitsja toob välja, et Riigikohus on samas otsuses andnud põhimõtted nii vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise menetlusele kui ka vabanemise eelduste hindamisele. Nimetatud lahendi punktis 20 on kohus selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine ning seda saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik end karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kaitsja toob välja, et Märt Ringmaa on kandnud karistusest enamiku, s.o üle 10 aasta ning kandmata on alla 2 aasta, mis on olnud piisavalt pikk aeg nii eri- kui üldpreventiivsetel kaalutustel. Ka on vangla hinnangul hetkel uue kuriteo toimepanemise tõenäosus väike, mida on selliseks hinnanud ka Tartu Ringkonnakohus siis, kui eelmisel korral isiku vabanemise küsimust otsustati. Isikul puuduvad vanglas kehtivad distsiplinaarkaristused, tema käitumine on olnud õiguskuulekas ning tal on olemas ka vanglast vabanedes kindel elukoht. Eeltoodud asjaolusid ja Riigikohtu lahendis toodud seisukohti arvestades on Märt Ringmaa puhul täidetud eeldused edaspidiseks õiguskuulekaks käitumiseks. Eeltoodud asjaolud lubavad uskuda, et isik on oma järeldused teinud ning karistuse eesmärgid on täidetud. Kaitsja toob veel ka välja, et vangla ja prokuratuur on isiku vabastamata jätmise otsustamisel toetunud just kuriteo raskusastmele ja leidnud, et isik on jätkuvalt ohtlik. Põhjendatud ei ole, millistest asjaoludest tuleneb järeldus, et Märt Ringmaa jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist ja miks sellistele asjaoludele toetuv n-ö ohuhinnang kaalub üles vabastamise kasuks rääkivad asjaolud. Selgitused isikust lähtuva ohu kohta on üldsõnalised ja neid pole usutavalt ja veenvalt põhjendatud. Lisaks on vangla ja prokuratuuri seisukohad isikust lähtuva ohu kohta vastuolulised. Leitakse, et isiku mõtlemine ja käitumine on küll ohtlik, kuid kokkuvõttes on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus siiski väike. Vangla ja prokuratuur pole eeltoodud vastuolu kõrvaldamiseks esitanud ühtegi selgitust. Ka pole selgitatud, miks olemasolev ohuhinnang on kaalukam kui isiku vabanemise kasuks rääkivad asjaolud. Piirdutud on vaid samade seisukohtadega, mis esitati eelmisel korral kui Märt Ringmaa vabanemise küsimust arutati. Toetudes eeltoodule on kaitsja seisukohal, et on olemas alused vabastada Märt Ringmaa enne tähtaega. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on küll käesoleval ajal üks kehtiv kriminaalkaristus, antud teo eest kannab reaalset vanglakaristust. Käesolev kuritegu on muuhulgas lõhkeaine või –seadeldise kasutamisega plahvatuse tekitamise katse, mis on üldohtlik süütegu ning üldohtlikul viisil, lõhkeaine või –seadeldise kasutamisega kahe või enama inimese suhtes toime pandud tapmise katse, mis on samuti raske eluvastane süütegu. 3 Positiivsena saab välja tuua, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning tal on vabanemisel kindel alaline elukoht endisele abikaasale kuuluvas 3-toalises korteris xxxx, mis hetkel on tühi, kuid kuhu kinnipeetav plaanib elama asuda koos endise abikaasaga, kes praegu viibib hooldekodus. Enne vangistust elas kinnipeetav samuti endisele abikaasale kuuluvas majaosas xxxx, kus hoidis ka lõhkeseadmeid. Kinnipeetaval on kõrgharidus elektriinseneri erialal ning ta on kogu elu teinud erialast tööd. Enne vahistamist elatus pensionist, vangistuse ajal on teda materiaalselt toetanud endine abikaasa. Vabanemisjärgseks sissetulekuks saab olema samuti vaid vanaduspension. Tasumata rahalisi nõudeid on kinnipeetaval ligikaudu 1700 eurot ning tema kõrge ea tõttu ei ole ta vangistuses olnud tööga hõivatud. Kuigi kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on head ja toetavad vabanemist ühiskonda, ei ole tema suhtumine vangistuses viibitud aja jooksul palju muutunud. Iseloomustusest nähtub, et isik jätkuvalt end lõhkeainetega seotud kuritegudes süüdi ei tunnista ning kelmuse toimepanemist kahetseb, kuid õigustab tegu sellega, et soovis enda elujärge parandada. Tema suhtumine ametnikesse on olnud vastuoluline, vanglaametnikega suhtleb viisakalt ja arvestavalt, kuid kaitsepolitsei ja kohtu esindajatesse suhtub eelarvamustega. Kuigi kinnipeetav ise end kohtuistungil kodumaa patrioodiks nimetas, nähtub vangla iseloomustusest, et tema suhtumine riigikorda on pigem negatiivne. Kohtu hinnangul annab kuriteo toimepanemise asjaoludest lähtuv ohuprognoos küllaldase põhjuse arvata, et olenemata oma kõrgest east võib kinnipeetav jätkata vabanemisel kuritegude toimepanemist. Kuriteo toimepanemise asjaoludest nähtub, et lõhkeainetega üldohtlikud kuriteod ei olnud suunatud ühegi konkreetse inimese vastu, vaid juhuslikele möödujatele, millest omakorda järeldus, et kuritegude toimepanemisel puudus igasugune motiiv. Ühel korral oli lõhkeaine seatud kooli