Obsah (4)

§ 175§ 180§ 432§ 426

1 Kriminaalasi nr 1-17-9502 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. september 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-9502 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekret

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista Juri Šutovilt menetluskuluna kaitsjatasu 156 (ükssada viiskümmend kuus) eurot riigituludesse v.-adv. Margus Viira poolt osutatud õigusabi eest.

§ 180lg 3 ja Kar

S § 66 lg 3 alusel võimaldada Juri Šutovil tasuda kaitsjatasu ositi 4 kuu jooksul, tasudes alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 39 eurot. Menetluskulu tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355, Luminor Bank nr EE401700017002872300 või Danske Bank nr EE

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700020124 ning selgitus: „Juri Šutov, 1-17-9502, kaitsjatasu osamakse“. Kui kaitsjatasu osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 3 Asjaolud Viru Vangla esitas 09.07.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Juri Šutovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Juri Šutov kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 29.03.2018 kohtuotsusega nr 1-17-9502 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 15.01.2017, s.o Juri Šutovi vahistamise algus. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 10 korral, millest 8 karistust on arhiveeritud ning vanglas viibib ta seitsmendat korda. Hetkel kannab isik karistust narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Isiku käitumine on sarnane varasema käitumisega. Eelnevalt on isik toime pannud nii vargusi kui ka narkokuritegusid.
2. aastal on teda karistatud vägistamise eest ning
3. aastal avaliku varguse ja väljapressimise eest vägivallaga. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on grupi mõju. Isik ei ole veel ühtegi individuaalse täitmiskava tegevust läbinud, kuna ITK koostati ja kinnitati alles 08.05.2018, kuid ta on motiveeritud talle määratud tegevustes osalema. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta 7 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 4 kuud vangistust. Ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise valve alla soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxxx. Tegemist on kahetoalise eluks vajalike mugavustega korteriga, mille omanikuks on isiku abikaasa J S. Hetkel elavad antud korteris isiku abikaasa ja alaealised lapsed. Isik elas antud elukohas ka enne vangistust. Juri Šutov kasutas nimetatud korterit, et hoida ja pakendada seal narkootilist ainet fentanüüli/karfentanüüli sisaldavat pulbrit. Korteri tingimused sobivad elektroonilise valve paigaldamiseks. J S on nõus elektroonilise valve rakendamisega isiku suhtes oma elukohas. Rahvastikuregistri andmetel on Juri Šutov sisse registreeritud aadressile xxxx. Isiku sõnul on tal haridust 10 klassi, eriala puudub. Käitumisraskused ilmnesid juba algklassides (varastas koolikaaslastelt ja õpetajatelt). Põhikoolis oli mitmel korral arutlusel erikooli saatmine. Tänu ema pingutustele jäi erikooli saatmise otsus tegemata. Hariduse omandamisse suhtub isik positiivselt, kuid ise vangistuse ajal õppida ei soovi, sest prioriteediks on töötamine. Kinnipeetav tahab majanduslikult toetada abikaasat ja lapsi. Oma lastele tahab selgitada hariduse omandamise vajalikkust ning toetada igati nende püüdlusi hariduse omandamise valdkonnas. Isik valdab riigikeelt A1 tasemel. Eelmise ja praeguse vangistuse vaheline aeg oli natukene üle kuu ning sellel ajal oli isik registreeritud Töötukassas. Varasemalt