Obsah (5)

§ 659§ 477§ 423§ 172§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-18-1216 Määruse tegemise aeg ja koht 03.09.2018, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing Kohtuasi XX kaebus ko

§ 659ja § 423 lg 2 p 2 alusel lõpetada.

10. Lähtudes

§ 477lg-st 1, vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Hagimenetluses võib 2

§ 423

lg 2 p 2 järgi hagi läbi vaatamata mh juhul, kui hagiga ei ole taotletud eesmärki võimalik saavutada. Riigikohus on asunud seisukohale, et sama põhimõtet tuleb kohaldada ka hagita menetluses (Riigikohtu 03.10.2006 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-06, p 13; Riigikohtu 16.11.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-16, p 15).

1. Avaldaja esitas maakohtule kaebuse, mille eesmärgiks oli talle kuuluvale kinnisasjale seatud keelumärke kustutamine. Praeguseks on kohtutäituri avalduse alusel keelumärge kinnistusraamatust 01.06.2018 kustutatud. PankrS § 45 järgi pankroti väljakuulutamisega enne pankroti väljakuulutamist võlgniku varale kohaldatud arest lõpeb ja pärast pankroti väljakuulutamist ei ole kohtutäituril enam võimalik avaldaja vara arestida.
2. Eespool kirjeldatud menetluslikus olukorras on avaldaja saavutanud kohtutäiturile ja maakohtule esitatud avalduse eesmärgi. Seega on kolleegiumi hinnangul ära langenud avaldaja õiguslik huvi kohtutäituri 15.01.2018 otsuse tühistamise vastu. 13.

§ 423

lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

§ 477

lg 1 järgi on ka hagita asjas võimalik jätta avaldus läbi vaatamata, juhul kui esinevad selleks alused, sh pole avaldusega võimalik saavutada enam soovitud eesmärki (Riigikohtu 4.06.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-185-12, p 9; Riigikohtu 3.10.2006 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-06, p 13). Kohus peab omal algatusel kontrollima, kas menetluses oleval avaldusel on perspektiivi või mitte, sest vastasel juhul tekitaks menetluse jätkamine üksnes asjatuid kulutusi. 14. Arvestades käesolevas määruses eelnevalt toodut, tuleb ringkonnakohtu arvates avaldaja kaebus kohtutäituri otsuse peale jätta

§ 423lg 2 p 2 ja § 477 lg 1 alusel läbi vaatamata ning maakohtu lahend tühistada.

15. Kuna ringkonnakohus rahuldab sissenõudja esimese alternatiivse taotluse (avalduse läbi vaatamata jätmiseks), ei analüüsi kohus sissenõudja alternatiivseid taotlusi. 16.

§ 172

lg 1 alusel jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, kuna asjas ei tehtud sisulist lahendit ühegi isiku kasuks. 17. Hagi läbi vaatamata jätmisel tagastatakse

§ 150

lg 1 p 3 alusel üldjuhul tasutud riigilõiv, kuid eeltoodud säte ei reguleeri riigilõivu tagastamist määruskaebuselt. Eeltoodu tõttu tuleb sissenõudja taotlus määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks jätta rahuldamata. Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/ 3