Obsah (4)

§ 121§ 47§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kaebuse tagastamise kohta Kohtuasja number 3-17-2165 Määruse kuupäev 19.04.2018 Kohtunik Mare Priks Miraid Stanko kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaral

) § 120 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme ja asja pooled ning sama sätte punkti kaheksa kohaselt kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 2 Kaebuse täpsustuse kohaselt taotleb M. Stanko tuvastada süüdlane tema jätkuvas meelevaldses kinnipidamises alates 06.09.

1. Ringkonnakohus on 31.01.2018 määruses asunud seisukohale, et arvestades kaebuse konteksti, on kaebaja taotlust tuvastada süüdlane tema meelevaldses kinnipidamises, võimalik tõlgendada kaebaja taotlusena kohtule teha asjas kindlaks vastustaja, kellelt kahju hüvitis kaebaja kasuks välja mõista. Kohus lähtub antud juhul ringkonnakohtu tõlgendusest. Tartu Ringkonnakohus on teinud kriminaalasjas nr 1-11-12514 kaebaja suhtes 06.09.2012 otsuse, millega mõistis kaebajale karistuseks 9 aastat vangistust. Otsus jõustus 14.12.
2. Tulenevalt kriminaalmenetluse seadustiku § 410 lg 1 kohaselt pööratakse jõustunud kohtuotsus täitmisele. Kaebajale mõisteti karistuseks vangistus. Vastavalt vangistusseaduse § 105 lg-le 1 on vangistuse täideviimine Justiitsministeeriumi valitsemisalas olevate vanglate ülesanne. Seega on kaebaja osas tehtud kohtulahendi täitvaks asutuseks Tartu Vangla. Olukorras, kus kaebaja leiab, et teda on meelevaldselt Tartu Vanglas kinnipeetud ning talle on sellega kahju tekitatud, siis sellise nõudega saab pöörduda Tartu Vangla vastu. Seega on kaebaja õigesti esitanud kaebuse Tartu Vangla vastu, kes on asjas vastustaja. Kohus osutab, et Tartu Vangla on 20.03.2018 seisukohas leidnud, et kaebaja karistus on täitmisele pööratud õiguspäraselt ning tal ei ole kahju tekkinud. Tulenevalt asjaolust, et vangla ei pea esitatud kaebust põhjendatuks, ei pea kohus vajalikuks ja põhjendatuks anda vanglale täiendav tähtaeg seisukoha esitamiseks seoses võimaliku omapoolse hüvitise pakkumisega kaebajale.
3. Kaebaja taotleb Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel seoses meelevaldse kinnipidamisega Tartu Vanglas alates 06.09.2012 kuni praeguse ajani.

§ 121

lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 13.

§ 47

lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt lahendatud. Vangistusseadus (VangS) § 11 lg 8 kohaselt vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. 14.

§ 47

lg 2 järgi tuleb kontrollida seda, kas isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Ringkonnakohtu praktika kohaselt ei ole kohtusse pöörduja järginud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korda muuhulgas juhul, kui taotlust haldusorganile ei ole esitatud tähtaegselt. Kui kaebaja ei käitu kohtueelses menetluses nõuetekohaselt – näiteks jätab kõrvaldamata kaebuses esitatud puudused, ei esita vaiet tähtaegselt vms – ja menetlus lõpetatakse seetõttu õiguspäraselt vaide läbi vaatamata jätmisega, siis ei ole ka hilisem kaebus

§ 47

lg-st 1 tulenevalt lubatav (vt Tartu Ringkonnakohtu 09.01.2014 määrust haldusasjas 3-13-1407).

1. Käesoleva haldusasja materjalidest nähtub, et kaebaja on esitanud 02.10.2017 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles soovib hüvitist aastate pikkuse meelevaldse kinnipidamise eest Tartu Vanglas ning enda kohest vabastamist. Taotlusest nähtub, et kahju hüvitamise taotluse esitamine on ajendatud asjaolus, et Tartu Ringkonnakohus tühistas 06.09.2012 otsusega Tartu Maakohtu 12.06.2012 otsuse, mistõttu puudub M. Stanko hinnangul tema kinnipidamiseks seaduslik alus. 3
2. Tartu Vangla jättis M. Stanko 02.10.2017 kahju hüvitamise taotluse 04.12.2017 vastusega nr 113/205-2 läbi vaatamata. Tartu Vangla jättis M. Stanko taotluse kahju hüvitamiseks läbi vaatamata põhjusel, et taotlus oli esitatud pärast riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-s 3 ettenähtud tähtaega ning tähtaeg ei kuulunud ennistamisele. Kohus märgib, et nõustub Tartu Vangla 04.12.2017 otsuses toodud seisukoha ja lõppjäreldusega ega pea vajalikuks neid täies ulatuses uuesti korrata.
3. RVastS § 17 lg-st 3 tuleneb, et taotlus haldusorganile tuleb esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga kümne aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 34 lg 3 kohaselt menetlustähtaega ei ennistata, kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui üks aasta. Kaebajat on kohtuotsuse jõustumisest kriminaalasjas nr 1-11-12514 teavitatud 06.02.
4. Seega 06.02.2013 oli isikule teada asjaolu, et Tartu Ringkonna 06.09.2012 otsus on jõustunud. Taotluse kahju hüvitamiseks esitas kaebaja aga alles 02.10.
5. Seega on M. Stanko esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale pärast 3-aastase tähtaja möödumist kahjust teadasaamisest ning taotluse esitamise tähtaja ennistamiseks puudus võimalus tulenevalt HMS § 34 lg-st
7. Kohus osutab, et kuna kaebaja kahju hüvitamise taotlus oli esitatud tähtaega ületades ning puudus tähtaja ennistamise võimalus, oli kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata jätmine õiguspärane. 19.

§ 47lg-st 1 ja Vang

S § 11 lg-st 8 tulenevalt võib kinnipeetav kohtule esitada hüvitamiskaebuse üksnes juhul, kui ta on nõuetekohaselt läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Kuna kaebaja ei ole kohtueelses menetluses käitunud nõuetekohaselt, on menetlus õiguspäraselt lõppenud tema kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata jätmisega, mistõttu M. Stanko kaebus ei ole lubatav. 20. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes

§ 121

lg-st 1 p 4 tagastab kohus Miraid Stanko hüvitamiskaebuse seoses meelevaldse kinnipidamisega alates 06.09.2012 kuni käesoleva ajani haldusasjas 3-17-2165. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 21. Kohus selgitas 02.01.2018 määruses, et kaebajal on õigus taotleda käesoleva haldusasja raames tasutud riigilõivu tagastamist riigilõivuseaduse §-s 12 sätestatud korras. 18.04.2018 saabus kohtusse M. Stanko taotlus riigilõivu tagastamiseks. Kuna kaebus tagastati 02.01.2018 põhinõude osas

§ 121lg 1 p 4 alusel on riigilõivu tagastamine lubatav.

Kaebuselt tasutud riigilõiv summas 15 eurot kanda Rahandusministeeriumi AS SEB Pank arvelduskontole nr EE891010220034796011, viitenumber 10588002824068 ning selgituseks märkida Miraid Stanko s.25.10.

2. Kohus määrab enda algatusel, et jõustunud kohtulahendi võib avalikustada muutmata kujul selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus (

§ 175lg 1), kuni kaebaja ei ole teinud selle kohta teistsugust avaldust.

(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik 4