on isik töötanud ehitusel, saeveskis, pagarina ja valvur-kontrolörina. Kõik nimetatud töökohad olid mitteametlikud ning lühiajalised. Viimane ametliku töö kogemus oli eelmise vangistuse ajal, kui töötas väljaspool vanglat firmas xxxx. Enda sõnul tahtis töötada ametlikult, kuid seda pärssisid tema kriminaalne minevik ning välimus (rohked tätoveeringud), mis ei äratanud tööandjas tema vastu usaldust. Motiveeritud vanglas töötama, sest tahab peret majanduslikult toetada. Enne vangistust moodustasid sissetuleku töövõimetuspension ja lastetoetused. Isikule on määratud xxxx töövõimetust. Kinnipeetav hindab pere üldist majanduslikku olukorda rahuldavaks. Toimetulekuraskused tekkisid ajal, kui neil mõlemal abikaasaga puudus töö. Olukorda leevendas aiamaa, kust saadi enamus toiduks vajalik ning käidi metsas marjul ja seenel, seda nii enda tarbeks kui ka müügiks. Võimalusel aitasid materiaalselt nende vanemad. Varasemalt on isik korduvalt toime pannud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil (vargused, 4 narkokuriteod). Käesoleva kuriteo puhul eitab isik materiaalse kasu saamise eesmärki, kuna väidetavalt lavastati ta süüdi. 25.06.2018 seisuga on K-raha andmetel isikul maksmata nõudeid 7290,13 eurot. Andmed garanteeritud töökoha kohta puuduvad. Isiku abikaasa kinnitas, et on valmis toetama kinnipeetavat materiaalselt. J S ise töötab. Isiku lähivõrgustikku kuuluvad ema Z Š, abikaasa J S, lapsed A (sündinud xxxx), M (sündinud xxxx) ja V (sündinud xxxx), vend P K ning ämm G I. Eelmisest kooselust sündis poeg A (sündinud xxxx), kes elab koos emaga ning kellega kontakt puudub. Pere omavahelised suhted on head ja toetavad. Kinnipeetav hindab väga oma naist ja peab oluliseks kasvatada lastest korralikud inimesed. Viru Maakohtu 29.12.2009 kohtuotsusest nähtub, et kuritegu pandi toime koos abikaasaga. Isiku väitel abikaasa ei teadnud, et tema hoiab ja müüb nende korteris narkootilist ainet. Nimetatud otsusest lähtuvalt müüs abikaasa ka ise korduvalt narkootilist ainet, seega osales vahetult kuriteo toimepanemises. Narkootilist ainet hoiti ja müüdi enda elukohas, kus viibisid lapsed, seega ei mõeldud laste turvalisusele ja heaolule. Isiku sõnul on ta väga perekeskne inimene ning põhilise aja veedab ta koos perega, sõpru tal ei ole. Samas enamus kuritegudest on pandud toime grupis koos kriminaalse taustaga tuttavatega. Antud asjaolu viitab tema mõjutatavusele. Korduv kriminaal- ja väärteokorras karistatus ning kuritegude iseloom viitavad riskivale ja hoolimatule elustiilile. Isiku sõnul ta alkoholi ei tarvita. Abikaasa J S hinnangul ei olnud isikul vabaduses probleeme alkoholi tarvitamisega. Narkootikume proovis isik väga noorelt (11 a). Tõsisemaks läks probleem 16-aastaselt. Tarbis erinevaid narkootikume, algul kergeid, hiljem raskeid narkootikume. Enda väitel loobus
4. aastal raskete narkootikumide tarvitamisest ning ei tarvitanud neid 13 aastat.
5. aastal hakkas igapäevaselt süstima fentanüüli. Tagasilanguse põhjust ei tea. Enda sõnul oli kõik korras ning põhjust niisuguseks käitumiseks ei olnud. Sellega valmistas ta lähedastele palju meelehärmi ja muret. Väidab, et on kindlalt otsustanud narkootikumide tarvitamise lõpetada. Kriminaalkorras on isikut karistatud narkokuritegude eest 4 korral, neist üks kord kinnipidamisasutuses viibimise ajal. Väärteokorras karistatud NPALS § 151 alusel 3 korda. Väidetavalt viimane kord, kui narkootikume tarvitas, oli
