MS § 238 lg 2 alusel vangistusega 1 aasta ja 8 kuud, karistus kustumata Kaitsja Karine Nersesjan RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2; 311 ja 313: Tunnistada süüdi Stanislav Lototskiy § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi ning mõista karistuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel S. Lototskiyle mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud. 2 Kohaldada S. Lototskiy suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvata alates 21.03.2018.a. Asitõendid: - 09.01.2018 sündmuskoha vaatlusel kaasa võetud jalatsijälje fragmendid ja kaks puidust lauajuppi, mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, Tallinn Rahumäe tee 6 – hävitada kui väärtusetud esemed KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; - CD plaat salvestisega, mis asub kriminaalasja juures, jätta kriminaalasja juurde. Välja mõista Stanislav Lototskiylt X OÜ EExxxxxxxxxxxxxxxxxx ) kasuks 16006 eurot. (registrikood xxxxxxxx, arveldusarve KrMS § 173 lg 3 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista S. Lototskiylt riigituludesse sundraha 750 eurot ja menetluskulud 906 eurot (ekspertiisitasu 456 eurot ja kaitsjatasu 450 eurot) ning erikulud 7636,16 eurot (S. Lototskiy Hispaania Kuningriigist Eesti Vabariiki toimetamise kulu). KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud summas 9292,16 eurot tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena esimesel 11 kuul igakuiselt 774,40 eurot ja viimasel
S § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi on tõendatud. S. Lototskiy poolt kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused riimuvad kannatanu ütluste ja kogutud kirjalike tõenditega. Kannatanu esindaja X2i ütluste (1 kd tl 2-5, 7-20) kohaselt on ta xxxx asuvas kaubanduskeskuses xxxx asuva X OÜ pandimaja omanik. 09.01.2018. kella 04.39 paiku teatati talle signalisatsiooni käivitumisest pandimajas ning seejärel ka pandimajas toimepandud vargusest. Kannatanu läks kohale ning nägi, et kaubanduskeskuse uks on katki. Vaadates pandimaja turvavideo salvestust nägi ta sealt, kuidas noormees, kellel oli peas must müts, seljas tume vest, jalas heledad püksid ja mustad jalanõud ning käes suur spordikott, lõhkus pandimaja välisust ja vitriine ning võttis sealt juveelitooteid. Pandimaja ruumis ja keskuses olid nähtavad verejäljed. Pandimajast on varastatud erinevaid kullast juveelitooteid. Pandimaja töötajast tunnistaja X3 ütlustest (1 kd tl 142-147) nähtuvalt pani ta 08.01.2018.a peale tööpäeva lõppu pandimaja valve alla, siis olid asjad vitriinides omal kohal, tunnistaja lukustas uksed ja läks koju. Hiljem internetiportaalis Delfi avaldatud S. Lototskiy tagaotsimise kuulutuses tundis ta ära S. Lototskiy, kui isiku, keda tunnistaja oli enne vargust korduvalt kaubanduskeskuses kõndimas näinud, vahetult enne vargust käis see isik keskuses praktiliselt iga päev ning peatus tihti pandimaja boksi vastas tehnikapoe juures. Sündmuskoha vaatlusprotokollist (1 kd tl tl 35-68) nähtub muuhulgas, et kaubanduskeskuse välimistel lükandustel on luku piirkonnas vigastus, uste vahele on asetatud lauajupp. Lauajupil, kaubanduskeskuse ees ja koridoris kuni pandimaja müügiboksini on verekahtlased määrdumised. Pandimaja müügiboksi klaasist lükanduks on avatud asendis ja selle lukustus on vigastustega, 6 müügiboksi põrand on kaetud verekahtlase määrdumisega ning seal on laiali klaasikillud, ukse vastas asuvad klaasvitriinid on katkised, põrandal on üksikud kollasest metallist ehted. Sündmuskohalt võeti proovid verekahtlastest määrdumisest keskuse põrandal ja pandimaja vitriinis olevatel klaasikildudelt, kaasa võeti sisemiste ja välimiste uste vahel olnud puidust lauajupid. S. Lototskiy elukohas toimunud läbiotsimisel (1 kd tl 107-124) avastati korteris ja selle välisukse juures verekahtlasi määrdumisi. DNA ekspertiisiakti nr 18E-GE0044 (1 kd tl 75-82) kohaselt saadi sündmuskohal ja S. Lototskiy elukohas olnud verekahtlastest määrdumistest võetud proovidest DNA täisprofiilid, mis on kokkulangevad S. Lototskiy DNA-profiiliga ning proovis sisalduva bioloogilise materjali pärinemine S. Lototskiylt on 1017 korda tõenäolisem, kui selle pärinemine juhuslikult tundmatult isikult. DNA ekspertiisiakti nr 18E-GE0057 (1 kd tl 84-92) kohaselt saadi sündmuskohalt ära võetud puidust lauajupilt võetud proovist, mis võis eeltesti alusel sisaldada verd, DNA täisprofiilid, mis on kokkulangevad S. Lototskiy DNA-profiiliga ning saadud DNA-profiili pärinemine S. Lototskiylt on 1017 korda tõenäolisem, kui selle pärinemine tundmatult isikult. Asitõendi - pandimaja videovalvesüsteemi salvestise - vaatlusprotokollist (1 kd tl 95-99) nähtub, kuidas 09.01.2018 kella 05.21.02 (videovalvesüsteemi aeg erineb reaalasjast) ajal seisab isik pandimaja ukse juures, seejärel seisab ruumis asuva vitriini juures ning lõhub kruvikeerajaga vitriinide klaase, võtab vitriinidest esemeid, vigastades seejuures oma kätt, mille tagajärjel tekivad põrandale verejäljed, mida isik pühib. S. Lototskiy läbivaatuse protokollist (2 kd tl 27-35), mis on koostatud 04.05.2018, nähtub, et S. Lototskiy paremal käe randme piirkonnas on kaks lõikehaava armi pikkusega ca 15 mm ja ca 45 mm. Karistusregistri väljavõttest (2 kd tl 77-86) ja Harju Maakohtu 20.01.2017 otsusest (2 kd tl 87-97) nähtub, et Stanislav Lototskiyt on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest, viimati karistati teda Harju Maakohtu 20.01.2017.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 7,8,
Kriminaalasjas kogutud riimuvate tõenditega on täielikult tõendamist leidnud, et S. Lototskiy isikuna, keda on varem korduvalt karistatud võõra vara salajaste varguste eest, tungis 09.01.2018.a xxxx asuvasse pandimajja eesmärgiga varastada võõrast vara, seejuures oli tal kaasas kruvikeeraja, seega pani S. Lototskiy kuriteo toime kavatsetult. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et S. Lototskiyl on 7 kehtivat kriminaalkaristust varavastaste kuritegude eest. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt on varguste toimepanemine kujunenud süüdistatava elustiiliks. Riigikohus on asunud seisukohale, et KarS § 199 lg 2 p 9 kontekstis tuleb elustiili mõiste sisustamisel arvestada iga üksikjuhtumi asjaolusid. Püsiva sissetuleku hankimine on eluviisi kindel tunnus, kus isik on motiveeritud toime panema uusi vargusi (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-66-13). Kohus selgitab, et KarS § 199 lg 2 p 8 nimetatud sissetungimist sisustab kohtupraktika analoogselt KarS §-ga 266, mis näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest. Kogutud tõendid kinnitavad, et süüdistatava sisenemine xxxx ja seal asuvasse pandimajja ei toimunud kooskõlas selle seadusliku omaniku tahtega ning tegemist oli süüdistatava jaoks õiguslikus mõttes võõra kohaga. Varguse toimepanemiseks vigastas S. Lototskiy nii Xxxxe kui ka pandimaja uksi, mistõttu viitab ka sisenemise viis üheselt omaniku tahte vastasusele ning tungimine xxxx asuvas kaubanduskeskuses „Xxxx“ asuvasse X OÜ pandimajja oli KarS § 266 tähenduses ebaseaduslik. Seega pani Stanislav Lototskiy isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, sissetungimise teel toime võõraste vallasasjade ebaseadusliku 7 omastamise ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi. Teo Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 199 lg 2 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse. Kohus leiab, et rahaline karistus ei oleks Stanislav Lototskiy poolt täidetav, sest ta ei tööta ja tal puuduvad võimalused rahalise karistuse tasumiseks. Karistusregistri väljatrüki kohaselt on S. Lototskiyl 7 kehtivat kriminaalkaristust valdavalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Viimati karistati teda Harju Maakohtu 20.01.2017.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 7,8,
Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et S. Lototskiy on varem varavastaste kuritegude toimepanemise eest kriminaalkorras korduvalt karistatud, siis ei ole karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades põhjendatud sellise isiku karistamine rahalise karistusega. On ilmne, et S. Lototskiy ei ole enda jaoks varasematest karistustest mingeid järeldusi ning ta on oma käitumisega näidanud, et ta ei ole suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama. Varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isiku poolt uue samalaadse kuriteo toimepanemine nõuab eripreventiivsel kaalutlusel süüdlasele rangete karistusmeetmete kohaldamist. Arvestades eeltoodut tuleb S. Lototskiy karistada vangistusega. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kergendavaks asjaoluks on avaldatud kahetsus. Kaitsja leidis, et tegemist on noore inimesega, kelle tervis sai kuriteo tõttu kahjustada ja ta on karistuse saanud oma tervise kahjustamisega. Arvestades eeltoodut ja seda, et S. Lototskiy on oma süüd tunnistanud, kahetsenud, ta võttis omaks hagi, siis palus kaitsja piirduda minimaalse vangistusega, so vangistusega 6 kuud, millest lühimenetluses peale karistuse vähendamist 1/3 võrra jääb 4 kuud vangistust. Kohus kaitsjaga ei nõustu. S. Lototskiy pani süüdistusaktis märgitud kuriteo toime ettekavatsetult, pandimajja sissetungimiseks võttis ta ka kaasa kruvikeeraja, millega pandimaja klaasvitriine lõhkudes tekitas ta ise endale tervisekahjustuse. Kohus leiab, et Stanislav Lototskiyt tuleb karistada vangistusega sanktsiooni keskmises määras. Juhindudes KrMS § 130 lg 4¹ kohaldab kohus Stanislav Lototskiy suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist. Kriminaalasjas olevad asitõendid - 09.01.2018 sündmuskoha vaatlusel kaasa võetud jalatsijälje fragmendid ja kaks puidust lauajuppi, mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, Tallinn Rahumäe tee 6 – tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kui väärtusetud esemed ning CD plaat salvestisega, mis asub kriminaalasja juures, tuleb jätta kriminaalasja juurde. TSIVIILHAGI Kannatanu X OÜ esindaja X2 on kohtueelses menetluses esitanud tsiviilhagi summas 16 006 eurot, sealhulgas varastatud esemete väärtuse osas 15 876 euro ulatuses ja klaasvitriini remondi osas summas 130 eurot (1 kd tl 26). Kohtuistungil jäi kannatanu esindaja esitatud tsiviilhagi juurde. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. 8 VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätetele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg 1 sätetele asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule tekitas varalise kahju 16 006 euro ulatuses Stanislav Lototskiy. Kohus leiab, et vastavalt omaks võetud kohtupraktikale kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid kui need ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Kuivõrd süüdistatav tunnistas tsiviilhagi täies ulatuses, siis kohalduvad TsMS § 440 lg 1 sätted, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. Seetõttu kuulub esitatud hagi täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mõistmisele. Menetluskulud Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada menetluskulud ning tasuda sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on sundrahaks teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära ehk 750 eurot. S. Lototskiy poolt hüvitamisele kuuluvateks menetluskuludeks on 906 eurot (ekspertiisitasu 456 eurot ja kaitsjatasu 450 eurot) ning erikulud 7636,16 eurot (S. Lototskiy Hispaania Kuningriigist Eesti Vabariiki toimetamise kulu). Kohus peab põhjendatuks, arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, rahuldada kaitsja taotlus menetluskulude ajatamiseks ja kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.o määrata menetluskulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.