) § 221 lg 2 sätestatud tingimused. II KOSTJA VASTUS
lg 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud.
lg 2 kohaselt on sama sätte lg-s 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis (
lg 1) võib võlgnik esitada materiaalõiguslikke vastuväiteid võlausaldaja nõudele, mille kohta on olemas täitedokument (mh jõustunud kohtulahend), kuid
lg 2 järgi ei ole sellises hagis võimalik vaidlustada neid asjaolusid, mis on tuvastatud jõustunud kohtulahendiga (RKTKo 3-2-1-64-17 p 10). Kui täitedokumendiks on kohtulahend, piirab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist oluliselt
lg 2.
lg 2 eesmärk on takistada olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus (RKTKo nr 3-2-1-11-15 p 10). 6. Antud juhul on täitedokumendiks Pärnu Maakohtu 28.12.2012 maksekäsk, millega on tuvastatud hageja kohustus tasuda sissenõudjale elektrienergia võlgnevus 158, 28 eurot perioodi 18.05.2012-02.10.2012 eest ja viivis 14, 68 eurot. Kohus leiab, et tulenevalt
lg 2 ei ole hagejal enam võimalik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis vaidlustada temalt välja mõistetud võlgnevust ja tugineda väitele, et tal ei olnud kohustust teatud aja eest võlgnevust tasuda. Hagejalt välja mõistetud võlgnevuse periood ja asjaolu, et korteri omanikuks oli alates 23.02.2012 Narva Invest OÜ oli hagejale teada juba maksekäsu kiirmenetluses, st. tegemist ei ole vastuväidetega, mille alus oleks tekkinud pärast Pärnu Maakohtu 28.12.2012 maksekäsku. Arusaadavalt oli hageja enne maksekäsu tegemist teadlik ka asjaolust, et ta ise tasus elektrienergia eest arve nr 7121106543 summas 152, 44 eurot. 2 2-17-4058 Hageja pidi eeltoodud sisulised vastuväited võlanõudele esitama tsiviilasja nr 2-12-240173 menetluses ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlemisel nendele asjaoludele enam tugineda ei saa. Teisiti öeldes oli hagejal oma väiteid võimalik menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna maksekäsu kiirmenetluses ja järgnevas hagimenetluses selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta saanud võtta kohtulahendis seisukoha. Lisaks märgib kohus, et hageja poolt arve nr 7121106543 alusel tasutud 152, 44 eurot hõlmab teist perioodi ning puudub alus väita, et hageja on täielikult kostja nõude rahuldanud. Muid väiteid selle kohta, et sissenõudja nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud hageja esitanud ei ole. Kuna hagejal ei ole eeltoodud asjaolusid käesolevas hagis võimalik vaidlustada, siis leiab kohus, et hagi on perspektiivitu, st. hagiga ei ole võimalik saavutada sundtäitmise lubamatuks tunnistamist ja hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel. 7. TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Kuna hagi jäetakse läbi vaatamata, tühistab kohus Viru Maakohtu 28.08.2017 määrusega rakendatud hagi tagamise (täitemenetluse peatamine täiteasjas nr 066/2013/137). Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Menetluskulud jäävad hageja kanda. Kuna kostja menetluskulude väljamõistmist vastaspoolelt taotlenud ei ole, siis ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.