6. aastal. 08.11.2017 on meditsiiniosakonna poolt diagnoositud narkosõltuvus. Käesoleva vangistuse ajal on isikule planeeritud sotsiaalprogramm Eluviisitreening. Kinnipeetav põeb kroonilist haigust. Impulsiivsusele viitab samade vigade kordamine. Isik saab aru, et käitus valesti ning peab enda käitumist muutma, kuid analoogse olukorra tekkimisel kasutab samu käitumismustreid. Väärtustab peresuhteid, kuid sellele, kuidas tema korduv karistatus ning vanglas viibimine mõjutavad peresuhteid, ei mõtle. Samuti ei mõtle missugust kahju tekitavad narkokuriteod ühiskonnale. Tulevikuplaanid on seotud töötamise, perega suhete hoidmise ning laste kasvatamisega. Isikul on realistlikud eesmärgid, aga nende saavutamiseks ei tee ta midagi ja seda näitab ka lühike vabaduses oldud aeg. Otseselt isik kuritegelikke hoiakuid ei väljenda. Vanglateenistuse ametnikega suhtlemisel ei ole probleeme täheldatud. Suhtumine kriminaalhooldusesse on positiivne. Varasemalt ei ole kriminaalhooldusel viibinud. Arvab, et tema puhul oleks sellest suur abi, sest vajab tunnet, et keegi jälgib tema tegemisi ning ta peab nende kohta kellelegi aru andma. Saab aru, et ühiskonnas kehtivad normid on kõikidele täitmiseks, kuid on oma käitumisega neid reegleid korduvalt rikkunud. Väljendab motivatsiooni loobuda kuritegelikust käitumisest, kuigi kordab mitmendat korda oma vigu ja pole suutnud ennast muuta. Motivaatorina nimetab häid peresuhteid ja nende säilitamise soovi. Samuti tahab lastele olla edaspidi parem isa, isa kelle sõnad vastavad tema tegudele. Kinnipeetava puhul seisneb oht narkootiliste ainete levitamisele kaasa aitamises, materiaalse kahju tekitamises vägivallaga, ning samuti vägistamises. Oht on kõige tõenäolisem juhul, kui kinnipeetav on materiaalsetes raskustes, tegutseb grupi mõjul ning ei mõtle tegude tagajärgedele. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on kinnipeetava puhul 28%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 23% ning seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul on 23-40% Arvestades kinnipeetava 5 ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta vangla isiku tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Juri Šutov tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata katseaja ning käitumiskontrolli pikkuseks kandmata karistuse osa, s.o kuni 15.01.2020 ning määrata Juri Šutovile katseajaks KarS § 75 lg 2 p-des 2,21,4,7,9 sätestatud kohustused. Elektroonilise valve pikkuseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 6 kuud alates elektroonilise valve seadme paigaldamisest. Juri Šutov kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda. Garanteeritud töökohta tal praegu ei ole, kuid ta saaks töötada samas firmas, kus tema naine töötab ja mis asub xxxx lähedal. Tema abikaasa on kellegagi juba rääkinud ja teda ollakse valmis tööle võtma. Seni ametlikku töökogemust väljaspool vanglat ei ole tal olnud. Mitteametlikult on ta töötanud xxxx, kus ehitas kortereid. Alkoholiga probleeme tal ei ole.
7. aastal hakkas ta uuesti tarvitama narkootikume, sest pikaaegne vangistus tekitas tagasilanguse. Ta tahab vastavat ravi saada ning abikaasa pidi sel teemal kriminaalhooldajaga rääkima, sest ta tahab, et see pannakse talle vabanemisel kohustuslikuks tingimuseks.
8. aastal lõpetas ta ise narkootikumide tarvitamise, kuna suhted perega halvenesid. Nüüd on suhted perega paremad. Ta kirjutas 3 avaldust, et talle määrataks mingeid programme, ta tahtis osaleda Eluviisitreeningus, aga vabu kohti ei olnud. Ta kirjutas ka avalduse, et talle määrataks töökoht, aga seda avaldust vaadatakse läbi nüüdseks juba 2 kuud. Loodab, et saab vabaduses hakkama. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes

§ 432

lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Juri Šutovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuurile teadaolevatel asjaoludel ei välista prokuratuur, vaatamata vangla seisukohale, Juri Šutovi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja v.-adv. Margus Viira leidis, et kui võtta materjalid, mis on esitanud eelkõige vangla, siis kinnipeetava iseloomustus on positiivne. Iseloomustuses on märgitud, et Juri Šutov on motiveeritud talle määratud tegevustes osalema. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Ka korteri tingimused on täidetud, et oleks võimalik kohaldada elektroonilist järelevalvet. Iseloomustuses on korduvalt mainitud, et isik on perekeskne inimene, kes veedab aega perega, muid sõpru ei ole. On arusaadav, et kuivõrd tal on palju lapsi, siis on side perega motiveeriv, et mitte kuritegelikule teele tagasi tulla. Vangla on öelnud, et isikul ei esine probleemkäitumist ja suhtumine kriminaalhooldusesse on positiivne. Oluline on märkida, et isik ei ole varasemalt kunagi kriminaalhooldusel viibinud, kuigi on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kaitsja arvates on põhiline, ei inimene saaks ühiskonnaga taasliituda kriminaalhoolduse abi ja järelevalvega. Kaitsja on seisukohal, et vangla hinnang, mille tõttu vangla ei toeta Juri Šutovi enne tähtaega vabastamist, ei ole põhjendatud ja on vastuolus iseloomustuses märgitud andmete ja seisukohtadega. Samuti leidis kaitsja, et mingisugune uute kuritegude toimepanemise protsent ei kannata mingit kriitikat ja nendele toetudes väita, et ei toetata vabastamist, ei ole samuti põhjendatud. Kaitsja ei vaidle vastu ühelegi kriminaalhooldaja arvamuses toodud ettepanekule ega kohustusele, millele ei vaidle vastu ka kinnipeetav. Kaitsja leidis, et isiku vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega on täielikult põhjendatud. Nagu kirjalikest tõenditest nähtub, siis ka prokurör ei vaidlusta seda ja kohtul oleks mõistlik taotlus rahuldada ja vabastada kinnipeetav elektroonilise valve alla. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning 6 käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Juri Šutovi võib 6 kuulise elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ning seda vaatamata sellele, et tal on 2 kehtivat kriminaalkaristust narkokuritegude toimepanemise eest. Kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul on olnud hea, millele viitab eelkõige distsiplinaarkaristuste puudumine. Kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on samuti head ja toetavad taasühiskonnastamist. Tal on kindel alaline elukoht oma abikaasale kuuluvas korteris, kus elas ka enne vangistust ning kus ta hakkab elama koos abikaasa ja alaealiste lastega. Kinnipeetava abikaasa on nõus tema elama asumisega korteris ja seal elektroonilise valve kohaldamisega ning korter vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Kuigi kinnipeetaval puudub vabaduses garanteeritud töökoht, mis tagaks talle igakuise sissetuleku ning tal on tasumata nõudeid üle 7000 euro, mis mõjutab tema majanduslikku toimetulekut negatiivselt, siis tema abikaasa töötab ja on nõus teda vabanemisel materiaalselt toetama. Kinnipeetaval on vangla meditsiiniosakond diagnoosinud narkosõltuvuse, kuid ta on ka varem piisava motivatsiooni korral suutnud narkootikumide tarvitamisest loobuda. Kuigi vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega, tuleks kohtu hinnangul anda Juri Šutovile võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on sel korral vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Ka prokuratuur ei välista kinnipeetava vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et antud juhul on elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest ennetähtaegse vabastamise ja kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 15.01.2020. Kohus märgib, et elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus Juri Šutov viibib. Kohtu arvates vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab teataval määral kinnipeetava elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kohus määrab KarS § 76 lg 5 alusel Juri Šutovile katseaja ja käitumiskontrolli kuni karistusaja lõpuni, s.o 15.01.2020 ning kohaldab tema suhtes katseajaks KarS § 75 lg 2 pdes 2,21,4,7,9 sätestatud kohustused. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral elektroonilise valve alla isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Margus Viira, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 96 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 13.07.2018 esitas v.-adv. Margus Viira kohtule tasutaotluse summas 60 eurot materjalidega tutvumise eest, mille kohus täies ulatuses rahuldas. Kaitsjatasu kokku summas 156 eurot kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt.

§ 180lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kaitsjatasu summas 156 eurot tasumise ositi 4 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et igakuiselt tuleb tasuda 39 eurot. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76, 75;

§ 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik