) § 277 lg 1 alusel. Hageja ei ole välja toonud konkreetseid asjaolusid, mis viitavad, et kostja poolt esitatud arved on võltsitud. Kohus loeb kostja poolt esitatud Kallos arved lubatud tõendiks. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et tema ja võlgniku vahel oli sõlmitud käsundusleping, mille kohaselt pidi kostja täitma võlgniku kohustusi Rimi ees kampaanialepingust tulenevalt. Tõendamata on kostja ja võlgniku vahel sõlmitud käsunduslepingu sisu ja lepingu täitmise tingimused. Kostja ei ole tõendanud, et kostja omandas Kalloselt kosmeetikatooteid, et täita võlgniku kohustusi Rimi ees. Kostja ei ole tõendanud, et tema müüs Kalloselt ostetud kaupa võlgnikule omandireservatsiooniga ja tingimusel, et võlgnik tagab kostjale raha laekumise otse Rimilt. Kostja poolt esitatud Kallose 29.09.2016 ja 10.11.2016 arved kostja nimele (II kd, lk 25 – 28) ning 29.09.2016 ja 12.10.2016 maksekorraldused arvete tasumise kohta (II kd, lk 43 – 44) ei tõenda, et kostja ja võlgniku vahel oli sõlmitud käsundusleping, mille kohaselt pidi kostja täitma võlgniku ja Rimi vahel sõlmitud kampaanialepingu kohustusi, ning et Rimi poolt võlgnikule kampaanialepingust tulenevalt väljamaksmisele kuuluv raha pidi laekuma kostjale võlgniku kohustuse täitmiseks kostja ees. Arved ei tekita kohustust ja ei tõenda, et kostja ja võlgniku vahel olid lepingulised suhted. Kostja poolt esitatud Kallose 29.09.2016 ja 10.11.2016 arvetel puuduvad viited sellele, et kaupa võidaks osta kostja ja võlgniku vahel sõlmitud käsunduslepingu täitmiseks. Kostja ei ole tõendanud, et tema poolt Kalloselt 29.09.2016 ja 10.11.2016 ostetud kaup oli tarnitud Rimile, et täita võlgniku kohustusi Rimi ees kampaanialepingust tulenevalt. Käsunduslepingut kostja ja võlgniku vahel ei tõenda kostja poolt esitatud prokuratuuri 17.07.2017 määrus kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta (II kd, lk 45 – 47). Märgitud prokuratuuri määruses ei väideta, et kostja ja võlgniku vahel olid lepingulised suhted. Võlgniku pankrotihalduri 18.10.2017 ja 15.03.2018 seisukohtadest nähtub, et võlgnikul puudub dokumentatsioon, mis kinnitaks kostja õigust saada Rimilt raha võlgniku asemel, ning et võlgnikul puudub dokumentatsioon, et tema ja kostja vahel oli sõlmitud käsundusleping ja et võlgnik andis kostjale üle raha käsunduslepingu alusel. Kohtu hinnangul kinnitab võlgniku pankrotihalduri 5 seisukoht, et kostja ja võlgniku vahel puudusid lepingulised suhted, millest tekkinud kohustusi võiks võlgnik täita lastes Rimil kanda raha üle kostjale. Kohus leiab, et võlgniku pankrotihalduri seisukoht kinnitab, et kostjal puudus õiguslik alus saada Rimi poolt ülekantud võlgnikule kuuluv raha. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et võlgniku soorituseks (st võlgniku korraldus Rimile kanda üle võlgnikule kuuluv raha 14 379,99 eurot kostjale) puudus õiguslik alus, sest võlgnikul ei olnud lepingulist kohustust kostja ees. Kostja on alusetult rikastunud võlgniku arvel VÕS § 1028 lg 1 tähenduses, sest võlgnik, lastes Rimil kanda raha mitte endale, vaid kostja kontole, on täitnud kostja ees olematut kohustust. Hagejal on õigus nõuda TMS § 118 lg 1 esimese lause ja VÕS § 1028 lg 1, § 1032 lg 1 alusel kostjalt 14 379,99 euro väljamõistmist. 13. Kostja ei ole tõendanud, et esinevad hageja nõude rahuldamist välistavad asjaolud VÕS § 1028 lg 2 kohaselt. 14. Kostja väidab, et tema rikastumine on ära langenud, mistõttu ei kuulu hagi rahuldamisele VÕS § 1033 lg 1 alusel. Kostja sisustab rikastumise äralangemist selliselt, et oma sooritusega täitis võlgnik lepingulist kohustust kostja ees. Kohus on eelnevalt leidnud, et võlgnik tegi soorituse õigusliku aluseta, sest võlgnikul puudus lepinguline kohustus kostja ees. Samas ei saaks lepingulise kohustuse täitmist lugeda rikastumise äralangemiseks, sest üleandja täidab kohustust, milline tal on soorituse saaja ees. Kostja ei ole tõendanud, et Rimi poolt temale võlgniku asemel ülekantud raha ei ole säilinud. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et tema rikastumine on VÕS § 1033 lg 1 tähenduses ära langenud. 15. Kohus rahuldab hagiavalduse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 14 379,99 eurot TMS § 118 lg 1 esimese lause ja VÕS § 1028 lg 1, § 1032 lg 1 alusel. 16. Hageja palub kohustada kostjat kandma temalt väljamõistetav summa võlgniku pangakontole. Kohus käsitleb hageja nõuet taotlusena määrata otsuse täitmise kord. Kohus määrab
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 17.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
Kuivõrd hagi rahuldatakse, tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. 18.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama sätte lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv summas 650 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 2 602,50 eurot, kokku 3 252,50 eurot. 19.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõiv summas 650 eurot. Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 650 eurot on nähtav tsiviilasja toimikust (I kd, lk 106). Kohus 6 leiab, et riigilõivu näol on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele taotletud summas välja mõista. 20.
