Hagi alus ja kohtu selgitused
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 6.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus jätab menetluskulud
7. Juhindudes
lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv summas 300 eurot ning õigusabikulud summas 347,70 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on
Riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 3 500 eurot tasuda riigilõivu summas 300 eurot. Kohus asub seisukohale, et põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista hageja poolt tasutud riigilõiv summas 300 eurot.
lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks ka õigusabikulud summas 347,70 eurot. Kohus hindas hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja menetlustoiminguid ning neile kulunud aega ning asub seisukohale, et kõik menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades on hageja õigusabikulu 347,70 eurot põhjendatud ja vajalik.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 8. Hageja on kohtule esitanud taotluse enamtasutud riigilõivu summas 25 eurot tagastamiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus enammakstud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. Riigilõivuseaduse kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist sama seaduse § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel 3 selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti.
lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on 3 253,68 eurot, millelt tuleb riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu summas 300 eurot. Käesoleva tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud Harju Maakohtule hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 325 eurot. Kohus leiab, et enammakstud riigilõiv summas 25 (325-300) eurot kuulub tagastamisele. Tagastatav riigilõiv tuleb kanda SA SAK Fond arvelduskontole nr EE192200221017281714, selgitusega „enamtasutud riigilõivu tagastamine 2-18-5708“. /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.