Obsah (6)

§ 187§ 459§ 407§ 162§ 174§ 178

2-18-6276 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2018.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-

§ 187lg 6).

Kohtu põhjendused ja selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lg 4 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. Siiski peab kohus põhjendatuks märkida, et perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (alates 2018.a on selleks 250 eurot). Hageja elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hageja isa ja seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Kohus on 17.01.2008.a kompromissimääruses (tsiviilasjas nr 2-07-25443) kohustatud kostjat maksma hageja kasuks igakuiselt elatist summas 147 eurot (s.o 2300 krooni) kuni hageja täisealiseks saamiseni.

§ 459

lg 1 näeb ette, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses.

§ 407

lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis suurendatud määras, s.o ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates käesolevas asja hagiavalduse esitamisest arvates 22.04.2018.a, kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda

§ 162lg 1 alusel.

Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on 05.08.2018.a elektronkirjaga teinud hagejale ettepaneku esitada tsiviilasjas kantud menetluskulude nimekiri hiljemalt 08.06.2018.a. Hageja ei ole tähtaegselt ega ka hiljem menetluskulude kohta nimekirja esitanud. Seega lähtub kohus menetluskulude kindlaksmääramise osas tsiviilasja toimiku materjalidest. Hagiavalduse 2 2-18-6276 esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõutud elatise muutmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Käesolevas tsiviilasjas menetluskulud puuduvad. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 3