← Eesti

2-14-18828/131

Tsiviilasi nr: 2-14-18828 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Marget Henriksen, Kaija Kaijanen, Krista Kirspuu Otsuse tegemise aeg ja koht 29.05.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-14-18828 Tsiviilasi XX hagi MG vastu ühisvara jagamiseks ja hüvitise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 03.03.2016 otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses MG apellatsioonkaebus 3500 eurot XX apellatsioonkaebus 19 744 eurot 14 senti Kaebuse esitaja ja kaebuse liik MG apellatsioonkaebus XX apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja RÕA korras vandeadvokaat Ilya Zuev Kostja: MG (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Juhan Raudsepp Istungi toimumise aeg 08.03.2018, edasi kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:

  1. Harju Maakohtu 03.03.2016 otsus tuleb osaliselt tühistada, osas, milles kostjalt jäeti hageja kasuks täiendavalt (lisaks juba jõustunud kohtuotsusega välja mõistetud 12 000 eurole) välja mõistmata 8 323,75 eurot, täpsustades ka menetluskulude jaotust.
  2. MG apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
  3. Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 3.
  4. Hagi rahuldada osaliselt. 3.
  5. Lugeda XX ja MG abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks kinnisasi asukohaga XXX, Tallinn, kinnistusraamatu registriosa numbriga XXXXXXXX. 1

(10)Tsiviilasi nr: 2-14-18828 3.
  1. Jagada otsuse resolutsiooni p-s 3.2 nimetatud kinnisasi selliselt, et jätta see MG omandisse. 3.
  2. Kohustada XX andma (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 tähenduses) tahteavaldus, et otsuse resolutsiooni p-s 3.2 nimetatud kinnisasi jääb MG ainuomandisse, ning nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 34 lg 1 tähenduses) sama kinnisasja kinnistusraamatu teise jao omanikukande, mille kohaselt on XX viidatud kinnisasja ühisomanik, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja ainuomanikuna kinnistusraamatusse MG. 3.
  3. Mõista MG-lt välja enamsaadud ühisvara eest XX kasuks hüvitisena 20 323,75 eurot. 3.
  4. Jätta rahuldamata XX haginõuded MG vastu:  enamsaadud ühisvara (nurgadiivani, köögikombaini, navigaatori ja arvuti koos monitoriga) eest hüvitise 1175 eurot saamiseks;  lahusvara (fotokaamera ja õmblusmasin väärtusega 650 eurot, teemantiga kuldsõrmus, abielusõrmus, tee- ja desserdilusikad) väljaandmiseks;  lahusvara (fotokaamera, õmblusmasin) väärtusega 650 eurot hüvitamiseks;  hüvitise 16 244 eurot 14 senti saamiseks. 3.
  5. Poolte menetluskulud maa- ringkonna ja Riigikohtus jätta poolte endi kanda, va riigi õigusabi tasu ja kulud, mis tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda.
  6. Võtta asja materjalide juurde kostja 23.04.2018 esitatud AS SEB Liising poolt väljastatud tõendid.
  7. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
  8. XX (hageja) esitas 09.05.2014 Harju Maakohtule hagiavalduse MG (kostja) vastu ühisvara jagamiseks. Hageja täpsustas oma nõuet 30.03.2015 ja 15.11.2015 menetlusdokumentides. 02.02.2016 kohtuistungil loobus hageja oma nõudest osaliselt. Hagi jäi menetlusse järgmisel kujul: 1.
  9. jagada hageja ja kostja ühisvara ning kohustada hagejat ja kostjat müüma kinnisasi asukohaga XXX, Tallinn avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagama nende vahel võrdsetes osades; 1.
  10. alternatiivselt jagada hageja ja kostja ühisvara selliselt, et jätta korteriomand kostja ainuomandisse ning kohustada kostjat tasuma hagejale 35 500 eurot; kohustada 2
(10)Tsiviilasi nr: 2-14-18828 hagejat andma asjaõiguslepingu jaoks vajaliku tahteavalduse ja nõusoleku kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks; 1.
  1. mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis eluasemekulude eest 2900 eurot perioodi august 2013 kuni märts 2015 eest ja 1160 eurot perioodi aprill-november 2015 eest ning hüvitis kommunaalkulude eest 912,14 eurot; 1.
  2. mõista kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu summas 1272 eurot; 1.
  3. mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis summas 10 000 eurot; 1.
  4. jagada poolte vallasvara nii, et nurgadiivan, köögikombain, navigaator ja arvuti koos monitoriga jätta kosjale ning kohustada kostjat tasuma hagejale kompensatsiooni 1175 eurot; 1.
  5. tunnistada hageja lahusvaraks fotokaamera ja õmblusmasin; tuvastada kostja kohustus tagastada hageja lahusvara; kui kostja hageja lahusvara ei tagasta, kohustada kostjat hüvitama hagejale kompensatsiooni 650 eurot; 1.
  6. kohustada kostjat tagastama hagejale hageja isiklik vara, s.o ehted (kullast teemantsõrmus ja abielusõrmus), tee- ja desserdilusikad (melhiorist).
  7. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sõlmisid hageja ja kostja abielu 30.05.
  8. Poolte vahel kehtib varaühisuse režiim. XXX korteriomand on soetatud abielu kestel. Seetõttu on tegemist poolte ühisvaraga.
  9. Enne abielu sõlmimist elasid hageja ja kostja koos Tallinnas aadressil XXX asuvas korteris ning panustasid mõlemad majapidamisse. XXX korteri ostis kostja 30.09.2002, kuid selle korteri müügist saadud raha laekus kostja pangakontole. Kostja pangakontol olev raha on abikaasade ühisvara.
  10. Alates
  11. a augustist polnud hagejal võimalik ühisomandisse kuuluvat korteriomandit kasutada. Kostja vägivaldse käitumise tõttu oli hageja sunnitud üürima endale teise elamispinna aadressil MMM, Tallinn. Sellest tekkisid hagejale eluasemekulud summas 2900 eurot ja kommunaalkulud 912,14 eurot. Korter aadressil MMM kuulub hageja vanaemale. Hageja majandusliku olukorra paranemisel peab hageja tasuma vanaemale korteri kasutamise eest.
  12. Pärast poolte lahkuminekut olid hageja dokumendid (vene sisepass ja reisipass, diplom, sünnitunnistus) kostja valduses. Seetõttu ei saanud hageja töötada. Hageja nõuab kostjalt saamata jäänud töötasu perioodi august kuni november 2013 eest. Alates 10.12.2013 oli hageja töötasuks 380 eurot kuus (bruto). Seetõttu nõuab hageja kostjalt saamata jäänud töötasu 1272 eurot (4 kuud x 318 eurot).
  13. Mittevaralise kahjuna nõuab hageja kostjalt 10 000 eurot, kuna kostja ei võimaldanud hagejal elada poolte ühises korteris ning hageja oli sunnitud elama oma vanaema juures. Tekkinud olukord oli hagejale äärmiselt ebamugav. Kostja vastuväited
  14. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja hinnangul võib hagejal olla tema vastu nõue maksimaalselt 12 275,33 euro ulatuses.
  15. Kostja hinnangul võib XXX korteriomand olla hageja ja kostja ühisomand, kuid mitte 50% ulatuses. Kostja ostis XXX korteri 30.09.
  16. Enne abiellumist tasus kostja selle korteri eest kokku 147 256 krooni, mis on 48% vara väärtusest. Abiellumise hetkel oli kostja isiklikul arvel 75 071 krooni, mis on samuti kostja lahusvara ja mida kostja kasutas järgnevate liisingumaksete tasumisel. Seega kuulus kostjale XXX korterist 72,22%, millest ühisvara osa oli 27,78%. 31.03.2010 lõpetas kostja korteri liisingulepingu ja selle korteri müügist saadi 47 700 eurot, millest 27,78% ehk 13 251,06 eurot oli poolte ühisvara. Kui korter oli maha müüdud, ostsid pooled XXX korteriomandi, mille ostuhind oli 59 000 eurot. 3
(10)Tsiviilasi nr: 2-14-18828
  1. Hageja ja kostja tasusid XXX korteriomandi ettemaksuks 5900 eurot ja sissemaksuks 5400 eurot. Seega kuulub hagejale XXX korteriomandist pool ettemaksust (2950 eurot), XXX korteri võõrandamisest pool ühisvaraks olnud osast (s.o 13,89% summalt 47 700 eurot ehk 6622,53 eurot) ja pool sularahas sissemakstud osast (2700 eurot). Seega võiks hageja nõude maksimaalseks suuruseks olla 12 275,33 eurot. Hageja pole panustanud remondikuludesse, kommunaalmaksetesse ega liisingumaksete tasumisse.
