3-18-1704/2

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-18-1704 Määruse kuupäev

1. august 2018 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi J.R. riigi õigusabi taotlus Menetlusosalised Taotleja J.R. Resolutsioon
2. Jätta taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
4. Määrus toimetatakse kätte taotlejale. Asjaolud
5. Viru Vanglas viibiv vahistatu J.R. esitas 26.08.2018 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, see jõudis kohtusse 30.08.
6. Taotleja avaldas, et ta on esitanud vangla vastu kaks kahjunõuet. Vangla on põhjustanud talle kannatusi ja tervisekahjustusi sellega, et takistas kasutada poes oma raha, käitada tõhusat õiguskaitsevahendit, taotlejale ei anta kirjutusvahendit, teda koheldakse ebainimlikult ja ta peab hankima kirjutusvahendeid kaaskinnipeetavailt. Vangla vastustega 6-16/146-2 ja 6-16/150-2, mille taotleja sai kätte 24.08.2018, jäeti taotleja kahjunõuded rahuldamata. Taotleja soovib pöörduda kohtusse, kuid seda takistab vajadus kaitsta oma õigusi süüasjas, milles ta on vahistatu. Taotlejal puuduvad vahendid õigusabi muretsemiseks. Kohtu seisukoht
7. Punktis 1 nimetatud avaldusest tuleneb, et taotleja soovib riigi õigusabi kaebuse koostamiseks halduskohtule. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 2 alusel on taotluse lahendamine Tartu Halduskohtu pädevuses.
8. Kohus jätab taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel, kuna taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui taotlejale oli jõukohane koostada ja esitada kahju hüvitamise taotlused vanglale, mille vangla sai sisuliselt lahendada, siis on taotleja võimeline koostama ja esitama ka kaebuse halduskohtule. Taotleja on vilunud halduskohtumenetluses osaleja: kohtute infosüsteemi KIS andmetel on taotleja alates 01.01.2018 algatanud halduskohtus kümme uut kohtuasja, lisaks on taotleja sel perioodil esitanud üle kümne avalduse (määruskaebused, taotlused) ringkonnakohtule ja viis määruskaebust Riigikohtule. Taotleja on ka varasematel aastatel halduskohtumenetluses korduvalt osalenud. See näitab, et taotleja on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte (halduskohtumenetluse seadustiku § 2 lg 4 ja 5). Seetõttu ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid juriidilised teadmised. Halduskohtule esitatavas kaebuses piisab selge nõude esitamisest ning asjaolude ja kaebaja seisukohtade arusaadavast kirjeldamisest. Halduskohus selgitab vajadusel ka omal initsiatiivil välja asjaolusid ja kogub tõendeid. Vajadusel kohus suunab ja abistab kaebajat. Õigust kohaldab alati kohus, sh selgitab kohus välja kohaldamisele kuuluvad seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika.
9. Taotlejale riigi õigusabi andmise aluseks ei saa olla see, et taotlejal on tingituna kohtuasjade rohkusest ajapuudus. Kohus märgib, et taotleja suhtes toimuvas kriminaalmenetluses, milles ta on vahistatu (kohtuasi 1-17-11825) on taotlejal kaitsja, kelle abi ta saab selles menetluses kasutada.
10. RÕS § 7 lg 1 sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. See tähendab, et eelnimetatud sättes toodud aluse esinemisel ei anta isikule riigi õigusabi ka juhul, kui ta on riigi õigusabi saama õigustatud isik. Seetõttu ei ole RÕS § 7 lg 1 toodud aluse esinemisel vaja kontrollida taotleja majanduslikku seisundit.
11. Kohus juhib taotleja tähelepanu sellele, et halduskohtumenetluse seadustiku § 116 lg 5 alusel ei pikenda riigi õigusabi taotluse esitamine kaebetähtaega. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik