1-10-14956/81

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 13.juuli 2018, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-10-14956 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Tõlk Jelena Laas Prokurör Elle Karm Kohtuasi Viru Vangla materjalid Ivan Sokolovki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla Süüdimõistetu IVAN SOKOLOVSKI, isikukood 37505052216, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 27.05.2010 ja lõpp 27.05.

1. Kohtuasja läbivaatamise aeg 12.06.2018, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
2. RESOLUTSIOON Jätta Ivan Sokolovski vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja Ivan Sokolovksile. 1 Asjaolud Viru Vangla esitas 24.05.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Ivan Sokolovski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. Ivan Sokolovski on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 23.09.2011 otsusega KarS § 114 p 1 järgi ja karistatud vangistusega 12 aastat. Ivan Sokolovskit on kriminaalkorras karistatud neljal korral (3 karistust on arhiveeritud, 1 on kehtiv), vanglas viibib isik kolmandat korda. Käesolevalt kannab karistust mõrva eest, mis on toimepandud piinaval või julmal viisil. Kinnipeetava kõik 4 kuritegu on seotud vägivalla kasutamisega. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Ivan Sokolovski taotles enda tingimisi ennetähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Kinnipeetav avaldas, et kahetseb oma tegu ning ta ei soovinud kellegi surma, aga kannatanu solvas teda, nad läksid kaklema ja lihsalt juhtus nii, et inimene suri. Selgitas, et elama asub ema juurde, töövõimalusi xxxx ei oska ette näha, aga vanglas on töötanud juba 6 aastat puidutsehhis. Lähedasteks peab ema, poega ja venda, aga samuti ka elukaaslase tütart. Kinnitas, et alkoholiga tal probleeme ei ole, sõltuvust pole ja kui tekib võimalus vabaneda, siis ta ei kavatse juua. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 4-l korral (neist 3 on arhiveeritud), vanglas viibib isik kolmandat korda. Korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasem karistus ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Ivan Sokolovski käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas, kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Seega on käesoleval juhul see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et vabanemisjärgselt asuks kinnipeetav elama ema juurde 2-toalisesse korterisse, seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava 2 ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Kodukülastuse käigus on kindlaks tehtud, et korter on elektroonilise valveseadme paigaldamiseks sobilik ja ema on seadme paigaldamiseks nõusoleku andnud. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et kinnipeetav on vangistuses töötanud majandustöödel koristajana ja alates 19.12.2012 töötab puidutsehhis abitöölisena, on läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ning „Agressiivsuse asendamise treening“ ning on omandanud riigikeele A1 tasemel, seega on kinnipeetav kasutanud vanglas viibimise aega otstarbekalt. Isiku lähedasteks on ema, poeg ja vend. Emaga suhtleb telefoni teel. Kinnipeetava ema on vanaduspensionär, kes on valmis poega vabanemisel nii materiaalselt kui moraalselt toetama. Ema ootab poega koju. Samas ei saa jätta märkimata, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust on tema tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikuid, ka pereliikmeid (vend). Kohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Kinnipeetaval puudub vabanemisel töökoht. Isikul on ka vähene haridus (põhiharidus) ja puudub eriala, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline. Enne vangistust puudus tal kindel sissetulek, on töötanud mitteametlikult ehitustel. Toimetulekut vabaduses mõjutasid võlad ning alkoholi tarvitamine. Töökoha puudumine halvendab kohtu hinnangul taas tema toimetulekut ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Positiivsena võib välja tuua selle, et isikul ei ole diagnoositud alko- ega narkosõltuvust. Samas käesolev kuritegu on sooritatud alkoholijoobes, seega on alkoholi tarvitamise ja kuriteo toimepanemise vahel siiski otsene seos. Vangla iseloomustuse kohaselt kinnipeetav oma süüd toimepandud kuritegudes tunnistab üksnes osaliselt ja kaldub süüdistama teisi ning kannatanuid, mis viitab sellele, et isik ei ole eelmistest karistustest enda jaoks järeldusi teinud, ta keskendub ainult headele tulemustele, seega motivatsioon vabaneda kuritegelikust käitumisest on madal. Negatiivsete emotsioonide mõjul ja/või alkoholijoobes võib ta kaotada kontrolli oma käitumise üle ja tegutseda tagajärgedega arvestamata, väldib probleemidega tegelemist tarvitades selle asemel alkoholi. Tuleviku eesmärgid on leida töö ning elada rahulikku elu. Vangla hinnangul on kinnipeetav kõrgohtlik avalikkusele ja ohustatud on isikud, kellega kinnipeetav tarbib koos alkoholi. Oht seisneb tapmises ning füüsilise vägivalla kasutamises oma eesmärkide saavutamiseks. Konfliktolukorras ei suuda isik oma emotsioone kontrollida. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem alkoholijoobes konfliktide ja muude inimeste vaheliste probleemide lahendamisel, aga ka majanduslike raskuste ilmnemisel. Kohus on seisukohal, et toimepandud kuriteo raskus ja asjaolud on käesoleval juhul kahtlemata kaalukamad kui süüdimõistetu võimalused vabaduses. Ivan Sokolovki vabanemisjärgse elukoha olemasolu ja selle sobivus elektroonilise valve teostamise nõuetele, toetav sotsiaalvõrgustik ning õiguskuulekas käitumine senise vangistuse jooksul ei ole piisav, õigustamaks isiku käesoleval ajal vangistusest ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kohus on seisukohal, et isikut, kes kannab karistust raskeima isikuvastase kuriteo (mõrva), toimepanemise eest, pole põhjendatud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Mõrvale 3 õigustust ei ole ning tulenevalt teo tagajärgede pöördumatusest on kohtul õigus jätta süüdlane vabastamata ka vaid kuriteo raskuse motiivil. Samuti väärib märkimist, et käesoleva lahendi tegemise ajaks ärakantud karistus (8 aastat 1 kuu ja 16 päeva) ei ole võrdeline toimepandud kuriteo raskusega. Kuna kinnipeetavale on mõistetud karistus KarS § 114 ettenähtud sanktsioonist alla keskmise määra (karistuseks mõisteti 12 aastat vangistust, kuid sanktsiooni keskmine määr on 14 aastat vangistust), siis karistuse lühendamine ennetähtaegse vabastamisega taotletud mahus (kuu vähem kui 4 aastat) ei oleks kohtu hinnangul ilmselgelt põhjendatud ega õiglane. Kohus ei pea Ivan Sokolovksile mõistetud karistuse eesmärke ka veel täidetuiks, s.o puudub veendumus, et ta vabaduses käitub seaduskuulekalt ja ei pane toime uusi kuritegusid. Selliseks järelduseks annavad aluse tema varasem korduv karistatus, kuritegude vägivaldsus ja riskitegurina varasem alkoholi kuritarvitamine. Lisaks ei ole kinnipeetav kohtu hinnangul käesolevast karistusest enda jaoks veel järeldusi teinud leidmata enda käitumises kogusüüd ning märkides kohtuistungil, et kuna kannatanu teda solvas ja nad lihtsalt kaklesid, siis juhtus nii, et inimene suri. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 16.08.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON Jätta Ivan Sokolovski määruskaebus läbi vaatamata. 13.07.2018 kohtumäärus 1-10-14956 jõustus
3. septembril
4. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent 4