  2. Kostja ei ole nõus vaidlusaluse korteriomandi võõrandamisega, sest see on hageja ja kostja ühiste laste kodu.
  3. Muus osas kostja hagi ei tunnistanud. Nurgadiivan on kostja isa kingitus kostjale, köögikombaini ja navigaatorit ei ole kunagi olnudki. Arvuti oli küll soetatud abielu ajal, kuid see amortiseerus juba aastaid tagasi. Kostja valduses pole hagejale kuuluvat õmblusmasinat ega fotoaparaati. Kostja ei ole teadlik kullast teemantsõrmuse olemasolust ja abielusõrmus peaks olema hageja valduses. Hageja kahju hüvitamise nõuded on tõendamata ja alusetud. Maakohtu otsus
  4. Harju Maakohus rahuldas 03.03.2016 otsusega hagi osaliselt. Maakohus otsustas, et XXX korteriomand kuulub hageja ja kostja ühisvara hulka, see tuleb müüa avalikul enampakkumisel ja vara müügist saadud raha tuleb jagada hageja ja kostja vahel võrdsetes osades. Muus osas jättis maakohus hagi rahuldamata.
  5. Hageja ja kostja abielu sõlmiti 30.05.2005 ja see lõppes 03.01.2014, kui jõustus Harju Maakohtu 03.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 2-13-50887, millega poolte abielu lahutati. Maakohus nõustus kostjaga, et XXX korter, mille kostja omandas enne abielu, kuulus kostjale lahusvarana. XXX korter müüdi 23.08.2013 hinnaga 47 700 eurot ning selle eest saadud summa kanti kostja kontole. See summa on maakohtu hinnangul perekonnaseaduse (PKS) § 27 lg 2 p 3 alusel kostja lahusvara, sest müügihind on hüvitis lahusvaraga tehtud tehingu alusel. See ei anna maakohtu hinnangul siiski võimalust kalduda ühisvara jagamisel kõrvale abikaasade osade võrdsuse põhimõttest. Kehtiv perekonnaseadus selleks alust ei anna. Ühisvara hulka kuulub ka kasu, sh korteriomandi väärtuse tõusust saadud tulu. Maakohus jagas abikaasade ühisvara võrdsetes osades.
  6. Maakohus asus seisukohale, et vara tuleb müüa enampakkumisel. Kuigi tegemist on hageja ja kostja laste koduga, ei suudaks kostja tasuda hagejale hüvitist omandi kaotamise eest.
  7. Maakohus jättis hagi vallasvara puudutavas osas rahuldamata. Hageja pole tõendanud, et nurgadiivan, köögikombain, navigaator ja arvuti oleksid soetatud abielu ajal. Hageja pole kohtule põhistanud, et hageja isiklikud tarbeesemed (s.o fotokaamera, õmblusmasin, kullast teemantsõrmus, abielusõrmus ning tee- ja desserdilusikad) on kostja valduses.
  8. Maakohus ei mõistnud hageja kasuks kostjalt välja hüvitist kaasomandi ainuisikulise kasutamise eest. Hagi täpsustuse kohaselt kolis hageja juunis 2013 koos lastega suvilasse ja augustis 2013 soetasid pooled ühisomandisse XXX korteriomandi. Seega ei ole hageja pärast korteri soetamist selles elanud.
  9. Hageja nõuded üürikulu ja kommunaalkulude hüvitamiseks jättis maakohus samuti rahuldamata. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on menetluses tuvastanud, et hageja suhtleb lastega ning poolte ühised lapsed elavad koos kostjaga vaidlusaluses korteris. Seega on hageja sellisest elukorraldusest teadlik ja pooled on vastava käitumisega sõlminud kokkuleppe, et XXX korteriomand jääb kostja (ja alaealiste laste) ainukasutusse. Samuti on hageja avaldanud, et ta kolis juunis 2013 koos lastega suvilasse ning vaidlusalusesse korterisse ümberkolimisel hageja ei osalenud. Sellest 4
(10)Tsiviilasi nr: 2-14-18828 järeldas maakohus, et pooled sõlmisid oma käitumisega kokkuleppe, mille kohaselt jääb korteriomand kostja ainukasutusse. Maakohus ei tuvastanud, et abikaasadel oli kokkulepe, mille kohaselt jäi vaidlusalune korteriomand kostja ainukasutusse hüvitise eest. Seetõttu on nõue perioodi eest, mis eelneb hagi esitamisele, kuid mille eest hageja kasutuseelise eest hüvitist nõuab s.o august 2013-30.03.2015, on vastuolus hea usu põhimõttega, sest korteriomandit kasutanud kostja võis mõistlikult võttes teise abikaasa käitumisest aru saada, et abikaasadel on vaikiv kokkulepe, et ainukasutuse eest hüvitist ei nõuta. Samal põhjusel tuli maakohtu hinnangul jätta rahuldamata kommunaalkulude hüvitise nõue summas 912,14 eurot.