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejale osutatud õigusabi tunnihinnaks 95 eurot. Kohus leiab, et hagejale õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär 95 eurot on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades lepingulise esindaja tasuna mõistlik. 21. Kohus, analüüsides hageja menetluskulude nimekirjades välja toodud lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid ja nendele kulunud aega, on seisukohal, et kõik hageja lepingulise esindaja spetsifikatsioonides välja toodud menetlustoimingutele kulunud aeg ei ole täielikult põhjendatud. Kohus ei pea osaliselt põhjendatuks hageja lepingulise esindaja ajakulu 4 h ja 5 minutit, mis lepingulisel esindajal kulus Harju Maakohtu 20.02.2017 kohtumääruse peale määruskaebuse koostamiseks ja kohtule esitamiseks. Kohus on seisukohal, et arvestades hageja poolt kohtule esitatud määruskaebuse (I kd, lk 120-123) sisu ja mahtu, tuleb nimetatud hageja lepingulise esindaja menetlustoimingu tegemise põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks lugeda kokku 3h. Kohus on seisukohal, et osaliselt ei ole põhjendatud hageja lepingulise esindaja ajakulu 1 h ja 30 minutit 26.09.2017 istungiks ettevalmistamisele. Kohtu hinnangul tuleb 26.09.2017 istungiks ettevalmistamise põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks lugeda 1 h. Kohus ei pea osaliselt põhjendatuks ka hageja lepingulise esindaja ajakulu kostja 04.12.2017 vastusega tutvumiseks ja seisukoha kujundamiseks ning 22.01.2018 kostja vastusele vastuse koostamiseks. Arvestades kostja 04.12.2017 vastuse koos lisadega (II kd, lk 16-28) ning hageja poolt 22.01.2018 kohtule esitatud menetlusdokumendi (II kd, lk 31-34) sisu ja mahtu, peab kohus nimetatud menetlustoimingute tegemiseks põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 5 h. Kohus ei pea osaliselt põhjendatuks ka hageja lepingulise esindaja ajakulu 30 minutit kostja 19.02.2018 vastusega tutvumisele ja seisukoha kujundamisele ning ajakulu 3 h ja 20 minutit 09.03.2018 vastuse koostamiseks kostja vastusele ja Harju Maakohtu 22.02.2018 kohtunõudele. Kohus, hinnates ja analüüsides kostja 19.02.2018 seisukoha koos lisadega (II kd, lk 41-47) ning hageja 09.03.2018 seisukoha koos lisadega (II kd, lk 52-58) sisu ja mahtu, peab kostja 19.02.2018 vastusega tutvumiseks, seisukoha kujundamiseks ning 09.03.2018 menetlusdokumendi koostamiseks kulunud põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 3 h. Kohus leiab, et kõik ülejäänud hageja lepingulise esindaja menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad vastavalt menetluskulude jaotusele vastaspoolelt väljamõistmisele. Seoses eeltooduga loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid ajamahus kokku 22 h ja 44 minutit, s.o 22,73 h, mis hageja lepingulise esindaja tunnihinda arvestades teeb kokku 2 159,35 eurot. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 2 809,35 eurot (riigilõiv summas 650 eurot + õigusabikulud summas 2 159,35 eurot). 22.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 7 Hageja on menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramise avalduses vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 23.
lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.