Obsah (4)

§ 168§ 430§ 661§ 150

2-18-5533 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Vanemkohtujurist Andrea Lega Määruse tegemise aeg ja koht 29.06.2018.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-5533 Tsivi

§ 168lg-ga 3 jäävad kummagi poole menetluskulud kulutusi kandnud poole enese kanda.

1.

1. Pooled on sõlminud käesoleva kompromissi üksnes eeldusel, et kõik selle üksikud tingimused on kohtuliku kompromissina kinnitatavad kohtumääruses. 1.
2. Pooled on teadlikud

§ 430lg 5 sisust, mille kohaselt käesolev kompromiss kehtib täitedokumendina.

1.

1. Pooled on kokku leppinud, et kui kohus mistahes põhjusel ei kinnita käesolevat kompromisslepingut kohtumäärusega, ei ole käesolevas kompromisslepingus väljendatul mistahes faktilist või õiguslikku tähendust ning poolte kokkuleppel pole käesolev kompromissleping sellisel juhul käsitletav lubatud tõendina tsiviilkohtumenetluses.
2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega menetlus tsiviilasjas nr 2-18-
4. Tagastada Kogu OÜ-le pool tasutud riigilõivu summas 500 eurot ning kanda see Kogu OÜ arvelduskontole nr EE
6. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale ei või esitada määruskaebust, kuivõrd pooled on selle kokkuleppeliselt välistanud. MENETLUSE KÄIK
7. Harju Maakohtu menetluses on Kogu OÜ hagi Andrius OÜ vastu üürivaidluses. 2 2-18-5533
8. Pooled on 28.06.2018.a allkirjastanud kompromissilepingu. Pooled paluvad selle kinnitada määrusega, millega ühtlasi lõpetatakse tsiviilasja menetlus. Pooled paluvad tagastada pool tasutud riigilõivust. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled loobusid

§ 661lg 4 kohaselt määruskaebuse esitamise õigusest.

Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 4. Kohus asub seisukohale, et kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja asja menetlus lõpetamisele. 5. Kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 6. Tulenevalt

§ 168

lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtub, et pooltel on kokkulepe menetluskulude jaotuse osas, millest lähtuvalt jäävad menetluskulud poolte endi kanda. 7. Pooled paluvad tagastada menetluses tasutud riigilõivust pool. Kohus leiab, et taotlus riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud osaliselt. Hageja tasus hagilt riigilõivu 1000 eurot ning hagi tagamise taotluselt 50 eurot. Kostja tasus hagi tagamise määrusele määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot. 8.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema 3 2-18-5533 korraldusel muule isikule. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. RLS § 15 lg 1 p 9 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv, kui esinevad muud seaduses sätestatud alused.

1. Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust, s.o 500 eurot. Tagastatav riigilõiv tuleb kanda Kogu OÜ arvelduskontole nr EE
3. Ülejäänud osas, s.o hagi tagamise taotluse ja määruskaebuse riigilõivu osas, tuleb tagastamise taotlus rahuldamata jätta. Kohtud on nimetatud taotluse ja kaebuse juba sisuliselt läbi vaadanud ja määrustega lahendanud. Kohus leiab, et seaduse mõte ei ole võimaldada poole riigilõivu tagastamist mistahes toimingute eest, s.o

§ 150

lg 2 ei ole absoluutne, vaid hõlmab üksnes vaidlusaluste haginõuete eest (mille osas kompromiss ka sõlmitud on) tasutud riigilõivu tagastamist. Juba läbi vaadatud taotluste eest tasutud riigilõiv muutub selle tasunud poole menetluskuluks, mis käesoleva määrusega määratud menetluskulude jaotuse kohaselt jääb vastava poole enda kanda. 11.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus välistab poolte soovil määruskaebuse esitamise õiguse. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 4