  1. Hageja nõue hüvitise väljamõistmiseks kasutuseelise kaotamise eest perioodil alates aprillist kuni novemberini 2015 summas 1160 eurot oli maakohtu hinnangul tõendamata.
  2. Saamata jäänud tulu nõude jättis maakohus samuti rahuldamata. Hageja pole esile toonud, et tal oli kavatsus augustis 2013 tööle minna ning et tal oli võimalus tulu saada, kuid ta ei saanud seda passi/sünnitunnistuse/diplomi puudumise tõttu.
  3. Maakohus ei rahuldanud mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Kaasomaniku ebamugavused, mis on tingitud vara kasutamise võimatusest, on kaetud võimalusega nõuda rahalist hüvitist kaasomandi ainuisikulise kasutamise eest. Kostja apellatsioonkaebus
  4. Maakohtu otsuse peale on esitanud kostja 04.04.2016 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas. Kostja palub teha uue otsuse, millega lugeda, et XXX korteriomand kuulub 1/10 osas hagejale ja 9/10 osas kostjale. Kostja palus jätta korteriomandi kostja ainuomandisse, kohustada kostjat tasuma hagejale hüvitist summas 5900 eurot ning kohustada hagejat andma asjaõiguslepingu ning kinnistusraamatu kande muutmise jaoks vajalikku tahteavaldust.
  5. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus eksinud, kui märkis otsusesse, et XXX korteri müügihind 47 000 eurot kanti kostja kontole. See summa kanti tehingu teinud notari arvele XXX korteriomandi ostuks ja see summa ei kuulunud ühisvara koosseisu. XXX korteriomandi eest tasuti ühisvarast lisaks 12 000 eurot, mis tähendab, et hageja osa on sellest 50% (6000 eurot). Kostja hinnangul on väär maakohtu seisukoht, et kehtiv seadus ei võimalda ühisvara jagamisel kalduda kõrvale poolte võrdsuse põhimõttest.
  6. Isegi kui asuda seisukohale, et vaidlusaluse korteriomandi puhul on tegemist hageja ja kostja ühisvaraga mis tuleks jagada võrdsetes osades, on vara hinna määramine vastuolus nii kehtiva õiguse kui ka kohtupraktikaga. Vara tuleb jagada mitte arvestades praegust turuhinda, vaid lähtuda tuleb turuhinnast, mis kehtis abielu lahutamise ajal. Maakohus pole oma vastupidist seisukohta põhjendanud. Juhul kui kohus asub seisukohale, et hagejale tuleb tasuda rahalist kompensatsiooni vaidlusaluse korteriomandi pooles väärtuses, tuleb korteri väärtuseks lugeda 59 000 krooni, mis on kõige lähem vara väärtuse tõendatav hind abielu lahutamise seisuga.
  7. Kostja hinnangul tuleb korteriomand jätta kostja omandisse. Kaasomandi lõpetamine avaliku enampakkumise kaudu on nii hagejat, kostjat kui ka nende ühiseid lapsi kõige enam kahjustav viis. Kohus on otsuses lähtunud oletustest. Kostja pole väitnud, et ta ei ole laenukõlblik. Kostjale jääb arusaamatuks, millest tingitult asus maakohus seisukohale, et kostja ei ole võimeline hagejale hüvitist tasuma. Hageja vastus kostja apellatsioonkaebusele
  8. Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. 5
(10)Tsiviilasi nr: 2-14-18828 Hageja apellatsioonkaebus
  1. Maakohtu otsusele on esitanud apellatsioonkaebuse ka hageja, paludes maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi jäi rahuldamata. Kostja palub teha uue otsuse, millega rahuldada hagi täies ulatuses.
  2. Hageja hinnangul on ta oma nõudeid põhistanud ulatuses, mis oli võimalik. Hagejal ei ole andmeid vaidlusaluse vara kohta, sest kogu dokumentatsioon on kostja valduses. Kostja ei ole lükanud ümber hageja väiteid. Seega tulnuks maakohtul hagi täies ulatuses rahuldada.
