Obsah (5)

§ 76§ 266§ 65§ 69§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 23. juuli 2018, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number Kohtunik 1-16-9877 Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Elle Karm Tõlk Jelena Zu

§ 76; Kr

MS § 426, § 383, § 384 ja § 387. RESOLUTSIOON Jätta JANEK KONEVSKIHH vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja Janek Konevskihhile. Asjaolud Viru Vangla esitas 04.06.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Janek Konevskihhi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 15.12.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-9877 tunnistati Janek Konevskihh süüdi

§ 266

lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 1 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 13.11.2014 otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 10 kuud 27 päeva vangistuse võrra ning kohus mõistis Janek Konevskihhile liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud 27 päeva vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendati mõistetud vangistus 477 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 1 aasta 9 kuud.

§ 69

lg 4 alusel kohustati Janek Konevskihhi üldkasuliku töö tegemise ajal järgima

§ 75

lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid ning

§ 75

lg 2 p 2, 21 alusel kohustati Janek Konevskihhi üldkasuliku töö tegemise ajal mitte tarvitama alkoholi ning mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Viru Maakohtu 28.08.2017 määrusega pöörati täitmisele Viru Maakohtu 15.12.2016 otsusega Janek Konevskihhile mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 3 kuud 11 päeva vangistust. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 8 korda, neist 3 on kehtivad, vanglas viibib isik viiendat korda. Varem on isik korduvalt toime pannud vägivaldseid kuritegusid (elukaaslase ähvardamine, vägivald endise elukaaslase vastu, piinamine, röövimine), teda on karistatud ka varguse eest, dokumendi, pitsati või stambi riisumise, hävitamise, rikkumise ja väljapressimise eest. Peaaegu kõik varasemad kuriteod pani toime olles alkoholijoobes. Soodusteguriks ongi alkohol. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Janek Konevskihh taotles enda tingimisi ennetähtaga vabastamist ja avaldas, et elama hakkab xxxx ja tööle läheb xxxx xxxx. Xxxx.a. aastal sündis tal laps ja ta tahab lapsega koos elama hakata. Kinnitas, et alkoholisõltuvust tal ei ole ja vabaduses ei saanud kriminaalhooldusel olles sotsiaalprogrammist osa võtta, kuna tal oli tihe töögraafik. Arvas, et vastutab enda eest ise ja suudab end parandada. Prokurör Elle Karm asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt

§ 76

lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Isikut on kriminaalkorras karistatud 8 korda, neist 3 on kehtivad karistused ja vanglas viibib isik viiendat korda. Korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Janek Konevskihhi käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas, tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Seega on käesoleval juhul see tingimus täitmata. Ka on kinnipeetava suhtes perioodil 29.12.2017 kuni 29.03.2018 kohaldatud täiendavaid julgeolekumeetmeid ja 2 kinnipeetav viibis lukustatud kambris. Kohus on seisukohal, et kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama endale kuuluvasse korterisse xxxx mis käesoleval ajal on küll välja üüritud. Isikul on siiski olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Isiku lähedasteks on ema, isa ja kaks õde, kellega suhtleb pidevalt telefoni teel. Suhted lähedastega on head ning toetavad. Samuti on kinnipeetaval elukaaslane ja neil on ühine laps, kusjuures kinnipeetav üritab vanemakohustusi täita ka vangistuses olles. Samas ei saa jätta märkimata, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust on tema tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikuid. Kinnipeetava enda väitel ei ole ta mõjutatav ja võtab otsuseid vastu iseseisvalt, kuid vestlustes kriminaalhooldusametnikuga on selgunud, et tegelikult ta siiski mõningal määral sõltub teiste inimeste arvamustest. Eeltoodu põhjal ei soodusta kriminaalse mõtteviisi, käitumise ja taustaga isikutega läbikäimine kinnipeetava taasühiskonnastumist. Janek Konevskihhil puudub vabanemise korral töökoht. Isikul on keevitaja kutse ja tema enda sõnul töötas ta