lähedusse ja teisel korral kortermaja juurde. Seega võisid ohvriteks saada nii lapsed, vanurid, kui ka süüdimõistetu enda lähedased. Sellisest teguviisist nähtub, et kinnipeetavale ei läinud korda ükski inimelu. Kuritegude toimepanemise asjaoludest nähtub, et ta ei olnud alkoholijoobes, vaid tegutses kaine mõistusega ning etteplaneeritult. Arvestades kuritegude arvukust, ühiskonnaohtlikkust ja saabuda võivate tagajärgede raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud ega kooskõlas karistuse mõistmise eesmärkidega, milleks eelkõige on mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et kinnipeetav oli ka kuritegusid toime pannes kõrges eas, seega ei vähenda käesoleval juhul isiku kõrges eas olemine ega tervise halvenemine tema poolt kuritegude toimepanemise riske. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti isiku ennetähtaegset vangistusest vabanemist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Märt Ringmaa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Menetluskulud Riigi õigusabi seaduse § 21 lg 3 sätestab, et riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra (edaspidi tasude ja kulude kord) kehtestab valdkonna eest vastutav minister, arvestades riigieelarvest selleks eraldatud vahendite suurust ja riigi õigusabi eeldatavat mahtu ning olles eelnevalt ära kuulanud advokatuuri juhatuse seisukoha. Valdkonna eest vastutav minister võib eelarveaasta kestel riigi õigusabi eest makstava tasu arvestamise aluseid, maksmise korda ja tasumäärasid ning kulude hüvitamise ulatust ja korda muuta. 4 Alates 29.01.2018 kehtiva Justiitsministeeriumi 26.07.2016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused" § 7 “lg-te 3 ja 4 kohaselt määratud kaitsja tasu kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste lahendamise taotluste esitamise eest on 25 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 150 euro ning määratud kaitsja tasu kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste lahendamisel korraldatud kohtuistungil osalemise eest on 25 eurot iga poole tunni kohta. Märt Ringmaa kaitsja vandeadvokaadi abi Raiko Paas esitas tasutaotluse, mille kohaselt on advokaat õigusabi osutanud järgmiselt: 1) 27.05.2018 arvamuse ja taotluse koostamine isiku enne tähtaega vangistusest vabastamise menetluses 5 tundi, 150 eurot; 2) 28.05.2018 istungi ettevalmistus ja istungil osalemine 1 tund, 50 eurot. Lisaks palub advokaat hüvitada sõidukulud 28.05.2018 kohtuistungile Rakvere kohtumajas, 100 km, 30 eurot. Seega kokku riigi õigusabi tasu ja kulud 230 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 46 eurot, kokku 276 eurot. Kohus leiab, et arvamuse ja taotluse koostamiseks kulunud 5 tundi ei ole põhjendatud ega vajalik. Kaitsja kirjalik arvamus on koostatud 3-l leheküljel, millest sisulist teksti on 2-l leheküljel ning sisaldab ka lõike Riigikohtu lahenditest ja karistusseadustiku sätteid. Tingimisi ennetähtaega vabastamise materjal on kokku sisuliselt 6-l leheküljel, mille läbitöötamiseks ning arvamuse koostamiseks selle põhjal on kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu 1 tund. Samuti leiab kohus, et tasutaotluses märgitud ajakulu taotluse koostamiseks ei ole põhjendatud, kuna ainus taotlus, mis tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetluse käigus kaitsja esitas, on tasutaotlus ning selle koostamine ja esitamine ei ole riigi õigusabi korras tasustatav toiming. Kaitsja märgib tasutaotluses kohtuistungi ettevalmistamise ja osalemise ajakulu kokku 1 tund. Kohtu hinnangul on kirjaliku arvamuse koostamine piisav ettevalmistus kohtuistungiks, mille kestel kaitsja kirjaliku arvamuse ka ette luges. Kohtuistung algas kell 11.00 ja lõppes 11.
3. Seega on põhjendatud ajakulu kohtuistungil osalemise eest 0,5 tundi. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus advokaadi taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks osaliselt, s.o arvamuse koostamiseks ja kohtuistungi ettevalmistamiseks kokku 1 tunni ulatuses summas 50 eurot ning kohtuistungil osalemise eest 0,5 tunni ulatuses summas 25 eurot, millele lisandub sõidukulu 30 eurot, s.o kokku 105 eurot, millele lisandub käibemaks summas 21 eurot, seega kuulub taotlus rahuldamisele summas 126 eurot (sh käibemaks). /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 14.08.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta Viru Maakohtu
4. juuni 2018 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. 5 Riigikohtu 18.09.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-s 5 nimetatud aluste puudumise tõttu jätta Märt Ringmaa kaitsja vandeadvokaadi abi Raiko Paasi määruskaebus menetlusse võtmata. 07.06.2018 kohtumäärus 1-06-12187 jõustus
5. septembril
6. a Riigikohtu kohtumäärusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne referent 6