  3. Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, et poolte vahel kehtis kokkulepe, mille kohaselt võis kostja vaidlusalust korteriomandit tasuta kasutada. Poolte vahel pole konkludentset kokkulepet korteri kasutamise osas. Hageja avaldas korduvalt soovi vaidlusaluse korteri kasutamiseks ning nõudis ka kompensatsiooni selle perioodi eest, kui hagi oli juba kohtumenetluses. Ka menetluse käigus on kostja teinud hagejale takistusi korteri kasutamiseks. Kostja vastu hageja apellatsioonkaebusele
  4. Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluse edasine käik
  5. Tallinna Ringkonnakohus tegi 29.12.2016 otsuse, millega tühistas maakohtu otsuse osas, millega ühisomand poolte ühisvara hulka kuuluvale korteriomandile (aadressil XXX, Tallinn) otsustati lõpetada avaliku enampakkumise kaudu ja enampakkumisel vara müügist saadud raha jagada poolte vahel võrdsetes osades (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2.2) ning teha selles osas uus otsus, millega jätta korteriomand kostja ainuomandisse ning kohustada kostjat tasuma hagejale hüvitisena 35 500 eurot. Ringkonnakohus leidis, et eelmärgituga seoses tuleb hagejat kohustada andma ka asjaõiguslepingu jaoks vajalik tahteavaldus ja nõusolek kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
  6. Riigikohtu 25.10.2017 otsusega tühistati Tallinna Ringkonnakohtu
  7. detsembri
  8. a otsus (tsiviilasi nr 2-14-18828) osas, milles kostjalt mõisteti enamsaadud ühisvara eest hageja kasuks hüvitisena välja 23 500 eurot (s.o 12 000 eurot ületavas osas), samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning asi saadeti tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
  9. Riigikohus leidis, et kohtuotsus on jõustunud järgmises osas, milles otsustati: Lugeda poolte ühisvara hulka kuuluvaks kinnisasi asukohaga XXX, Tallinn. Jagada nimetatud kinnisasi selliselt, et jätta see kostja omandisse. Mõista kostjalt hageja kasuks välja 12 000 eurot. Kohustada hagejat andma (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 tähenduses) tahteavaldus, et eelnimetatud kinnisasi jääb kostja ainuomandisse, ning nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 34 lg 1 tähenduses) sama kinnisasja kinnistusraamatu teise jao omanikukande, mille kohaselt on hageja viidatud kinnisasja ühisomanik, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja ainuomanikuna kinnistusraamatusse kostja. Jätta rahuldamata hageja järgmised haginõuded kostja vastu: 1)enamsaadud ühisvara (nurgadiivani, köögikombaini, navigaatori ja arvuti koos monitoriga) eest hüvitise 1175 eurot saamiseks; 2)lahusvara (fotokaamera ja õmblusmasin väärtusega 650 eurot, teemantiga kuldsõrmus, abielusõrmus, tee- ja desserdilusikad) väljaandmiseks; 3)lahusvara (fotokaamera, õmblusmasin) väärtusega 650 eurot hüvitamiseks; 4) hüvitise 16 244 eurot 14 senti saamiseks. 6
(10)Tsiviilasi nr: 2-14-18828
  1. Arvestades Riigikohtu seisukohta Tallinna Ringkonnakohtu 29.12.2016 otsuse jõustumise kohta, tuleb käesolevas menetlusetapis lahendada osaliselt kostja apellatsioonkaebus. Maakohtu otsusele esitatud hageja apellatsioonkaebus on juba lahendatud. Ringkonnakohtu seisukoht
  2. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada, osas, milles kostjalt jäeti hageja kasuks täiendavalt (lisaks juba jõustunud kohtuotsusega välja mõistetud 12 000 eurole) välja mõistmata 8 323,75 eurot, täpsustades ka menetluskulude jaotust. MG apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
  3. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: -pooled sõlmisid abielu
  4. mail 2005 ja see lahutati Harju Maakohtu
  5. detsembri
  6. a otsuse alusel, mis jõustus
  7. jaanuaril 2014; -
  8. septembril 2002 sõlmis kostja Ühisliisingu AS-i (edaspidi SEBL) ja korteri I müüjaga notariaalselt tõestatud müügi- ja liisingulepingu, mille alusel omandas SEBL liisinguandjana müüjalt korteri aadressil XXX, Tallinn (edaspidi korter I) kui vallasasja ja andis selle kostja kasutusse, andes talle õiguse perioodiliste liisingumaksete tasumise vastu korter I 310 000 krooni eest (lisaks intress) omandada (I kd, tl 90-100); -kostja tasus liisingulepingu sõlmimisel korteri I eest ettemaksena 15 000 krooni ja sissemaksena 43 900 krooni ning liisingumaksetena poolte abiellumiseni 88 356 krooni; -kostja pangakontol oli enne abiellumist 75 071 krooni; -pärast korteri I kinnistamist SEBL-i nimele ja liisingumaksete tasumist sõlmisid SEBL ja kostja
  9. märtsil 2010 asjaõiguslepingu korteri I omandamiseks (I kd, tl 102-108), korter I kanti kinnistusraamatus kostja nimele; -
  10. augustil 2013 sõlmis kostja müüjana korteri I müügilepingu 47 700 eurot) ja omandi üleandmise asjaõiguslepingu (I kd, tl 121-136); (müügihind -
  11. mail 2013 sõlmis kostja müüjaga notariaalselt tõestatud müügilepingu korteri aadressil XXX, Tallinn (edaspidi korter II) omandamiseks 59 000 euro eest (I kd, tl 7-13), millest 47 700 eurot tasuti korteri I müügist saadud raha eest, ühisvara arvel tasuti ettemakse 5900 eurot ja sissemakse sularahas 5400 eurot; -
  12. augustil 2013 sõlmis kostja müüjaga korteri II omandamiseks asjaõiguslepingu (I kd, tl 109-113), korteri II ühisomanikena kanti kinnistusraamatusse hageja ja kostja; -korteri II väärtus oli
  13. mai
  14. a seisuga 71 000 eurot.
