Obsah (9)

§187§ 444§ 173§ 163§ 174§ 133§ 175§ 177§ 178

2-18-5635 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 28.06.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-5635 Tsiviilasi Osaü

§187lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 12.04.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse kostjalt võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagi aluseks 16.12.2016 sõlmitud laenulepingust nr SR563053 ning 08.05.2017 laenulepingu nr SR563053 tingimuste muutmise kokkuleppest tulenev võlgnevus.
2. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud 06.06.2018 (lk 50). Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud, loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Samas kohus leiab, et hagiavaldus ei ole osaliselt õiguslikult põhjendatud, mistõttu hagi tuleb rahuldada osaliselt. Alljärgnevalt käsitleb kohus millises osas on hagi õiguslikult põhjendatud ja millises osas ei ole hagi õiguslikult põhjendatud.

1. Kohus leiab, et hageja nõue on täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele põhinõude osas summas 200 eurot ning intressinõude osas summas 7,67 eurot. Samuti leiab kohus, et hageja nõue võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulude osas summas 15 eurot on õiguslikult 2 2-18-5635 põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul on põhjendatud ka kostjalt välja mõista hageja kasuks viivised alates 13.04.2018 kuni põhinõude summas 200 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2. Kohus leiab, et hageja nõue viivise väljamõistmiseks on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista perioodi 16.01.2017 kuni 12.04.2018 eest sissenõutavaks muutunud viivise summas 113,98 eurot. Hagiavalduse kohaselt arvestab hageja nimetatud perioodil sissenõutavaks muutunud viiviseid lepingus kokku lepitud intressimääras, s.o 46,02% aastas. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohtu hinnangul ei ole hageja nõue perioodi 16.01.2017 kuni 12.04.2018 eest sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 113,98 eurot õiguslikult põhjendatud. 5.1 Hagiavalduse kohaselt on kostja sõlminud 16.12.2016 laenulepingust nr SR563053 ning 08.05.2017 laenulepingu nr SR563053 tingimuste muutmise kokkuleppe. Laenulepingu nr SR563053 kohaselt väljastati kostjale laenu summas 200 eurot. Laenu tagastamise tähtajaks oli 15.01.
3. Laenulepingu nr SR563053 kohaselt arvutatakse viivist tähtaegselt tasumata laenusummalt iga viivitatud päeva eest lähtuvalt viivise määrast ja maksmisega viivitatud päevade arvust. Viivise määraks on vastavalt VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele laenulepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu SR563053 aastane intressimäär on 46,02%. Kohus asub seisukohale, et kostjaga 16.10.2015 sõlmitud laenulepingust nr L2700268674 tuleneva rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis lepingus ettenähtud intressimääras. Hagiavalduse kohaselt ei täitnud kostja oma kohustust võlausaldaja ees ega tagastanud laenusummat tähtaegselt. Laenusumma tagastamise tähtajaks oli 16.12.2016 sõlmitud laenulepingu nr SR563053 kohaselt 15.01.
4. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd kostja sõlmis võlausaldajaga 08.05.2017 laenulepingu nr SR563053 tingimuste muutmise kokkuleppe, on kostjalt põhjendatud välja mõista põhivõlgnevuse summalt 200 eurot sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 16.01.2017 – 07.05.2017 eest lepingujärgses (16.12.2016 sõlmitud laenulepingu) määras (46,02%) summas 28,24 eurot. Viivise arvestus on esitatud alljärgnevas tabelis. Võlaperiood 16.01.201707.05.2017 % aastas 46,02 % päevas 0,126082 Summa päevas 0,252164 Perioodis päevi Perioodi summa 112 28,242368 5.
5. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja võlausaldajaga 08.05.2017 laenulepingu nr SR563053 tingimuste muutmise kokkuleppe. Lepingutingimuste muutmise kokkuleppe punkti 3 kohaselt muudetakse lepingus sätestatud intressimäära ning alates 08.05.2017 loetakse uueks intressimääraks 45,21% põhisumma jäägilt aasta kohta. Lepingutingimuste muutmise kokkuleppe punkti 4 kohaselt muudetakse lepingus sätestatud viivisemäära ning alates 08.05.2017 loetakse uueks viivisemääraks punktis 3 sätestatud intressimäär. Lisaks lepiti lepingutingimuste muutmise kokkuleppes kokku laenu tagastamise ja intresside tasumise graafikus. 3 2-18-5635 Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostjaga 08.05.2017 sõlmitud laenulepingu nr SR563053 tingimuste muutmise kokkuleppest alates on rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 08.05.2017 kokkuleppes ettenähtud intressimääras, s.o 45,21% aastas. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista viivise perioodi 16.01.2017 kuni 12.04.2018 eest. Kohus on eelnevalt leidnud, et kostjalt on põhjendatud välja mõista põhivõlgnevuse summalt 200 eurot sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 16.01.2017 – 07.05.2017 eest summas 28,24 eurot. Arvestades, et kostja sõlmis võlausaldajaga 08.05.2017 laenulepingu nr SR563053 tingimuste muutmise kokkuleppe, leiab kohus, et kostjalt on põhjendatud alates 08.05.2017 välja mõista laenulepingu tingimuste muutmisest ning maksegraafikust tulenevalt viivis 08.05.2017 kokkuleppes ettenähtud intressimääras, s.o 45,21% aastas iga maksegraafikus väljatoodud laenusumma põhiosa osamakse sissenõutavaks muutumisest kuni 12.04.
6. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 08.05.2017 – 12.04.2018 eest summas 65,06 eurot. Viivise arvestus on esitatud alljärgnevas tabelis. Võlaperiood 08.06.201712.04.2018 08.07.201712.04.2018 07.08.201712.04.2018 06.09.201712.04.2018 Võlasumma 47,26€ % aastas 45,21 Summa päevas 0,058538 Perioodis päevi Perioodi summa 309 18,09 € 49,05€ 45,21 0,060755 279 16,95€ 50,89€ 45,21 0,063034 249 15,70€ 52,80€ 45,21 0,0654 219 13,32€ 5.3 Kokku on 16.12.2016 sõlmitud laenulepingust nr SR563053 ning 08.05.2017 laenulepingu nr SR563053 tingimuste muutmise kokkuleppest tulenev sissenõutavaks muutunud viivis 93,30 eurot (28,24 eurot + 65,06 eurot), millise summa peab kohus põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista. Sellest tulenevalt jätab kohus hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude rahuldamata summas 20,68 eurot (s.o hageja nõue 113,98 eurot – 93,3 eurot). 6.

§ 173

lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulud tuleb

§ 163lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hageja nõudis kostjalt 336,65 euro (põhinõue summas 200 eurot + intress summas 7,67 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis summas 113,98 eurot + võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud summas 15 eurot) väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja nõude summas 315,97 eurot (põhinõue summas 200 eurot + intress summas 7,67 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis summas 93,3 eurot + võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud summas 15 eurot). Seega rahuldab kohus hageja nõude ca 94 % ulatuses. Kohus jätab

163 lg 1 alusel hageja menetluskuludest 94% kostja kanda ja 6% hageja enda kanda. 4 2-18-5635 7. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv summas 100 eurot ja õigusabikulud summas 325 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on

§ 133kohaselt 352,65 eurot.

Riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 500 eurot tasuda riigilõivu summas 100 eurot. Kohus asub seisukohale, et põhjendatud on hageja menetluskuluna välja mõista hageja poolt tasutud riigilõiv summas 100 eurot.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks ka õigusabikulud summas 325 eurot. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades ning arvestades ka, et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega sisulist vaidlust, ei ole põhjendatud hageja poolt märgitud ulatuses õigusabikulu. Arvestades käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse koos lisadega sisu ja mahtu, leiab kohus, et põhjendatud ei ole hageja õigusabikulu suuremas ulatuses kui 150 eurot. Kohus määrab seega hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 250 eurot. 7.1 Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu summas (94% x 250) 235 eurot. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. 8.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 5