1. aastal mitteametlikult xxxx ja hiljem ametlikult xxxx, vahepeal tegi ka juhutöid. Tal on olemas kindlad tööoskused ja töökogemus. Samas ei ole kinnipeetav ametlikust töötamisest eriti huvitatud, sest suured summad lähevad võlgade katteks, samuti ei ole ta valmis vanglas töötama majandustöödel. TÄITISe andmetel on isikul tasumata võlgasid 4610 eurot ja ta ei ole motiveeritud neid tasuma. Vaatamata sellele, et isik on töötanud ja endale elatist teeninud, on ta siiski pannud toime kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vanglas töötamise kohta on kinnipeetav öelnud juba varasemalt, et kui ta määratakse tööle, siis igal juhul tööle ta ei hakka ning on nõus kandma karistust kartseris. Selline seisukoht viitab kohtu hinnangul subkultuursetele hoiakutele. Kinnipeetaval on probleeme alkoholi tarvitamisega, suurem osa kuritegudest on pandud toime alkoholijoobes, kuid otsest sõltuvust diagnoositud ei ole. Olles alkoholijoobes võib isik käituda agressiivselt teiste vastu ning ta ei suuda kontrollida oma emotsioone. Kinnipeetav ise alkoholiprobleemi ei tunnista. Katseajal oli isik suunatud "Eluviisitreeningu" programmile, kuid ta keeldus osalemast põhjendades seda sellega, et ta ei vaja abi. Kriminaalhooldusel olles on isik rikkunud kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kohtu hinnangul tuleb alkoholi tarvitamises näha riskitegurit ja seda olukorras, kus isik ise probleemi ei tunnista. Narkosõltuvust kinnipeetaval diagnoositud pole, kuid on varem olnud kanepi tarvitaja. Kriminaalhooldaja hinnangul võib isik käituda impulsiivselt ja tema agressiivsuse käivitajaks on alkohol, samas kinnipeetava enda sõnul võib vägivaldsus avalduda ka kainena, sõltuvalt sellest, kuidas keegi temaga suhtleb. Tema mõtlemine ja käitumine on olnud suunatud hetke heaolutunde saavutamisele. Arvab, et probleemid on teistes, mitte temas endas. Teiste inimeste arvamust ja tundeid tihti ei arvesta ning ei hinda alati adekvaatselt oma probleemseid valdkondi ja enda osa nende tekkimisel. Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid sooritas katseajal uue kuriteo. Samuti on ta käitumiskontrolli ajal rikkunud registreerimiskohustust ja nõuet mitte tarvitada alkoholi ning hoidis kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Seega ei osanud isik hinnata talle antud võimalust kanda oma karistust vabaduses. Kohtul puudub veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi 3 täita. Kriminaalhooldus ja sellega kaasnevad nõuded oleksid ehk asjakohased olukorras, kus kohtul oleks veendumus kriminaalhoolduse tulemuslikkuses. Praegusel juhul puudub kohtul igasugune alus arvata, et ainuüksi isiku vabanemissoovist piisaks tema kuritegeliku käitumise mittekordumiseks. Isik on vangistuses ülesnäidanud üleolevat suhtumist ametnikesse. Seetõttu on kaheldav ka kinnipeetava koostöövalmidus kriminaalhooldusametnikuga ning motiveeritus kontrollnõuete ja katseaja tingimuste täitmiseks. Ka märgib kohus, et täiendava julgeolekumeetmena isiku paigutamine lukustatud kambrisse viitab tõsisemale korrarikkumisele vangistuse ajal ja kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu veelgi süvendab kahtlust võimekuses ja motiveerituses tingimusteta alluda karmile korrale käitumiskontrollile allutamise ajal. Janek Konevskihh on vangla hinnangul kõrgohtlik avalikkusele ja oht on kõige suurem siis, kui kinnipeetaval tekib konflikt, kusjuures isik võib seal juures olla nii joobes kui ka kaine. Lisaks suurendab ohtu ja mõjutab isiku riskikäitumist tema senine kriminaalne taust ja mitmekordne vangistus. Ka vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokurör. Kohus lisab, et seoses kinnipeetava suhtes täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamisega on tema individuaalsesse täitmiskavasse planeeritud tegevused edasi lükkunud. Janek Konevskihh peab täitmiskava raames veel läbima uimastitarvitajatele mõeldud sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening" ning riigikeele kursused algavad alles augustikuus. Jätkates karistuse kandmist vanglas on isikul võimalik asuda täitma oma individuaalset kava. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 24.08.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Viru Maakohtu
2. juuli
3. a määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 23.07.2018 kohtumäärus 1-16-9877 jõustus
4. septembril
5. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent 4