  15. Poolte vahel on jätkuvalt vaidlus selles, kas kostja peab täiendavalt, lisaks juba jõustunud otsusele 12 000 euro tasumise kohta, veel enamsaadud ühisvara eest hagejale mingi summa tasuma. Hageja leiab, et korteri II kostjale jätmisel on põhjendatud kohustada kostjat tasuma hagejale hüvitist kokku 35 500 eurot, mis 7
(10)Tsiviilasi nr: 2-14-18828 vastab poolele korteri II turuväärtusest. Kostja leiab, et kuna korter II omandati peamiselt korteri I müügist saadud raha arvel ning korter I ja selle müügist saadud 47 700 eurot kuulusid kostja lahusvarasse, ei ole põhjendatud korteri II turuväärtuse jagamine võrdsetes osades. Apellatsioonkaebuses leiab kostja, et hagejal on õigus hüvitisele summas 6 000 eurot.
  1. Ühisvara jagatakse PKS § 37 lg 3 järgi abikaasade vahel võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Nimetatud sättest tulenevalt peaks korteri II kui ühisvara hulka kuuluva eseme jagamisel kostja, kellele korter II jäeti, hüvitama hagejale poole selle väärtusest. Samas sätestab PKS § 34 lg 2, et kui abikaasa kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta nõuda, et selle väärtus hüvitatakse ühisvara arvel. Kostja ongi käesolevas asjas väitnud, et korteri II soetamiseks kasutati olulises osas tema lahusvara.
  2. Riigikohus on käesolevas asjas tehtud lahendis selgitanud, et kostja väiteid saab pidada PKS § 34 lg 2 järgse nõude esitamiseks tasaarvestusavaldusena (VÕS § 197 lg 1 mõttes) hageja hüvitisnõudega ning ei ole määrav see, et kostja ei ole ise oma nõuet ega tasaarvestusele tuginemist selgelt sellisena formuleerinud. Tema tahe on piisavalt mõistetav ning kehtiva õiguse alusel saab tema väiteid hinnata vaid PKS § 34 lg 2 kontekstis. Rahalise vastunõude esitamiseks rahalisele nõudele ei pea esitama vastuhagi.
  3. Seega selleks, et tuvastada, kas ja millises ulatuses on kostja tasaarvestus põhjendatud, tuleb kõigepealt hinnata, kas korter I oli kostja lahusvara ning juhul, kui selgub, et korter I oli kostja lahusvara, siis kas korter I omandati vaid lahusvara arvelt või kasutati selle omandamiseks ka ühisvarasse kuuluvaid vahendeid.
  4. Maakohus leidis, et korter I kuulus kostja lahusvara hulka ning seetõttu oli korteri I müügist saadu kostja lahusvara. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga selles, et korter I kuulus kostja lahusvara hulka.
  5. Asja materjalidest nähtuvalt läks korteri I omandiõigus SEBL-ilt üle
  6. a-l poolte abielu ja PKS1995 kehtivuse ajal, kuna siis sõlmiti asjaõigusleping korteri I omandamiseks ja kinnistati korter I kostja nimele (AÕS § 641). Kuigi korteri I ühisvaraks lugemist ei välista kostja ainuomanikuna kinnistusraamatusse kandmine, ei vaidle pooled selle üle, et korteri I omandamise võlaõiguslikuks aluseks oli enne hageja ja kostja abielu kostja ja SEBL-i vahel
  7. a-l sõlmitud (notariaalselt tõestatud) liisinguleping, mille alusel omandas SEBL liisinguandjana korteri I kui vallasasja müüjalt ja andis selle kostja kasutusse, andes talle õiguse perioodiliste liisingumaksete tasumise vastu korter 310 000 krooni eest (lisaks intress) omandada. Korter I omandatigi liisingumaksete tasumise tulemusena, sisuliselt väljaostmisena.
  8. Liisingulepingust tulenes kostjale seega enne abiellumist varaline õigus korteri I omandamiseks liisingumaksete tasumise vastu. Riigikohus on käesolevas asjas tehtud lahendis tõlgendanud PKS1995 § 15 lg-t 1 selliselt, et kostja ei kaotanud lahusvaras olnud liisingulepingust tulenevat korteri I omandamisõigust korteri omandiõiguse üleandmisel, kui liisingumaksed olid tasutud, st liisingulepingujärgsed kostja kohustused täidetud. Sisuliselt oli tegemist enne abiellumist omandatud varaga, majanduslikult kuulus korter I liisinguvõtjast kostjale omandamisõiguse kaudu. Abikaasadevahelisel ühisvara õiglasel jagamisel on olulisem majanduslik panustamine, mitte niivõrd juriidiline kuuluvus. Kehtivas õiguses saab vähemalt kapitalirendi tüüpi liisingu puhul lugeda väljaostuõiguse lahusvarasse kuulumisel sinna kuuluvaks ka selle alusel omandatud eseme PKS § 27 lg 2 p 3 järgi.
  9. Eeltoodu alusel tuleb asuda seisukohale, et korter I oli kostja lahusvara. See ei tähenda aga seda, et käesolevas asjas esile toodud asjaoludel tuleks korteri I müügist saadud raha tingimata lugeda tervikuna kostja lahusvaraks. Asjast nähtuvalt tehti 8
(10)Tsiviilasi nr: 2-14-18828 liisingumakseid korteri I omandamiseks nii enne poolte abiellumist, kui ka pärast seda ning neid tehti nii enne
  1. juulit 2010, kui ka pärast seda, st nii PKS1995 kui PKS-i kehtivuse ajal.
  2. PKS1995 § 19 lg 2 p 4 võimaldab kohtul vara jagamisel kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest, kui abikaasa lahusvara väärtus on abielu kestel oluliselt suurenenud teise abikaasa töö, rahaliste kulutuste või abikaasade ühisvara osa arvel. Kehtivas õiguses annab sarnase aluse PKS § 34 lg 1, mille järgi, kui ühisvara valitsema õigustatud abikaasa kasutab ühisvara oma lahusvara huvides, peab ta kasutatud vara väärtuse hüvitama ning hüvitis arvatakse ühisvara hulka. Arvutuskäik PKS § 34 lg 2 alusel hüvitise arvestamiseks lähtub samadest alustest nagu PKS1995 § 19 lg 2 alusel ühisvara jagamisel abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumine. Riigikohus on varasemas praktikas PKS1995 § 19 lg 2 kohaldamise aspektist selgitanud, et abikaasade osade määramiseks tuleb lahutada kogu ühisvarast maha osa, mille ulatuses on poolte võrdsusest kõrvalekaldumine põhjendatud, ning ülejäänud ühisvara väärtus jagada kahega. Poolte võrdsusest kõrvalekaldumise osa tuleb seejärel õigustatud abikaasa osale taas juurde liita. Selliselt arvutatud osadest tuleb vastavalt lähtuda ka ühe või teise abikaasa kasuks hüvitise väljamõistmisel (vt Riigikohtu
  3. märtsi
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-16, p 31).
  5. Kuna enne abielu tehtud liisingumaksed on tasutud lahusvara arvel ja eelduslikult on abielu kestel tehtud maksed tehtud ühisvara arvel, tuleb korteri I müügist saadud raha ühis- või lahusvarasse arvamise lahendamiseks otsustada esmalt hüpoteetiliselt, millised rahalised nõuded oleksid ühisvara jagamisel tekkinud korteri I omandamisest.
  6. Kostja väidetest nähtuvalt on ta panustanud korteri I omandamisse ettemaksena 15 000 krooni, sissemaksena 43 900 krooni, abiellumiseni tasutud liisingumaksetena 88 356 krooni ja enne abiellumist pangakontol olnud raha arvel 75 071 krooni, st lahusvara arvel kokku 222 327 krooni.
  7. Asja materjalidele lisatud AS SEB Liising väljastatud tõenditest nähtuvalt on kostja korteri I omandamiseks teinud makseid kokku ajavahemikul 30.09.2002 summas 147 256 krooni, 11.01.2016-30.03.2010 krooni, kokku seega 420 426,60 krooni. Pooled ei vaidle selle üle, et enne abielu sõlmimist tasus kostja korteri ettemaksena 15 000 krooni, sissemaksena 43 900 krooni ja liisingumakseid 88 356 krooni. Samuti ei vaielda selle üle, et kostja pangakontol oli enne abiellumist 57 071 krooni. Kostja väitel kasutati nimetatud summat liisingumaksete tasumiseks.
  8. Kuna korteri I eest tasuti kostja lahusvarast 222 327 krooni ning korteri omandamiseks tasuti kokku 420 426,60 krooni, tasus kostja korter I omandamiseks lahusvara arvel 52,88 % korteri eest tasutud summadest. Seega tasuti korteri I omandamiseks ühisvara arvelt 47,12 % korteri eest tasutud kogusummast. Seega arvestades lahus – ja ühisvara osalust korter I müügisummast 47 700 eurot, kuulunuks hüpoteetiliselt korteri I omandamise tõttu ühisvara jagamisel kostja lahusvarasse müügisummast 25 223,76 eurot ja poolte ühisvarasse 22 476,24 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et korter II ostuks kasutati korteri I müügist saadud raha. Kuna korteri II omandamiseks tasuti kokku 59 000 eurot, millest 47 700 eurot tuli korteri I müügist ja 11 300 eurot ühisvara arvelt, siis panustas kostja oma lahusvarast korteri II omandamisse 25 223,76 eurot ja ühisvarast panustati korteri II soetamisse (22 476,24 + 11 300)=33 776,24 eurot. See tähendab, et kostja lahusvara arvel panustati korteri II soetamisse 42,75 % ja ühisvara arvel panustati korteri omandamiseks II 57,25 %. Seega, arvestades kostja tasaarvestusavaldust (käesoleva otsuse p 38), tuleb kostjal hagejale enamsaadud ühisvara arvelt hüvitada 57,25 % 71 000 eurost =40 647,5 eurot:2=20 323,75 eurot. Kuna jõustunud kohtuotsusega on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud 12 000 eurot, tuleb kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja mõista 8 323,75 eurot. 9
(10)Tsiviilasi nr: 2-14-18828
  1. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et hüvitise suuruse väljaselgitamisel tuleb arvestuse aluseks võtta korteri II ostu-müügilepingu järgne summa 59 000 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu 29.12.2016 otsusega jäeti korter II kostja omandisse ja kohustati hagejat andma tahteavaldus, et korter II jääb kostja ainuomandisse ning nõusolek korteri II omanikukande, mille kohaselt on hageja nimetatud korteri II ühisomanik kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteri II ainuomanikuks kostja. Riigikohtu 25.10.2017 otsuse resolutsioonis tuvastati, et nimetatud osas on Tallinna Ringkonnakohtu 29.12.2016 otsus jõustunud. Kuna õiglase hüvitise maksmise tagab see, kui kaotatud omandi väärtus määratakse kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga ning asjas esitatud tõendi järgi oli 22.05.2015 seisuga korteri II väärtus 71 000 eurot, siis tuleb nimetatud väärtus hüvitise arvestamise aluseks võtta.
  2. Apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ka menetluskulude jaotuse vaidlustamise osas. TsMS § 164 lg 1 järgi hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, lg 2 kohaselt kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Käesolevas asjas oli menetluses ühisvara jagamise ja hüvitise saamise nõue. Maakohus rahuldas hageja esimese alternatiivina esitatud ühisvara jagamise nõude, jättes hüvitise nõude rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas osaliselt maakohtu otsuse ja rahuldas hageja teise alternatiivina esitatud nõude, kuid hageja hüvitise nõuded jättis rahuldamata. Sellega jäi hageja apellatsioonkaebus rahuldamata ja kostja apellatsioonkaebus rahuldati osaliselt. Kostja esitas kassatsioonkaebuse ja see rahuldati osaliselt. Käesoleva Tallinna Ringkonnakohtu otsusega rahuldatakse kostja apellatsioonkaebus osaliselt. Arvestades ka TsMS § 164 lg-s 1 sätestatut, vaidluse olemust, lõpptulemusena hageja hagi rahuldatud ja rahuldamata osasid ning apellatsioonkaebuste ning kassatsioonkaebuse lahendamise tulemust, leiab ringkonnakohus, et poolte menetluskulud maa-, ringkonna- ja Riigikohtus tuleb jätta nende endi kanda, va riigi õigusabi tasu ja kulusid, mis tuleb jätta riigi kanda.
  3. Asja materjalide juurde tuleb võtta kostja 23.04.2018 esitatud AS SEB Liising poolt väljastatud tõendid, kuna asja lahendamiseks on need vajalikud. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.